Swedbank tõstab Eesti majanduskasvu prognoosi

Eesti selle aasta majanduskasvuks prognoosib Swedbank 6,7 protsenti, mida toetavad nii ekspordi kasv, uued investeeringud kui ka eraisikute tarbimine.

Ehkki majanduskasv järgnevatel aastatel rahuneb, parandab tarbijate olukorda hinnatõusu aeglustumine ja sissetulekute kasv, ütles Swedbanki analüütik Annika Paabut tänasel pressikonverentsil.

Arengud maailmamajanduses olnud oodatust mõnevõrra kehvemad – majanduskasv arenenud riikides on aeglustunud oodatust varem ja kiiremini.

“Lisaks muutuvad mitmed olulised näitajad igapäevaselt ning pole selget tunnistust, et kas need muutused oleksid püsivad. Üha enam on majanduste arengu prognoosimine seotud poliitikute käitumise ennustamisega, mis aga ette on juba üsna keeruline tegevus. On selge, et lähitulevikus mõjutab Euroopa riike aga ka USA-d ja Jaapanit enim eelarveprobleemidega tegelemine. See omakorda tähendab, et tuleb langetada poliitiliselt ebapopulaarseid otsused nagu kulutuste kärpimine ning maksude tõstmine,” lausus Paabut, viidates samas nende realiseerumise ebakindlusele.

Eesti majanduse kasv sellel aastal ulatub Swedbanki hinnangul 6,7 protsendini. “Tõstsime oma prognoosi peaasjalikult seetõttu, et Eesti majanduse areng selle aasta esimesel poolel on olnud oodatust oluliselt parem. Kui eelmises prognoosis eeldasime, et sisemajanduse nõudlus kasvab alles aasta teisel poolel, on tänaseks selge, et lisaks ekspordi kiirele kasvule on majanduskasvu märkimisväärselt panustanud ka investeeringute ja eratarbimise kasv,” selgitas Paabut.

Järgmisel kahel aastal võib tema sõnul oodata majanduskasvu aeglustumist – ühelt poolt mõjutab aeglustumist väga kiire areng sel aastal (kõrge võrdlusbaas) ja teisalt maailmamajanduse kesisem areng.

“Eratarbimist kosutab järgnevatel aastatel aeglustuv hinnakasv ning kasvavad sissetulekud. Viimast tingib omakorda hõive ja palkade kasv,” lausus Paabut, kelle sõnul on palgakasv sektorite lõikes sel aastal üpris ebaühtlane. “Ehk teisisõnu – palgakasvu veavad peamiselt sektorid, kus tööjõunappus juba praegu kimbutab, näiteks energeetika, IT ja ehitus. Järgnevatel aastatel kasvavad palgad ka juba teistes sektorites, ehkki väga kiiret kasvu me siin ette ei näe,” lisas Paabut.

“Peamisteks riskideks Eesti majandusele on jätkuvalt arengud maailmaturgudel. Sisemaiseks kasvu takistavaks teguriks võib lähiajal saada aga tööjõunappus, mis omakorda survestab tööjõukulusid ning seeläbi ka inflatsiooni,” sõnas Paabut.

 

Allikas:  Sander Silm/Õhtuleht