Korteriomandi sundvõõrandamise nõudmine

Pilt on illustratiivne
Pilt on illustratiivne

Praktikas on laialt levinud probleem, mida teha korteriomanikega, kes keelduvad tasumast korteriühistu majandamiskulusid, ei järgi ühiselu reegleid või jätavad muul viisil täitmata korteriomandist tulenevad kohustused. Eelkõige on korteriomanikku võimalik oma kohustusi täitma kohustada läbi kohtu ja kohtutäituri, kuid sageli pakub see probleemile vaid ajutist leevendust, sest uute kohustuste tekkimisel kordub kõik uuesti.

Seekordses artiklis leiabki käsitlemist üks antud probleemi võimalikest lahendustest – korteriomandi sundvõõrandamisele sundimine.

Korteriomandi võõrandamisele sundimine on iseenesest viimane abinõu, mille kasutamiseks peavad olema täidetud seaduses sätestatud eeldused.

Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada alljärgnevatel juhtudel.

  1. Korteriomanik on rikkunud oma kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades ei ole korteriomanik hoidunud tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (N: korteriomanik kogub korterisse prügi mistõttu levib kortermajas hais, parasiidid ja närilised või reostab pidevalt ühiskasutatavaid ruume ja hoone ümbrust).
  2. Korteriomanik ei võimalda korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks (N: ei luba hoones vajalike remonditööde tegemiseks siseneda tema korterisse ja selle tõttu ei saa terves hoones või selle suures osas kokku lepitud temondi- ja hooldustöid lõpule viia).
  3. Korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.
  4. Korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist (N: pidevad öised lärmakad peod ja valjult muusika kuulamine).

NB! Korteri võõrandamist võib nõuda nii ühele kui ka korraga mitmele eeltoodud alusele tuginedes.

Loetletud punktide täitmise kohustus on korteriomanikul ka juhul, kui korteriomand on antud kolmandatele isikutele üürile või nende kasutusse.

Juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad korteriomandiseaduse § 14 lg 1 järgi nõuda, et kohustusi rikkunud korteriomanik oma korteriomandi võõrandaks. Korteriomandi võõrandamise otsus tuleb vastu võtta korteriühistu üldkoosolekul. Nimetatud nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit seejärel mõistliku aja jooksul (üldjuhul 3-6 kuud) ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Eeltoodud hagi esitamise õigus on sellest lähtuvalt ka korteriühistul.

Laialt on levinud arusaam, et isiku korter on tema kodu ja sellest lähtuvalt puutumatu. Ei tahaks küll võlgnikke hirmutada, kuid kahjuks on tegemist eksliku arusaamaga. Käesolevas artiklis käsitletud lahendus on piisavalt kinnitamist leidnud ka kohtupraktikas. Siiski tuleb lisada, et tõendamise lihtsuse mõttes tasub võimalusel tugineda pigem pikaajalisele võlgnevusele kui näiteks korteri ebasanitaarsele seisukorrale.

Seda eelkõige põhjusel, et majandamiskulude võlgnevust on näiteks esitatud arvete alusel tunduvalt lihtsam tõendada ja sellest lähtuvalt saab seda ka objektiivsemalt hinnata. Pideva lärmi puhul on rangelt soovitatav kutsuda politsei, kes rikkumise fikseerib. Sellisel juhul on hilisema vaidluse korral lihtsam rikkumist kohtus tõendada.

 

Autor: Kaupo Kask
Biin & Biin Advokaadibüroo advokaat

biin-biin