LHV Pank: Eesti majandus kasvab tänavu 4,8 protsenti, palk aga 5,5 protsenti

LHV Panga käesoleva aasta hinnangu järgi kasvab eksport jõudsalt, suureneb ettevõtete investeeringute maht, nominaalpalk tõuseb 5,5 protsenti ning keskmine tööpuudus on 13,3 ja inflatsioon neli protsenti.

„Seni ekspordile toetunud majanduskasv kandub 2011. aastal kasvulainena üle siseturule, avaldudes investeeringute ja eratarbimise suurenemises. Ootame Eesti SKP kasvuks 2011. aastal 4,8 protsenti, milles ettevõtete investeerimismahtude ja kodumajapidamiste kulutuste kasv mängivad juhtrolli,” teatas LHV Panga analüütik Nils Vaikla äsja avaldatud makroprognoosis.

Vaikla lisas, et märgid majanduskasvust muutuvad käesoleval aastal enam nähtavaks ning 2011. aastat võib nimetada kasvuaastaks.

Koos majanduse ja ekspordi kasvuga prognoosib pank ettevõtete investeeringute mahu kiiret kasvu. Vaikla rõhutas, et erilise tähtsusega on investeeringud just tehnoloogiasse ja innovatsiooni, mis aitavad kaasa konkurentsivõime tõstmisele ning Eesti liikumisele toodete väärtusahelas kõrgemale positsioonile.

Investeerimismahtude kasvule aitab kaasa ka euro kasutuselevõtt, mis tõstab Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis ning teeb meist atraktiivse välisinvesteeringute sihtkoha näiteks Soome ja Rootsi ettevõtete jaoks.

Eratarbimisele näeb pank käesoleva aasta esimeses pooles mõõdukat ning aasta teises pooles kiirenevat kasvu. „Tarbimist soodustab meie hinnangul keskmise nominaalpalga prognoositav 5,5-protsendiline aastane kasv, töötuse vähenemine, tarbijakindluse paranemine ning majapidamiste säästumäära vähenemine. Kuigi tarbijad jäävad pigem ettevaatlikuks, siis aina enam kasutatakse vabasid vahendeid seni edasi lükatud ostude tegemiseks,” selgitas analüütik.

Tarbimise kasvu peamise riskifaktorina toodi analüüsis välja hindade tõus. Pank prognoosib käesoleva aasta inflatsiooniks 4% ning seda peamiselt just väliskeskkonna poolt tingitud toidu- ja kütusehindade kasvu tõttu.

2011. aasta keskmiseks tööpuuduseks prognoosib pank 13,3 protsenti.

Vaikla sõnul jätkub tööpuuduse kahanemine võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra madalamas tempos. Samal ajal tõi Vaikla riskiteguritena välja, et tööjõuturul on kõrge tööpuuduse taustal tekkimas puudus eriala spetsialistidest ja oskustöölistest.

Samuti teeb talle muret pikaajaliste töötute arv, mis oluliselt ei muutu.

Allikas: Kristin Aasma/Õhtuleht