Viis nõuannet väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele uuele turule sisenemiseks

Eksportivad ettevõtted mitte ainult ei kasva kiiremini, vaid on ka tegevuse lõpetamise eest paremini kaitstud kui need, kes ei ekspordi. Siiski on uutele turgudele eksportimine hirmuäratav ettevõtmine, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, vaatamata suhtlusvõimaluste paranemisele ja kaubanduslepetele. Üks põhiline nn hirmufaktor tundub olevat vara ja paberimajanduse haldamine. Maailma suurima paindlike töökohtade pakkuja Reguse uuringu andmetel väitis 63% väikestest ettevõtetest, et just see oli välismaale laienemise kaalumisel üks murekohtadest.

Kahe tegutsemisaasta jooksul on Reguse uuringud näidanud, et eksportivatel firmade tulud ja kasumi kasv on suuremad kui firmadel, mis tegutsevad ainult siseturul. USA Rahvusvahelise Kaubandusadministratsiooni uuring näitab, et eksportivad firmad mitte ainult ei kasva kiiremini, vaid ka nende tegevuse lõpetamise tõenäosus on 8% väiksem kui neil, kes ei ekspordi.

Leidub firmasid, mis kardavad välismaale laieneda. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ekspordisoovi mõjutab nende vähene teadlikkus toetusvõimalustest. Need, keda tõrjuvad eemale paberimajanduse ja omandiga seotud probleemid, ei pruugi teada, et välismaale minekul on neil võimalik saada praktilist äriabi, sealhulgas rahalist toetust,” ütleb Reguse Baltimaade asepresident Ruud Doogen.

Regus on aidanud tuhandeid firmasid uutele turgudele, mis asuvad üle kogu maailma. Allpool on viis nende kogemustel põhinevat nõuannet, et laienemine toimiks.

1. Võta atlas välja

Paljud maailma uued eksporditurud on suured ning tuntud linnadest kaugemale vaatamine tasub ära. Vastavalt Cushman & Wakefieldile on India kõige kiiremini kasvavate linnade seas teise ja kolmanda järgu linnad, nagu Ahmedabad, Bhubaneswar, Indore ja Nagpur, samas kui tuntumad linnad, nagu Bangalore võivad olla juba nn küllastunud.

Madalama järgu linnades on tihti suurem talendibaas ning nad pakuvad sageli stiimuleid, nagu riiklik ja piirkondlik toetus ning madalate maksudega ettevõtlustsoonid. Seega, regionaalselt mõtlemine tasub ära ja seda mitte ainult BRIC maades, vaid ka arenenud riikides.

2. Sa pole kunagi üksi

Potentsiaalsetele eksportijatele on saadaval palju ressursse. Organisatsioonid, näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, pakuvad teenuseid, sealhulgas kohalike turgude infot ja tutvustusi, turu-uuringuid ning nõuandeid rahaliste toetuste kohta, mis on saadaval konkreetsetes piirkondades ja sektorites.

Muud väärtuslikud info- ja toetuse allikad on kohalikud saatkonnad ja konsulaadid, kaubanduskojad ja kutseühingud. Ärid, mis on juba mõnes riigis aktiivsed, sillutavad tihti sinna teed ka teiste jaoks. Reguse keskustes näeme me pidevalt, kuidas kliendid saavad kasulikke vihjeid teistelt klientidelt või Reguse töötajatelt – alates hea õigusbüroo soovitamisest kuni kasulike juhtnöörideni kohapeal majutuse või partnerite leidmise kohta.

3. Uuri, uuri ja veel kord uuri

Firmade, mis plaanivad laieneda uuele turule, peavad esmajärjekorras uurima järgmist:

  • kas seal on turgu nende toodetele?

  • kas tooted suudavad võistelda kohalike firmade ja teiste tarnijate pakutavaga?

Kui mõlema küsimuse vastus on jah, tekib hulk uusi küsimusi, mille kohta rohkem infot otsida. Kuidas siseneda turule (ühisfirma, tütarfirma või kohalikud esindajad)? Kuidas jõuda potentsiaalsete klientideni? Millised on kohalikud maksu- ja litsentsireeglid? Kuidas korraldada müügijärgset teenindust? Millised on intellektuaalse omandi õigused? Kuidas valida asukohta? Milline võiks olla nõuetekohane hoolsus potentsiaalsete partnerite valikul? See nimekiri jätkub.

Küsimuste hulk on hirmutav, aga nendele vastamine vajalik ning see võib vältida hiljem ootamatutele probleemidele raha ja aja raiskamist.

4. Paindlikkus on hädavajalik

Uuel turul alustamisega kaasnevad alati ootamatused, alates bürokraatiast kuni ettearvamatult kiire kasvuni. Ruumide, personali ja muude sarnaste faktorite paindlik korraldamine aitab firmadel vältimatutest ootamatustest mööda pääseda ning vastavalt uutele sündmustele kasvada või kahaneda, ilma et ettevõte oleks seotud pikaajaliste rendilepingute ja üldkuludega või peaks kapitali ette investeerima.

Rahvusvahelised firmad, mis on uute turgude avamise veteranid, pooldavad paindlikkuse vajalikkust kindlalt – näiteks Toshiba Europe, TomTom, Google ja Twitter on kasutanud uute kohalike tegevuste alustamisel regulaarselt Reguse paindlikke töökohti.

5. Jälgi oma kombeid

Igal maal on oma etikett – alates sellest, et Egiptuses ei näidata kunagi oma jalataldu, kuni selleni, et paljudes Aasia maades võetakse visiitkaart alati vastu mõlema käega. Reeglid selle kohta, kellega kätt suruda ja kellega mitte, muudavad ärireisid sageli kultuurilise rünnaku õppetundideks.

Käsiraamatud aitavad probleeme vältida, aga parim kohaliku info allikas on kohalikud inimesed. Kui sa pole kindel, siis küsi kelleltki, kas või ärikeskuse vastuvõtusekretärilt või oma kolleegilt. Ja tee seda enne, kui sa oma äsjaleitud äripartnereid solvad.

Regus on maailma suurim paindlikult kasutatavate tööruumide pakkuja, kelle lahenduste ja teenuste hulgas on täielikult sisustatud büroosid, professionaalseid koosolekuruume, ärisalonge ja maailma suurim videokonverentside stuudiovõrk. Regus pakub igale inimesele võimalust töötada neile kõige sobivamal moel – kas siis kodus, ringi liikudes või kontoriruumis. Sellised ettevõtted nagu näiteks Google ja GlaxoSmithKline koosnevad sadadest ja sadadest väikestest ja keskmise suurusega firmadest, kellel on kasulik oma kontori ja tööruumid Reguselt tellida, et ise oma põhitegevusele keskenduda.

Rohkem kui 1,3 miljonit klienti töötavad iga päev Reguse tööruumides, mis asuvad üle maailma 1 500 asukohas, 600 linnas (k.a. Tallinnas) ja 100 riigis, andes inimestele ja ettevõtetele võimaluse töötada kohast ja ajast sõltumatult ning just neile sobival viisil. Regus asutati 1989. aastal Belgias, Brüsseli linnas, peakorter asub Luksemburgis ja firma on noteeritud Londoni börsil.

 

Allikas: Regus