{"id":17240,"date":"2020-03-12T12:28:59","date_gmt":"2020-03-12T09:28:59","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=17240"},"modified":"2020-03-12T12:28:59","modified_gmt":"2020-03-12T09:28:59","slug":"reidi-tee-saaremaa-sild-ja-talsinki-tunnel-megaprojektid-panevad-geoloogid-proovile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/reidi-tee-saaremaa-sild-ja-talsinki-tunnel-megaprojektid-panevad-geoloogid-proovile\/","title":{"rendered":"Reidi tee, Saaremaa sild ja Talsinki tunnel – megaprojektid panevad geoloogid proovile"},"content":{"rendered":"
\n
\"FOTO:
FOTO: Peeter Talviste<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n
<\/div>\n
Geotehnikute t\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4b sageli inimsilmale n\u00e4htamatuks. V\u00f5ime vaid ette kujutada, kui palju vaiu ja ankruid on Tallinna kesklinnas maa all ning milliseid briljantseid lahendusi on geotehnikud v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud, et ehitised oleksid turvalised. Alles siis, kui midagi valesti l\u00e4heb, saavad geotehnikud endale monumendi – Pisa torn on ilmselt parim n\u00e4ide.
\n<\/b><\/div>\n
<\/div>\n
Eelmise aasta l\u00f5pus tunnustas Eesti Ehitusinseneride Liit aasta ehitusinseneri nominendina geoloog Peeter Talvistet, kes on panustanud Estonia kaevanduse p\u00e4ikesepargi, Kohtla-J\u00e4rve kaevandusk\u00e4ikude ja Reidi tee sadevee pumpla rajamisse, aga ka palju kajastamist leidnud eestlaste p\u00f5levkiviprojekti Jordaanias. Tallinna Tehnika\u00fclikooli geoloogia instituudi k\u00fclalis\u00f5ppej\u00f5ud Peeter Talviste r\u00e4\u00e4gib megaprojektidest, mille rajamise juures geotehnika m\u00e4ngib \u00fclisuurt rolli ja kinnitab, et rohkem noori v\u00f5iksid geotehnika eriala valida, sest n\u00f5udlus erialaspetsialistide j\u00e4rgi \u00fcha kasvab.<\/div>\n
<\/div>\n
Talviste selgitab, et geotehnikud on \u00fchendusl\u00fcliks ehitusinseneride ja ehitusgeoloogide vahel ning teavad nii pinnaste uurimise ja omaduste m\u00e4\u00e4ramist kui oskavad teha vajalikke arvutusi nii pinnase kui betooni osa lahendamiseks – ikka selleks, et tagada ehitiste sajaprotsendiline ohutus. \u201c\u00dckski ehitusobjekti ei saa teostada ilma vajalike pinnaseuuringuteta, seet\u00f5ttu on geotehnikuid meil Eestis alati vaja,\u201d \u00fctleb Talviste.<\/div>\n
<\/div>\n
Reidi tee pakkus rohkelt v\u00e4ljakutseid
\n<\/b><\/div>\n
<\/div>\n
Reidi tee puhul pidid geoloogid koos ehitajatega leidma lahenduse, kuidas rajada Tallinna kesklinnas mere piirile ligi 10 meetri s\u00fcgavune auk allpool merepinda. Talviste s\u00f5nul on 10 meetri s\u00fcgavune kaeve v\u00e4ga peenes veek\u00fcllastunud liivas igal pool keeruline, sest seinad tuleb toestada. \u201cToestatud seintele surub nii pinnase koormus kui veesurve ning seinte liikumise v\u00e4ltimiseks tuleb kasutada kulukaid \u00fclipikki puuritud ankruid v\u00f5i toestada s\u00fcvend seestpoolt tugedega v\u00f5i taladega seinte vahel. See aga segab kaevamist ja augu sees toimetamist. Augu kaevamine ja maapinnani t\u00e4isehitamine v\u00f5tab 2\u20133 korda nii palju aega kui hiljem 5\u20138 korruse peale ehitamine,\u201d r\u00e4\u00e4gib Talviste.<\/div>\n
<\/div>\n
Talviste s\u00f5nul oleks insenertehniliselt saanud Reidi tee rajada Pirita tee ja sadama vahelises l\u00f5igus ka tunnelina, mis oleks j\u00e4tnud mere\u00e4\u00e4rse ala inimestele avatumaks, kuid k\u00f5rge ehitusmaksumuse t\u00f5ttu ei oleks see olnud m\u00f5istlik.<\/div>\n
<\/div>\n
Metrood oleks Tallinnasse rajada keeruline
\n<\/b><\/div>\n
<\/div>\n
