Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – maaklerteenuse lepingud (3/3 osa)

Jätkame taas KV.EE rubriigiga, milles anname nõu kinnisvara müümise protsessi kohta. Kui üleeelmises artiklis kirjeldasime maaklerteenuse eksklusiivlepingu olemust ja eelmises ainuesinduslepingust, siis käesolevas postituses tuleb juttu esinduslepingust.

Piiranguteta esinduslepingu olemus

Piiranguteta esindusleping on oma olemuselt kokkulepe, kus kinnisvaramüüja annab maaklerile õiguse esindada teda kinnisvara müümisel. Seejuures jäetakse tegemata välistused, et müüja ise või mõni teine maakler ei võiks paralleelselt müügiga tegeleda.

Tavapärane olukord, kus sõlmitakse välistusteta maaklerleping on see, kui omanik paneb kuulutuse portaali. Selle peale helistavad usinad maaklerid, kes küsivad, kas nad võivad ka oma klientidele sama pakkumist pakkuda.

Müüja jaatava vastuse peale panevad maaklerid kuulutuse oma nime alt portaali ja hakkavad lootma, et need kliendid kusagilt tekkivad, kellele pakkumist esitleda. Vahendustasud ja muud lepingusse puutuvad detailid lepitakse kirjeldatud juhu puhul kokku alles siis, kui maakler reaalselt tõesti ime läbi mõne kliendi peaks leidma.

Esindusleping nagu muudki tüüpi lepingud on mõistlik sõlmida kirjalikult. Siiski enamasti jäävad need suulisteks kokkulepeteks.

Vahendustasu maksmine

Kuivõrd esindusleping sõlmitakse sageli suuliselt ja isegi teist lepingupoolt teadmata-tundmata, siis on selge, et vahendustasu maksmisest saab sellisel juhul rääkida siis ja ainult siis, kui reaalne klient olemas on ja tehing temaga tehtud.

Piiranguteta esinduslepinguga müügi plussid

Kinnisvaraomaniku poolelt vaadates on piirangusteta esinduslepingu plussiks see, et pakkumise saab edastada paljudele maakleritele.

Iseasi on see, kas olukorrast teadlikud maaklerid viitsivad teadmata tihedusega konkurentsiolukorras reaalselt mingeidki tegusid teha, et vara müüdud saaks.

Piiranguteta esinduslepinguga müügi miinused

Piiranguteta esinduslepingu miinuseks ongi eelkõige see, kas maaklerid teevad reaalseid tegusid, sh kulutusi reklaamile, mis toovad tulemuseks vara müügi. Või istuvad võtavad need maaklerid pakkumise enda pakkumisteportfelli lootusega, et ehk jookseb magava kassi suhu siiski hiir.

Tõenäoliselt ei ole maaklerid valmis kulutusi tegema ja piirduvad tegevustega, mis lisaks ajakulule täiendavat rahalist kulu ei nõua, nt kuulutuste portaali sisestamine.

Soovitused

  • Kinnisvaramüüja peab mõistma, et piiranguteta suuline leping on kõige väiksema lootusega tulemust andev kokkulepe.
  • Piiranguteta esinduslepingut on mõistlik kasutada enamasti siis, kui omanik plaanib ise müügiga väga aktiivselt tegeleda. Maaklerite abi on sellisel puhul taustajõuks, millelt suurt tulemust ei oodatagi.
  • Müüja poolt portaali müügikuulutuse sisestamise järel talle hordina helistavatelt maakleritelt tasub küsida maaklerteenuse (hinna-)pakkumist. Kui maakler pakkumist ei viitsi teha, siis vaevalt ta ka müügiga tegeleda viitsib.

Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame sellest, kuidas erinevate klientideni jõuda.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara

  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – ülesandepüstitus
  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügihinna määramine (1. osa)
  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügihinna määramine (2. osa)
  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – valdus ja kahe korteri lõks
  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügi asemel väljaüürimine (1/3 osa)
  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügi asemel väljaüürimine (2/3 osa)
  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügi asemel väljaüürimine (3/3 osa)
  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müüa ise või maakleri kaudu
  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kuidas leida maakler
  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – maaklerteenuse lepingud (1/3 osa)
  • Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – maaklerteenuse lepingud (2/3 osa)