Eestit kimbutab üüripindade nappus

Eesti ehitusliitude hinnangul on Eestis murekohaks kaasaja nõuetele vastavate elukondlike üüripindade kättesaadavus. “Kui Skandinaavias moodustavad kogu elamufondist umbes 40 protsenti üüripinnad, siis meil kõigest 1-2 protsenti,” osutab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson.

“Samas on noorte seas just viimastel aastatel trendiks end mitte kohe peale kooli lõpetamist omanikukohustustega siduda. Selle asemel eelistatakse elamispinda pigem üürida ja võimalikult töökoha lähedale.”

Täna oleme Petersoni hinnangul olukorras, kus kaasaja nõuetele vastavate elamispindade üüriturg praktiliselt puudub. “See piirab tööjõu operatiivset liikumist, mis omakorda pärsib kogu majanduse arengut,” räägib Peterson. Siinkohal võiks ju arendajate tegevusetusele viidates küsida, et kui nõudlust on, et miks ei ehitata üürimaju?

“Arendajad on elukondlike üüripindade pakkujatena olukorras, kus niinimetatud „musta“ üürituruga konkureerida on vägagi keeruline, kui mitte võimatu, sest kui üüriteenusele lisada 20% käibemaks, ei kannataks see käest-kätte ehk “mustalt” toimunud üüritehinguga konkurentsi välja,” selgitab Peterson. “Seega oleks vaja üüriturgu põhjalikumalt analüüsida, et välja selgitada, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused saaksid arengut paremini motiveerida.”

1–2% KOGU ELAMUFONDIST MOODUSTAVAD ÜÜRIPINNAD

Allikas: ärileht.ee