Tallinna korteriturg on käesoleva aasta jooksul olnud väga aktiivne, see on üha kerkinud. Käesoleva 2013. aasta kuu keskmine korteritehingute arv 624 ületab näiteks 2011. aasta tehingute arvu 27% võrra.
Suure korteritehingute arvuga on käsikäes käinud tehingute hinnatõus. Augustikuine Tallinna korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmetel 1252 €/m², mis on aastatagusest 14% kõrgemal. Tegemist on jõulise ja sissetulekute kasvu oluliselt ületava korterite hinnatõusuga ja sellist hinnakasvu oleme näinud läbi kogu jooksva aasta.
On täiesti loogiline eeldada, et korterite üürihinnad käivad käsikäes korterite ostu-müügihindadega. Tallinna korterite üürihinnad hakkasid jõuliselt kerkima alates 2010. aasta lõpust, 2011. aasta algusest.
Käesoleva aasta augusti kuuks on korterite üüripakkumiste keskmise hinna aastane tõus portaali KV.EE andmetel olnud 11%, mis on enamvähem samas proportsioonis korterite ostu-müügihindade tõusuga. Korterite üürihindade tõus jääb korterihindade tõusule siiski pisut alla.
Üürikorterite tootlus ehk aastase üürihinna ja väljaüüritava vara turuväärtuse suhe käitub vägagi sesoonselt. Tootlus kerkib sügisese üürihulluse perioodil, mil kodu otsivad tudengid üürihinnad üles ajavad. Tootlus langeb talveperioodil, mil korterite ostu-müügihinnad jätkavad vaikset tõusu, kuid üürihinnad seisavad sel ajal paigal, et järgmisel suve lõpus taas kiirelt kerkida.
Nii langes portaali KV.EE üüripakkumiste hindu aluseks võttes üüritootlus 2012. aasta augusti 5,6% pealt kevadeks 5,1 protsendile. Tänavuseks juuliks ja augustiks kerkis üüritootlus taas 5,8 protsendi peale.
Vaadates ettepoole on lihtne prognoosida samasuguste arengute jätkumist. Sügisene üürnõudluse kasv on enam-vähem möödunud. See jätab üürihinnad paigale ootama järgmise suve lõppu.
Seejuures aga tasub tähelepanu pöörata ühele olulisele tegurile. Üüripakkumiste hulk ei taha kuidagi kasvada. Augusti kuus pakuti portaali KV.EE andmetel Tallinnas üürile 2032 korterit. See on ligilähedaselt sama palju, kui aasta või kaks tagasi, mil nägime üüriturul mitte tormilisi, vaid suisa orkaanimeenutavaid hinnahüppeid ja korterid üüriti välja päevade või lausa tundidega.
Vahepealsel ajal on üürisektorisse sisenenud suur hulk väikeinvestoritest üürileandjaid. Nii võime tõdeda, et kui suurema hulga üürikorterite puhul üürikuulutuste arv stabiilsena püsib, siis on üüriperioodid pikenenud. Seda kinnitavad ka üürimaaklerid, et sama korterit tuleb järjest harvemini üürile anda.
Üürisektor pakub tootlust, mis hetkelist turukonjunktuuri arvestades on üürileandja jaoks siiski pigem soodne. Muude investeeringute kõrgemate tootluste ja madalamate riskide kõrval ning musta üürituru ebaausa konkurentsi tõttu jääb üüriäri veel pikkadeks aastateks eelkõige eraisikute mängumaaks.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
Samal teemal:
Viimaste aastate sügisel on Eesti üüriturgu tabanud nõudluse kasv, mis on endaga kaasa toonud üürihindade kiire kerkimise. Portaali KV.EE andmetel . . .
On saabunud sügisene üürihooaja tippaeg, mil üürikorterite nõudlus oluliselt suureneb. Nõudluse kõrval kasvab ka pakkumine ja see ei lase üürihindadel . . .
Erinevalt aktiivsest korterite ostu-müügiturust on üürisektor alates koroona tulekust olnud pikas depressioonis. 2021. a sügisel näitab üürituru masendus selgeid märke . . .