Pressiteade: Viljandimaa kinnisvaraturg I kvartalis 2013

I kvartal möödus Viljandi kinnisvaraturul positiivses ja optimistlikus toonis. Võrrelduna aasta varasema sama perioodiga toimus kinnisvara ostu-müügitehingud  koguni üle 25 % rohkem. Elavnemine on olnud praktiliselt igas kinnisvarasektoris ja isegi mitmeid aastaid huvipuuduses vaevelnud tootmismaaga on käesoleva aasta alguses mitmeid tehinguid toimunud.

Suur ostuhuvi uute korterite vastu
Käesoleva aasta I kvartalis võrreldes varasema sama perioodiga tõusis Viljandi linnas keskmine korteri ostu-müügitehingu ruutmeetrihind. 2012. aastal oli see ca 457 EUR/m2, käesoleval aastal ca 565 EUR/m2. Suurema ruutmeetrihinna on tinginud kesklinna korterite ja uusarenduse korterite müük. Suure ostuhuvi tingis soodne hind, kui hiljuti valminud uusarenduste korterite ruutmeetrihind on  ca 1200 EUR/m2, siis müüdud  korterite ruutmeetrihind oli 630 EUR/m2. Nii soodsa hinnaga sai kortereid müüa seetõttu, et hooned on valminud 2-3 aastat tagasi, kui ehitushinnad olid tänasest oluliselt soodsamad langusperioodi tõttu.

Järelturukorterite vastu on nõudlus jäänud samaks. Endiselt soovitakse osta madalamatel korrustel asuvaid kortereid ning eelistatumad on 2-3-toalised korterid. Nõudlust on ka 1-toaliste korterite järele.
Viiendal korrusel asuvaid kortereid on keerulisem müüa, müügitehingud nendega toimuvad keskmisest madalama hinnaga. Järelturu korterite puhul jälgivad ostjad asukohta, korterelamu seisukorda ning eriti suurt tähelepanu pööratakse kommunaalmaksetele, mis on korterelamutel väga erinevad. Järelturul on eelistatuimad renoveeritud korterelamud, millel on hästitoimiv korterühistu või aktiivne haldur.
Tänased ostjad on pigem viljandlased, kuid mitte ainult. Viljandisse on ostnud kinnisvara ka pered ja inimesed, kes kolivad siia Tallinnast, Tartust ning Pärnust. I kvartalis toimus mitu sellist tehingut just uue kinnisvaraga.
Järelturu korterite hinnaklassid:
1-toalised korterid – ca 13 000 -20 000 €. Ostjad on erinevad, üldiselt vanemad inimesed, kuid ostetakse ka investeerimise eesmärgil, et välja üürida.
2-toalised korterid – ca 18 000 -24 000 €. Ostjateks on noored pered, kuid ka suurema korteri väiksema vastu vahetanud perekonnad.
3-toalised korterid – ca 25 000 – 30 000 €. 3-toaliste korterite hinnavahemik on väga lai. Rahuldavas-halvas seisukorras korterite tehingud toimuvad hinnaga 20 000-24 000 eurot. Keskmises seisukorras korteritega toimuvad tehingud 24 000-30 000 eurot. Väga heas seisukorras ja hea asukohaga korterid on üle 30 000 euro. Ostjad on enamasti noored pered.

Tehingud elamutega
Tavapäraselt on elamute turg aasta alguses vaikne, tehinguid elamutega toimub ikkagi rohkem varasuvel ja sügisel, kuid sel aastal on olnud I kvartal Viljandi elamuturul väga aktiivne. Ilmselt on üheks mõjuteguriks olnud ka märtsikuus iga päev paistnud päike, mis pani unustama isegi kolimise ja remondi keerukuse lumisel perioodil.
2013 I kvartalis tehti Viljandi maakonnas hoonestatud kinnistutega 28 ostu-müügitehingut, aasta varem 18 tehingut.  Nendest  Viljandi linnas müüdi 14 elamut, eelmisel aastal 4. Ostjateks on noored ja keskealised perekonnad. Eelistatumad piirkonnad ostjatele on: Uueveski, Peetrimõisa ja Paala järve ümbrus.
Elamute hinnaklassid:
Kapitaalremontivajava eramu hind on keskmiselt 40 000 – 50 000 eurot.
Heas seisukorras oleva eramu hind on keskmiselt 70 000 – 80 000 eurot, kuid sõltuvalt heast asukohast ja maja planeeringust võib hind olla ka 100 000 eurot.

Tehingud äripindadega
Kui mitu aastat valitses huvipuudus tootmismaa ja tootmishoonete ostmise vastu, toimus selle aasta esimese kvartali jooksul mitu tehingut nii tootmismaa kui ka -hoonetega. Huvi on eeskätt suuremate hoonete ja kruntide vastu, et ettevõtted saaksid vajadusel suured lao- ja tootmispinnad.
Huvi on ka linna lähiümbruse äripindade kruntide vastu, eriti nüüd, kui esimene suurem klient on linna ümbrusesse tootmismaa ostnud ning sinna mõeldakse tööstuspargi rajamist.
Kaubanduspindade turul on aga näha trendi, et need koonduvad äärelinnast pigem kesklinna kaubanduskeskustesse. Kesklinna kaubanduskeskusi eelistavad eriti jalakäijad, samas on ka autojuhtidele loodud head parkimistingimused. Kesklinna kaubanduskeskused on mõelnud ka nö tarbijamagnetitele, tuues sinna kvaliteetseid kiirtoidurestorane või muid söögi- ja meelelahutuskohti.

Allikas: Arco Vara AS