KV.EE: Kas uute korterite pakkumiste ja ehituse mahud vähenevad?

Uute korteriprojektide müüki lisandumise ja müügipakkumiste arv on vähenenud. Selle taga on eelkõige kallinenud ehitushind, mis surub alla kinnisvaraarenduse kasumimarginaali. Küsimusele, kas turg on rahunemas ja korterite ülepakkumine on pöördumas defitsiidiks ning mida sellised trendid endaga laiemalt kaasa toovad, proovib vastuse leida portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Tallinna uute korterite pakkumiste arv on aasta keskpaiga tiputasemelt 3500-3700 korterit vähenenud 2018. a lõpuks 3300-3500 pakkumisele ehk ligi kümmekond protsenti. Pakkumiste arvu vähenemise taga on jätkuvalt tugev uute korterite müük, selle kõrval aga ka uute müüki tulevate projektide varasemast väiksem arv.

„Ehitushind on läinud nii kõrgele, et kasumi teenimine korteriarenduses muutub järjest keerulisemaks. Arendajate sõnul on ehitushind viimase aasta-kahega kasvanud vähemalt 20 protsenti. Ehitushinna kõrval on maa hinnad järjest kõrgema. Korterite müügihinnad aga kerkivad tagasihoidlikul paariprotsendilisel määral,“ tõi Tarvo Teslon välja kinnisvaraarenduse tulusid-kulusid mõjutavaid tegureid.

Ehitushinna kõrval on uute korterite arendamisele kaikaid kodaratesse loopimas bürokraatiamasin. Mitmete projektide puhul kurdavad arendajad, et ehitusloa väljastamine võtab ebamõistlikult kaua aega.

„On siin süüdi aeglane linnavalitsus või mittekvaliteetsed ehitusloa taotlused – see polegi siin nii oluline… 2018 III kvartalis sai statistikaameti andmetel Tallinnas ehitusloa 483 eluruumi, mis on viimaste aastate üks madalaimaid näitajaid. Ehituslubade maht on vähenenud kolm kvartalit järjest. Kui ehituslube jääb vähemaks, jääb ka ehitamist ehk uusi projekte vähemaks,“ tõi välja Tarvo Teslon.

Olemasolevate projektide müük ja väiksem maht uusi müüki tulevaid projekte leevendavad mõningal määral konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel ning vähendavad senist aastatepikkust väga tugevat hinnasurvet.

„Uute korterite hinnatasemed on viimastel aastatel kerkinud, kuid seda aeglasemalt, kui korteriturg keskmiselt. Samuti on uute korterite turg suure pakkumiste arvu tõttu saanud hindu kasvatada aeglasemalt, kui on kerkinud keskmine palk. See tähendab, et keskmise palga arvestuslik ostujõud on kasvanud ehk keskmise palga eest saab suuremal määral uue korteri ruutmeetreid kui näiteks aasta või kaks tagasi,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Kallinenud ehitushind sunnib paratamatult uute projektide hindu kõrgemale. Samuti tähendab väiksem uute projektide maht kitsamat valikuvõimalust koduostjate jaoks.

„Kui ehitus olulisel määral kallineb, peab paraku ka korteri hind ülespoole minema. See annab alust arvata, et senine mõõdukas hinnatõus korteriturul võiks jätkuda ja tempokalt tõusvate palkade tingimustes on see ostjatele vastuvõetav. Lisaks peab ostja arvestama, et väiksem uute projektide arv tähendab paraku tänase laia valikuvõimaluse mõningast kokkutõmbumist,“ prognoosis Tarvo Teslon.