Viljandis on nõutuim kinnisvara liik korterid

1_4_43641565Viljandi linnas ja maakonnas on kõige nõutum kinnisvara liik korteriomandid. Üldine korterite hinnatase pole piirkonnas oluliselt kasvanud, sest ostujõud on siiski tagasihoidlik. Viimastel aastatel on tõusnud tehingute arv stabiilselt, ulatudes 2014.a. II kvartalis 66 tehinguni (2013.a. samal ajal teostati 54 tehingut, 2012.a. 36 tehingut).

Turul eelistatakse üldiselt mugavustega kortereid. Ahiküttega korterite järgi on huvi kasvanud, tulenevalt üha kallinevatest keskküttekuludest, kuid tehingute arv on siiski aastaid sarnane püsinud. Pesemisvõimaluseta korterite järele on üldine nõudlus madal. Kõrgemalt on nõutud remonditud korterid, tugevat remonti vajavate korterite järele tuntakse huvi vaid väga madala hinna korral. Seetõttu on enamik tehinguid tehtud pigem paremas seisukorras korteritega.

Keskmine hind on juba paar aastat olnud üsna samal tasemel, jäädes vahemikku 450 – 500 €/m². 2013. aasta I kvartal eristub tavapäratult kõrge keskmise hinnaga (565 €/m²) ja IV kvartal oli samuti kõrgem, kuid see oli põhjustatud mitmest kõrge hinnaga elamispinna tehingust (hinnad üle 1000 €/m²).

Üldjoontes on keskmine hind mugavustega korteritel ühtlaselt tõusev. Maakonnas on nõutumad piirkonnad Viljandi linnaga piirnevad või linnast ca 5-10 km kaugusel paiknevad suuremad keskused (Viiratsi alevik, Ramsi alevik, Vana-Võidu küla).

2013.a. lõpus moodustati Viljandi vald, kuhu kuuluvad endised Pärsti vald, Paistu vald, Viiratsi vald ja Saarepeedi vald (kõik piirnesid Viljandi linnaga). Viljandi vallas teostati 2014.a. I poolaastal 30 tehingut (neist 4 Viiratsi alevikus), keskmine hind oli 247 €/m2 (mediaanhind 229 €/m2). Maakonna statistika ei ole usaldusväärne, kuna tehinguid teostatakse vähe.

Rohkem nõutakse kortereid Männimäele Viljandi järve poolsesse uuematesse korterelamutesse (rajatud 1990.a.-tel) ja Paalalinna Paala järve lähiümbrusesse. Huvi Uueveski ja Kivistiku piirkonnas asuvate korterite järgi on püsinud stabiilsena, nõudlus pole kasvanud peamiselt seetõttu, et piirkonnas on valdavalt ahiküttega korterelamud.

Viimasel poolaastal on kasvanud huvi korterite ostuks investeerimise eesmärgil, tulenevalt üürituru aktiivsusest. 2014.a. teiseks poolaastaks prognoosime 2-ja väiksemate 3-toaliste korterite mõõdukat (kuni 10%) hinnatõusu.

Turuväärtusest kõrgema hinnaga ostetakse kortereid kliendi jaoks olulise lisandväärtuse tõttu. Enamasti on selleks uus korterelamu, Viljandi järve, Paala järve või terviseradade lähedus, kindla sooviga korrusel paiknemine jms. 2014.a. esimesel poolaastal on kasvanud vara soetamine omafinantseeringuga.

Viljandi linna pole viimase 2 aasta jooksul ehitatud juurde ühtegi uut korterelamut, kuid nõudlus uute korterite järgi oleks kõrge. Tehinguid teostatakse järelturu korteritega.

Autor: Raul Reino

Domus Kinnisvara

domus-kinnisvara