Autor: Kristiina Gerassimova | Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo [email protected]
Alustage lihtsamaist – vaadake üle, millise hinnaga antud piirkonnas üürikortereid pakutakse. Milline on pakutavate korterite kvaliteet? Kas maja ja korteri seisukord/interjöör on teie kinnisvaraga võrreldavad? Siinkohal on muidugi kinnisvaramaakleri nõust abi, kel on teadmiste pagas – millised on tegelikud tehingute hinnad ja millised tegelikud korterite seisukorrad.
Kindlasti tasub hinnamuutus alati läbikaaluda. Iseäranis hinnatõstmine. Näiteks olukorras, kus olete üürnikuga rahul tuleks enne kõik plussid ja miinused läbikaaluda, kui hinnatõstmise teed minna. Samas võimaldab hinnatõstmine teinekord tülikast üürnikust kergema vaevaga lahti saada. Hinnatõstmise korral võib mõelda ka lisaväärtuse andmisele. Lisaväärtus ei tähenda alati suurt väljaminekut, pigem midagi, mis üürniku igapäeva eluolu parandab. Viimasel juhul ollakse sageli parema meelega nõus ka veidi kõrgema üürihinnaga. Pikemas perspektiivis maksab aga üürnik selle lisaväärtuse kinni – justkui järelmaksuga.
Detailid loevad
Tasuks meelespidada, et üürileandjana olete teenuse osutaja. Alustagem puhtusest. Iga korter, mis on puhas leiab igal juhul kiiremini väärt üürniku kui korter, mis vajab tõsist koristamist. Nagu mu üks hea kolleeg ütleb – sellises seisus nagu korteri üürile annate, saate ka tagasi. Kui annate üürile korteri, kus puhastusvahend pole olnud sage külaline, siis sellise korteri ka üürilepingu lõppedes tagasi saate. Tõsi küll, sageli on olukord siis veel hullem. Ei tasu arvata, et üürnik tuleb ja kasib või parandab, mis vaja. Ei pruugi.
Hädavajalikuga varustatud korter annab taas eelise. Näiteks korralik köögimööbel ning pesuruum lasevad küsida paremat hinda ning sellised korterid on ka üürnike seas soositud. Lisaks töökorras ja korralikud kodumasinad annavad plussi. Need on ka asjad, mille peale üürnik ise meelsasti ei kuluta. Samas nende olemasolu lubab annab taas hinnale veidi juurde. Vähetähtsad pole ka ka panipaigad. Kui võimalik ehitage korterisse panipaik või suurem garderoobikapp. See on taas asi, millele üürnik enamjaolt ei kuluta – kuid kogemusele tuginedes ütlen, et iga teine selle järele küsib.
Maitseka sisekujundusega korterid on alati olnud üüritul otsitud. Maitsekas ei tähenda alati hirmkallist – pigem hea maitsega vajaliku inventari kokku sobitamist. Maitse üle küll ei vaielda, pigem kakeldakse – kuid üüriturul peab paika ütlus „vähem on rohkem“. Ehk siis pigem neutraalsed toonid ja isikupärased detailid/nüansid – annavad omanikule hea stardipositsiooni, et valida see kõige parem üürnik. Kuid ettevaatust asjade ülekoormamisega.
Viimaseks, kuid mitte vähemtähtsaks on korralik leping. Kas olete lepingu sõlmimisel pidanud silmas kõiki nüansse, et igaks seitsmeks juhuks iseend ja oma kinnisvara „kaitsta“? Siinkohal panen südamele, et kui te ise ei ole kinnisvaraga igapäevaselt tegev – siis leidke vastav spetsialist. Isetegemisega võib siinkohal rohkem kahju kui kasu tekitada.
Aastaga pea 85 % rohkem üüritulu
Kogu eelnev jutt tugineb kogemusele. Näiteks võib tuua 2013.aasta jaanuari, kus sai alustatud väikeinvestori üürikorterite portfelli ülevaatamist. Portfellis olevad korterid olid kaetud üürilepingutega. Alustasin üürnikega suhtlemisest ning lepingute ülevaatamisest/muutmisest. Mis seal salata tuli vastamisi seista ka puuküürnikuga, ebasoodsaid lepinguid muuta, vahetada välja nii mõnedki üürnikud, tellida suurpuhastust, korraldada remonttöid – ning tulemus on käega katsutav. Tegemist on enamjaolt Põhja-Tallinnas asuvate korteritega ning kui jaanuaris 2013 oli kuue korteri üüritulu 1120 € kuus, siis jaanuar 2014 on üüritulu 2070 € kuus. Jah, ka turu olukord on soosinud väikest hinnatõusu, kuid mitte sellisel määral. Seega julgen kõigile soovitada vaadata üle oma üürikorteri(te) portfell.