Palju juttu aktiivse üürituru teemal on pannud nii mõndagi inimest mõtlema, kas peaks ka ehk endale korteri soetama, mille väljaüürimisest tulu teenida. Kui seda teha, siis kui palju tulu on võimalik teenida?
Üüritulu tootluse mõõtmiseks on lihtne võimalus arvestada võimaliku üürikorteri aastast tulu ehk üürikorterite pakkumishinda ja jagada see korteri väärtusega ehk korterite pakkumishinnaga portaalis KV.EE.
Korterite erineva suuruse tõttu saame sama arvutuse teha korterite ruutmeetri baasilt. Nii on võimalik erinevaid investeerimisvõimalusi hõlpsalt võrrelda ja hinnata, kas üüritulu annab võimaluse kasumi teenimiseks või on tegemist hobiprojektiga, millele tuleb peale maksta.
Tavapärane üüritootlus on 5,0-6,5 protsenti
Läbi lähiajaloo on portaali KV.EE pakkumishindade alusel arvutatav üüritootlus püsinud üsna stabiilselt 5,0 ja 6,5 protsendi vahel. See tähendab, et korteri üürileandja saab iga-aastaselt korteri väärtusest 5,0-6,5% üüritulu.
2011. a. suvel oli meil üüribuum. Üüribuumi taust oli äkiliselt suurenenud nõudlus, kus üürnikud proovisid veel viimaseid „vana hinnaga“ üürikortereid rabada. Kindlasti mängis nõudluse suurenemisel väikest, kuid kandvat rolli ka Tallinna kultuuripealinnaks olemine, mis tõi siia palju turiste.
Minibuum viis üürihindade kiirele tõusule ja tavapärase üüritootluse kasvule Tallinnas 2010. a. 4,9% tasemelt 6,5 protsendini. Tallinna hindadega paralleelselt kasvasid ka Tartu üürihinnad. Tartu üüritootlus kasvas aga koguni 7,3 protsendini.
Suur vakantsus viib Tartu üürihinnad üles
Tartu kõrgemad üüritootlused justkui viitavad, et Eesti suuruselt teises linnas on võimalik üüriäris märksa suuremat kasumit teenida. Kõrgema üüritootluse medali teine külg on aga Tartu üürituru hooajalisus.
Rahanappuses vaevlevad tudengid lõpetavad Tartus üürilepingud nii vara, kui võimalik ja alustavad uue üürilepinguga nii hilja, kui võimalik. See tähendab, et Tartu üürileandjate korterite vakantsus on märksa kõrgemal, kui näiteks Tallinnas, kus taoline sesoonsus on vähemmärgatav.
Vakantsuseperioodil ehk ajal, mil üürileandjal üürniku ei ole peab üürileandja omast taskust maksma kinni korteri kõrvalkulud ehk kommunaalkulud. See on täiendav kulu üürileandjale, mida tartlased proovivad kõrgema üürihinnaga tagasi teenida.
Hea tootlus on aktiveerinud väikeinvestorid
Tänane tavapärase vahemiku ülemises ääres olev üüritootlus on aktiveerinud väikeinvestorid. Eraisikust investorile on korteriinvesteering kõige hõlpsamini kättesaadav võimalus kinnisvarasse raha paigutada.
Turul on hulk rahapaigutuste otsijaid, kes soovivad soetada väljaüürimiseks sobiliku elamispinna ja hindavad ostu mõistlikkust üüritootluse alusel.
Kinnisvaraturu paratamatus on see, et pakkumine suureneb või väheneb aeglaselt. Küll võib tänaseid suundumusi arvestades eeldada, et üüritootlus pikas, st 2-3-aastases perspektiivis lisanduva pakkumise arvelt pisut väheneb.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
Samal teemal:
Saabuv suvi toob endaga kaasa elamispindade üüripakkumiste arvu suurenemise, mis sügise saabudes taas turult kaovad. Kasvav kinnisvara väärtus ei lase . . .
Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakjool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. . . .
Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. . . .