Juba aastaid on r\u00e4\u00e4gitud Tallinna metroost ehk maa all kulgevast trammiliinist. Eeluuringud viidi l\u00e4bi juba 1980ndatel, tehti v\u00e4ga p\u00f5hjalikud ja s\u00fcgavad puuraugud ning esinduslikud katsed nii laboris kui v\u00e4ljas. \u201cNeid andmeid kasutatakse siiani rohkelt\u201d, r\u00e4\u00e4gib Talviste. Talviste s\u00f5nul on aga metroo rajamiseks tingimused \u00fclimalt keerulised, eriti kesklinnas. \u201cSossi m\u00e4gi ja Toompea koos T\u00f5nism\u00e4ega on alusp\u00f5hjakivimitest koosnevad saared. Saarte vahel on v\u00e4ga n\u00f5rgad savid ja \u00fclemises osas veek\u00fcllastunud peenliivad. Keerulised on just \u00fcleminekud \u00fchtedelt tingimustelt teisele. Ja t\u00e4naseks on uute hoonete rajamisel kesklinn vaiu t\u00e4is puuritud ja rammitud, lisaks s\u00fcvendeid toestanud ankrud horisontaalsuunas, mida p\u00e4rast maa-aluse osa valmimist enam k\u00e4tte ei saa, need j\u00e4\u00e4vadki maa alla tulevaste p\u00f5lvede geoloogidele imetlemiseks ja arheoloogidele imestamiseks,\u201d t\u00f5deb Talviste ja nendib, et sobiva vaba ja sirge koridori leidmine metroole on ilmselt v\u00e4ga keeruline.<\/div>\n
<\/div>\n
\n
\"FOTO:
FOTO: Peeter Talviste<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n
<\/div>\n
Talsinki tunnel kitsaskohad rikkev\u00f6\u00f6ndid
\n<\/b><\/div>\n
<\/div>\n
H\u00fcpoteetilise suurpojekti kitsaskohaks on Talviste s\u00f5nul rikkev\u00f6\u00f6ndid tardkivimites, mis ulatuvad v\u00e4ga s\u00fcgavale. \u201cRikete v\u00f6\u00f6ndis v\u00f5ib tunneli rajamisel ette tulla ootamatusi. Tunnel oleks suhteliselt lihtne ettev\u00f5tmine, kui kulgeks riketeta \u00fchtlases graniidis. Lisaks kulgeb tunnel Eesti poolel mitte graniidis, vaid \u00a0l\u00e4bi erineva tugevusega alusp\u00f5hja settekivimite, l\u00e4bi mitme veepideme ja horisondi, mis omakorda komplitseerivad tingimusi\u201d r\u00e4\u00e4gib Talviste.<\/div>\n
<\/div>\n
Talviste s\u00f5nul vajab Eesti pidevalt ehitusgeolooge ja geotehnikainsenere, kes panustaksid suurte megaprojektide arendamisse. \u201cOluline on kokku liita \u00fchelt poolt geoloogiliste protsesside seadusp\u00e4ra ja loogika ning teiselt poolt insenertehniliste lahenduste ohutust tagav regulatsioon normide ja standardite n\u00e4ol. Seega v\u00f5iks hea geotehnikainsener juba \u00f5ppimise ajal saada vastavad baasteadmised ja oskused,\u201d r\u00e4\u00e4gib Talviste. \u201cTalTechis on selleks suurep\u00e4rane v\u00f5imalus tugevate baasinstituutide n\u00e4ol loodud.\u201d<\/div>\n
<\/div>\n
TalTechi geoloogia instituudi maap\u00f5ue erialal \u00f5ppimiseks saab kasv\u00f5i kohe kandideerida ja panustada juba ka ise l\u00e4hituleviku megaprojektidesse.\u00a0TalTechi geoloogia instituut kuulub Tallinna Tehnika\u00fclikooli loodusteaduskonda, \u00fchendab loodusteadused ja inseneri\u00f5ppe ning koolitab m\u00e4et\u00f6\u00f6stuse spetsialiste. Samuti uurivad instituudi teadlased, milliseid toormeid Eesti tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende kaevandamiseks.<\/div>\n
<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Geotehnikute t\u00f6\u00f6 j\u00e4\u00e4b sageli inimsilmale n\u00e4htamatuks. V\u00f5ime vaid ette kujutada, kui palju vaiu ja ankruid on Tallinna kesklinnas maa all<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":17241,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[226,386,203,437,367,141,213,58,26,424,547,22,370,312,551,41,429],"class_list":["post-17240","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-eesti","tag-ehitaja","tag-ehitamine","tag-ehitis","tag-ehitus","tag-hoone","tag-kesklinn","tag-kohtla-jarve","tag-maa","tag-objekt","tag-ost","tag-pirita","tag-projekt","tag-saaremaa","tag-standard","tag-tallinn","tag-tallinna-tehnikaulikool"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t