Mida teha mittevajaliku korteriga?

Paljudes Eesti väikelinnades, endistes tööstusasulates, kunagistes kolhoosikeskustes leidub kas täielikult maha jäetud või pooltühje korterelamuid. Kirjeldatud elamutes asuvate tühjade, omanikele mittevajalike korterite turuväärus on tihti olematu ning neid korteriomandeid müüa on pea võimatu. Küll aga on korteriomanikel kohustus kanda korteri omamisest tulevaid rahalisi kohustusi nagu maamaks, võimalikud korteri kütte- ja muud ekspluatatsioonikulud. On tekkinud olukord, kus omanikule mittevajalik korteriomand on nii omanikule, naabritele kui ka kohalikule omavalitsusele nuhtluseks ja tundub, et tekkinud nõiaringist ei ole väljapääsu. Mida teha mittevajalikuks osutunud turuväärtuseta korteriga?

Üks võimalik lahendus omanikule oleks järgmine:

Korteriomand on kinnisomand. Asjaõigusseaduse § 126 sätestab kinnisasja omaniku õiguse kinnisomandist loobuda. Loobumiseks peab korteriomandi omanik tegema notariaalselt tõestatud avalduse, mille alusel korteriomandist loobumine kantakse kinnistusraamatusse. Vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse lõpeb loobunud omaniku omand korterile.

Omandist loobumise korral kinnisasja koormavad õigused nagu hüpoteegid, reaalkoormatised jms jäävad püsima ning kinnisasi vastutab jätkuvalt koormavate õiguste eest, samas endine korteriomanik vabaneb kohustusest kanda alates loobumisest tekkivaid korteriomandi omamisest tulenevaid kulusid.

Mis saab aga loobumise korral omandist, kes hakkab teostama omaniku õigusi ja vastutama omaniku kohustuste nagu maamaks, ekspluatatsioonikulud jms eest?

Asjaõigusseaduse § 126 lõike 3 kohaselt kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega kui riik kasutab seadusest tulenevat hõivamise õigust ehk teeb kinnistusosakonnale hõivamisavalduse lähevad omaniku kohustused üle riigile.

Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohti, mille kohaselt riigi hõivamise õigust tuleb pigem vaadelda riigi kohustusena hõivata loobutud kinnisomand. On aga ebaselge, mis saab siis kui riik hõivamise õigust ei kasuta? Sellist olukorda seadus üheselt ei reguleeri, vastavasisuline kohtupraktika puudub.

Kirjeldatud viisil korteriomandist loobumine ei ole praktikas levinud küll aga oleks see üheks viisiks kasutuks muutunud korteriomandist ja sellega kaasnevatest omaniku kohustustest vabanemiseks.

 

Allikas: Leino Biin/Vandeadvokaat