KV.EE: Keskmise palga kiire kasv annab võimaluse kinnisvara kallinemiseks

Tallinna uute korterite hinnad on kasvamas, kuid kasvutempo on pigem tagasihoidlik, mis jääb alla keskmise palga suurenemisele. Uute korterite hinnad on kasvanud turu keskmisest aeglasemalt, sest selles sektoris on tihedam konkurents kui vanemate korterite müüjate vahel. Samas suruvad kasvavad arenduskulud ja näiteks ka kinnisvaraarenduse protsessis osalejate palgatõus korteriarenduste hindu ülespoole, prognoosib portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Tallinna korterite keskmine müügipakkumiste hind portaalis KV.EE oli mai kuus 2241 €/m². Keskmine tehinguhind maa-ameti andmetel oli samal ajal 1950 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on mõlemad näitajad kerkinud enam-vähem samaväärselt 4-5%.

„Neid näitajaid hinnates võime ilma mingi liialduseta öelda, et korterite pakkumis- ja tehinguhinnad on kõigi aegade kõige kõrgemal tasemel. Lisaks jätkavad hinnad kasvu. Iseasi on, kas see on põhjus liiga kõrgete kinnisvarahindade kirumiseks ja kas see on põhjus ostusoovist loobumiseks,“ arutas Tarvo Teslon.

Paralleelselt korterite hindadega on kiirelt kasvanud keskmine palk. Tallinna keskmine palk oli 2019 I kvartalis 1482 eurot. Seegi näitaja on kõigi aegade kõrgeim näitaja. Eesti aastane keskmise palga kasv oli 8%, Tallinnas „kõigest“ 5,4%.

„Võrreldes keskmist palka ja korterite hindu ning nende muutusi leiame üllatuslikult, et sissetulekud on viimastel aastatel kasvanud korterite hindadest isegi õige pisut kiiremini. See tähendab, et korteriostjate palga ja hindade baasilt arvestatud ostujõud on viimastel aastatel mõnevõrra kasvanud,“ märkis Tarvo Teslon. „Seejuures on tähelepanuväärne, et uute korterite hinnad on vanemate hindadest aeglasemalt kasvanus. See tähendab, et uute korterite hinnad on muutunud aja jooksul isegi rohkem kättesaadavamaks.“

Keskmise palga kasv ehk rikkamaks saamine mõjutab ostujõudu positiivselt. Samas on palk üks kinnisvara arendustegevuse sisendhindu. Seega tähendab palgakasv arendustegevuse kallinemist ehk kergitavat mõju müügihindadele.

„Palgad kasvavad kõikides majandussektorites, seal hulgas ehitussektoris. Näiteks ehitustöölistest on suur puudus käes. See tõstab ehitussektori palka täiendavalt, mis omakorda mõjutab ehitushinnakasvu veelgi olulisemal määral. Nii on ehitushinnal jätkuvalt pigem surve kasvamiseks ja see paratamatult mõjutab uute turule tulevate projektide hindu tõusu suunas,“ leidis Tarvo Teslon.

Hinnasurve kinnisvaraarenduse sektoris on tugev ja puudutab kõiki ehitajaid-arendajaid. See annab põhjuse prognoosida jätkuvat elamispindade kallinemist. Kiireks hinnatõusuks siiski põhjust ei ole.

„Arvestades, et ehitushind kui kinnisvaraarenduse kõige olulisem kulu on pigem kasvamas ja samal ajal on ostjate ostujõud tänu kerkivale keskmisele palgale samuti suurenemas, võib ettepoole vaatavalt prognoosida pigem kinnisvarahindade mõningat kallinemist. Nii kaua kuni korterite hinnatõus jääb alla keskmise palga 6-8-protsendilisele kasvule, on olukord kinnisvaraturul väga hea,“ tegi Tarvo Teslon aasta võrra ettevaatavad prognoosid.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.