Teatavasti on keskpangad pidanud juba pikemat aega majandust toetama \u00fclimadalate v\u00f5i isegi negatiivsete intressim\u00e4\u00e4rade ja suuremahuliste varaostuprogrammide ehk n\u00f5ndanimetatud rahatr\u00fckiga. Eelmisel aastal suurenes majanduse toetamise vajadus ja ka selle rahastamine mitmekordselt. Keskpankade k\u00f5rval aitavad majandustel kriisist taastuda nii riikide valitsused ise kui ka Euroopa Liidu erinevad vahendid. Kui keskpankade varaostuprogrammidega on alates m\u00f6\u00f6dunud aasta m\u00e4rtsist s\u00fcstitud maailmamajandusse 6,6 triljonit USA dollarit ehk ligi 8% globaalsest SKP-st, siis Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel on pandeemia m\u00f5jude leevendamiseks suunatud riikide valitsuste eelarvetest 12% globaalsest SKP-st. Kusjuures, nii keskpankade kui valitsuste poolt majanduste j\u00f5uline stimuleerimine raha lisamisega j\u00e4tkub. Selline meeletu rahas\u00fcst aitab kaasa investeeringute suurenemisele, see stimuleerib \u00fcldist majandusaktiivsust ning annab t\u00f5uke n\u00f5udluse kasvu ahelreaktsioonile, mis hakkab \u00fcha rohkem hindu kergitama. Kas selles ei peitu aga oht peatseks liiga kiireks inflatsiooniks?<\/p>\n
Majanduse stimuleerimine on m\u00f5jutanud peamiselt varade hindasid Kuigi tarbijahindade kasv on viimastel aastatel olnud aeglane ning eelmisel aastal n\u00e4gime ka deflatsiooni, siis varade hinnad on teinud kiire t\u00f5usu. Balti v\u00e4\u00e4rtpaberituru p\u00f5hiindeks on aastaga kasvanud 11%, kuid viimase 6 kuuga isegi 24%. Euroala STOXX on aastases v\u00f5rdluses k\u00fcll veel samal tasemel, kuid alates m\u00f6\u00f6dunud aasta m\u00e4rtsi keskpaigast on see t\u00f5usnud juba 58%. S&P 500 indeksi kasv on aga olnud vastavalt 17% ja 75%. Vaatamata majanduskriisile kasvas Eestis m\u00f6\u00f6dunud aastal korterite keskmine ruutmeetrihind ligi 7%. Euroala keskmine eluasemeindeks t\u00f5usis 9 kuuga aastases v\u00f5rdluses aga 5%. Seega on \u00fcldine hinnakasv olnud tugev, aga see ei kajastu tarbijahindade arvestuses. Keskpankade varaostuprogrammid on aidanud kaasa rohkem varade hindade t\u00f5usule, kuid m\u00f5ju tarbijahindadele on v\u00e4iksem.<\/p>\n Surve hinnakasvu kiirenemiseks on juba tekkinud Inflatsioon on k\u00fcll kiirenemas, kuid veel l\u00e4hiajal ei tohiks see v\u00e4ga k\u00f5rgele t\u00f5usta. Hiina erakorraline n\u00f5udlus peaks l\u00e4hiajal leevenema ning see v\u00e4hendab survet toorainete hindadele. Eestis taastub hinnat\u00f5us sel aastal k\u00fcll n\u00f5udluse suurenemise, energiahindade t\u00f5usu ja m\u00f6\u00f6dunud aastal langetatud aktsiisimaksude m\u00f5ju taandumise t\u00f5ttu, kuid l\u00e4hiaastatel tuleb hinnakasv siiski m\u00f5\u00f5dukas. Swedbanki hinnangul t\u00f5usevad tarbijahinnad sel aastal 1,3% ning j\u00e4rgmisel aastal 1,7%. ECB prognoosib euroala keskmiseks hinnakasvuks sel aastal vaid 1% ning j\u00e4rgmisel aastal 1,1%. Nii Eestis kui ka euroalal \u00fcldiselt on inimeste inflatsiooniootused eesoleva aasta kohta praegu v\u00e4ga madalal tasemel ning alla pikaajalist keskmist. Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul t\u00f5usevad hinnad arenenud riikides sel aastal 1,3% ja j\u00e4rgmisel aastal 1,5%. Selline inflatsiooni v\u00e4ljavaade sunnib enamikke keskpanku l\u00e4hiajal j\u00e4tkama l\u00f5dva ja majandust stimuleeriva rahapoliitikaga.