Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja: Ehitusmahu langust veab hooneehituse vähenemine

Ehitusmahu langust veab hooneehituse vähenemine

Esimeses kvartalis langes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes eelmise aasta sama ajaga 14%. Eelmise aasta neljandas kvartalis oli ehitusmaht aastases võrdluses 3% kõrgem, mida toetas väga tugev taristuehituse kasv.

Ootuspäraselt vedas ehitusmahu langust esimeses kvartalis hooneehituse vähenemine, hooneid ehitati 21% vähem võrreldes aastataguse sama ajaga. Taristuehituse kasv pehmendas kogu ehitusmahu langust ja oli aastases võrdluses 6% suurem. Kui hooneehitus on langenud 2017. aasta esimese kvartali tasemele, siis rajatiste ehitus on kõigi aegade kõrgeim. Kuna ehituses kestavad projektid pikemat aega, siis majanduslik ebakindlus jõuab sektorisse viitajaga. Riiklikud taristuprojektid aga toetavad rajatiste ehitust.

Eelmisel aastal tervikuna langes Eestis tehtud ehitustööde maht 7%. Hooneid ehitati eelmisel aastal 12% vähem ning taristuehituse maht oli pea 3% aastases võrdluses suurem.

Ehitussektori kindlustunde langus on stabiliseerunud

Ehitusettevõtete üldine kindlustunde langus on pidurdunud ja madalal tasemel stabiliseerunud. Ettevõtete hinnang ehitustellimuste portfellile on jätkuvalt nõrk, ebapiisavat nõudlust pidas aprillis ehitustegevust piiravaks 65% ettevõtetest.

Ehituse hinnakasv jätkas aasta alguses aeglustumist. Märtsis oli hinnakasv 1% võrreldes aastataguse sama ajaga. Ehituse hinnakasvu veab tööjõukulude suurenemine. Aastaga tõusid tööjõukulud üle 7%. Samas pidurdab hinnakasvu ehitusmaterjalide hinna langus. Märtsis olid ehitusmaterjalid aastatagusega võrreldes üle 2% odavamad. Ehitusmaterjalid odavnevad, kuna ehitusmaterjalitööstust mõjutab ka meie põhjanaabrite ehitusturu madalseis, mistõttu materjalitootjate tellimuste portfell on tavapärasest väiksem.

Hooneehitust takistab vähene nõudlus elukondlikul kinnisvaraturul

Aasta esimeses kvartalis jätkus korteriturul nõudluse madalseis. Broneeringute arv Tallinna ja selle lähivaldade uusarendustes esimeses kvartalis mõnevõrra kasvas, kuid oli jätkuvalt pandeemiaeelse (aastate 2016–2019) keskmisega​ võrreldes üle kahe korra väiksem.

Majapidamiste kindlustunne on nõrk, kuid on tegureid, mis annavad alust loota, et see hakkab sel aastal paranema. Kuigi kiire inflatsioon on majapidamiste sundkulutusi oluliselt tõstnud, on keskmise palga ostujõud praeguseks suurel määral paranenud.

Swedbanki prognoosi järgi palgakasv tänavu küll aeglustub, kuid jääb tugevaks. Tööturg on vaatamata pikalt kestnud majanduslangusele hästi vastu pidanud. Tööpuudus on kasvanud oodatust vähem. Hõivatute arv küll väheneb, kuid hõive jääb kõrgeks. Majanduses tervikuna peaks olukord sel aastal hakkama järk-järgult paranema, mis toob rohkem positiivseid majandusuudiseid. Kodulaenu võtjatele toob leevendust euribori jätkuv langus. Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank järgmise nädala istungil intressimäärasid ning viib selle aasta lõpuks hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 3 protsendile.

Väiksem nõudlus on sundinud arendajaid uusi projekte ootele panema, et vältida ülepakkumist, kuna müük võtab varasemast rohkem aega. Projektidega alustamiseks vajavad arendajad kinnitust, et majapidamiste kindlustunde paraneb ning eluasemeturg elavneb. Väljastatud ehituslubade arv on alates 2021. aasta teisest poolest languses, mis viitab, et eluhooneid ehitatakse sel aastal väiksemas mahus.

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete maht oli esimeses kvartalis kümnendiku võrra aastatagusest väiksem ning mitteeluhoonetele väljastati ligi viiendiku võrra rohkem ehituslube võrreldes aastataguse sama ajaga. Eelmisel aastal oli mitteeluruumidele väljastatud ehituslubade maht 5% suurem võrreldes 2022. aastaga. Riiklikud taristuinvesteeringud, nagu Rail Baltika ja kaitseotstarbeline taristu, hoiavad taristuehituse mahte kõrgel.

Keskmiselt on taristuehituse osa koguehituse mahust moodustanud ligikaudu 35%, hooneehitus keskmiselt 65%, millest mitteeluhooned omakorda 40% ning eluhooned ligi 25%.