Hiljuti kajastas meedia tõsist teemat, kus kinnisvaramüüjast tulenevatel põhjustel ärajäänud tehingu tõttu tekkis ostuhuvilisel broneerimistasu tagasi saamisega tõsiseid raskusi.
Selle juhtumi puhul pandi broneerimistasu maksnud, kuid korteriostu võimalusest ilma jäänud inimene broneerimistasu tagastamisega viivitamise läbi selgelt ebameeldivasse olukorda, mida igaüks sooviks vältida. Siiski on tegemist erandliku juhtumiga, mille kajastamisel anti inimestele nõu broneeringutest üldse loobuda. Kuid kas see on alati mõistlik?
Broneeringust loobunud ostjad jäid korterist ilma
Soovitud kinnisvara broneerimist ei tasu kergekäeliselt kõrvale jätta. Nii tuli hiljuti müüki üsna mõistliku hinnaga korter Tallinnas, millele tekkis nädala jooksul kaks tõsist ostuhuvilist.
Ajendatuna meedias antud soovitusest, ei nõustunud ostuhuvilised korteri broneerimislepingut sõlmima ning piirdusid vaid suulise lubadusega pangast laenu saamise korral korter ära osta. Selline umbmäärane lubadus aga ei rahuldanud müüjat ning ta palus maakleril jätkata korteri aktiivset müüki.
Peatselt tekkis korterile kolmas ostuhuviline, kes samuti soovis korteri ostuks pangast laenu võtta. Ta mõistis, et laenu taotlemise aja jooksul võib tekkida veel ostuhuvilisi ja ta võib korterist ilma jääda. Kehtib ju ikka reegel „kes ees – see mees“. Läbirääkimised ostja ja müüja vahel kulgesid ladusalt ja kokkulepped said sõlmitud ning broneerimistasu makstud. Tänaseks on nende vahel ka notariaalnemüügileping sõlmitud ja eelmised huvilised jäid korterist ilma.
See ongi põhjus, miks soovitame ostjal ostetav kinnisasi kuni müügilepingu sõlmimiseni broneerida. See meede annab ostjale suurema kindluse, et soovitud kinnisasi on kuni müügilepingu ettevalmistuste tegemiseks vajaliku aja jooksul alles. Samas kiiresti muutuvas kinnisvaratu olukorras võib müügi peatamine olla seotud riskidega, et kinnisasja turuhind muutub või ostja loobub mingil põhjusel ostust. Seetõttu lepitakse reeglina kokku, et ostja maksab selle riski maandamise eesmärgil müüjale broneerimistasu.
Broneerimine sõltub turukonjunktuurist
Siiski vajadus broneerimislepingu sõlmimiseks sõltub turukonjunktuurist. Kindlasti tuleks broneerimislepingu sõlmimisele mõelda olukorras, kus pakkumisi on vähe ja ostjaid palju. Selline olukord on täna Tallinna korteriturul. Broneerimisleping seob ostjat ja müüjat eelkõige moraalselt ja annab broneerimistasu maksnud ostjale eesõiguse ostuks.
Broneerimislepingu sõlmimiseks ei ole aga erilist põhjust olukorras, kus pakkumisi on palju ja turg on loid. Sellisel juhul on oht soovitud asjast ilma jääda üsna väike, mistõttu täiendavate riskide võtmine ei ole õigustatud.
Kellele ja millises ulatuses broneerimistasu maksta, on läbirääkimiste küsimus. Kuna broneerimistasuga maandatakse müüja riske, sõltub summa eelkõige broneerimistähtajast. Mida pikemaks ajaks broneerida soovitakse, seda suuremat tasu tuleb ka maksta. Broneerimistasude summad algavad Tallinnas enamasti 1000 eurost ja küündivad kuni 5% müügihinnast.
Broneerimistasu makstakse kokkuleppel kas kinnisvara müüjale, hoiustatakse tehingut vahendavas kinnisvarabüroos või kantakse notari deposiitkontole. Raha notari deposiitkontole kandmine on ostja jaoks selgelt kõige turvalisem lahendus, kuid see nõuab ostjalt lisakulutusi.
Vältimaks meedias kajastatud juhtumi kordumist, tuleks broneerimistasu hoiustada vaid usaldusväärses kinnisvarabüroos, kellel on vajadusel ka võimekus tasu tagastada.
Äärmuslikud nõuanded ei tööta
Kinnisvaratehingu puhul tuleks fookusesse seada eesmärk tehing rahulikult ja ilma konfliktideta lõpuni viia. Seda nii kinnisvara müüja, ostja, kui ka tehingut vahendava maakleri puhul.
Äärmuslikud nõuanded broneeringutest loobuda võivad ostja soovitud kaubast ilma jätta ja seeläbi tekitada palju tuska.
Suurenenud nõudluse ja piiratud pakkumiste korral on ostuprotsessiga seonduvate segaduste vältimiseks vajalik sõlmida selged ja kindlad kokkulepped.
Allikas: Andree Raid, Raid & Ko OÜ tegevjuht