<\/p>\n Rohep\u00f6\u00f6re v\u00f5ib pikemas vaates inflatsiooni kergitada Suur osa rahast seisab praegu nii ettev\u00f5tete kui ka majapidamiste hoiustel. Eestis kiirenes ettev\u00f5tete ja majapidamiste hoiuste kasv eelmise aasta l\u00f5puks aastases v\u00f5rdluses 19 protsendini ning ulatus siis kokku 18 miljardi euroni ehk ligi 66 protsendini SKP-st. Majapidamiste n\u00f5udmiseni hoiuste j\u00e4\u00e4gi kasv kiirenes m\u00f6\u00f6dunud aasta l\u00f5pus aastases v\u00f5rdluses aga 20 protsendini \u2013 kasvuni,\u00a0 mida me n\u00e4gime viimati 2013. aastal. Suurenenud hoiused peidavad aga endas suurt kuhjunud n\u00f5udlust, mis peaks \u201evabanema\u201c siis, kui pandeemia taandub, majanduskonjunktuur ja kindlustunne j\u00f5ulisemalt paranevad. N\u00f5udluse j\u00e4rsk suurenemine avaldab aga survet hindade kasvuks. Hinnasurved hakkavad majanduskonjunktuuri ja n\u00f5udluse paranedes tekkima eelk\u00f5ige nende kaupade ja teenuste juures, mida m\u00f5jutavad praegu liikumispiirangud ja muutused tarbimisk\u00e4itumises.<\/p>\n Hiina ja teiste suuremate t\u00e4rkavate turgude integreerimine maailma kaubanduss\u00fcsteemi, ameti\u00fchingute m\u00f5ju n\u00f5rgenemine, arenenud riikides t\u00f6\u00f6turu muutumine paindlikumaks ja uute tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tmine on maailmamajanduses hindu allapoole toonud. Pikemas ettevaates globaliseerumise m\u00f5ju hindadele ilmselt taandub, kuna tootmine Aasias muutub kallimaks. Kliimapoliitika ja rohep\u00f6\u00f6re suurendavad aga n\u00f5udlust mitmete oluliste metallide j\u00e4rele, millega ehitatakse madala s\u00fcsinikuheitmega taristut. Siia juurde v\u00f5ib veel lisada rohep\u00f6\u00f6rdega seotud k\u00f5rgemad maksud fossiilsete k\u00fctuste tarbimisele ja laiemalt, s\u00fcsinikuintensiivsele majandusele. Pakkumisest suurem n\u00f5udlus hakkab t\u00f5stma osade toorainete hindasid. Suurem n\u00f5udluse kasv eeldab aga seda, et kliimapoliitika ei j\u00e4\u00e4 ainult eesm\u00e4rkideks, vaid et sellega kaasnevad ka reaalsed otsused ja tellimused. Samas peaks automatiseerimine ja suuremad investeeringud tehnoloogiasse parandama tootlikkust ning pidurdama sellega inflatsiooni kiirenemist v\u00f5i tooma mitmete kaupade ja teenuste hindu isegi allapoole.<\/p>\n Keskpankadel on l\u00e4hiajal keeruline rahapoliitika karmistamisega inflatsiooni alla suruda <\/p>\n T\u00f5nu Mertsina, Swedbanki pea\u00f6konomist<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Teatavasti on keskpangad pidanud juba pikemat aega majandust toetama \u00fclimadalate v\u00f5i isegi negatiivsete intressim\u00e4\u00e4rade ja suuremahuliste varaostuprogrammide ehk n\u00f5ndanimetatud rahatr\u00fckiga.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":19746,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[226,555,55,66,358,588,68,459,529,546,364,26,369,310,547,53,487,564,382,594,408,82,52],"class_list":["post-19834","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-eesti","tag-eluase","tag-energia","tag-euro","tag-hoius","tag-indeks","tag-intress","tag-investeering","tag-investor","tag-kaubandus","tag-korter","tag-maa","tag-maja","tag-majandus","tag-ost","tag-pangad","tag-pank","tag-rae","tag-riik","tag-ruutmeetrihind","tag-seb","tag-skp","tag-swedbank"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t
\n<\/strong>Majandusse j\u00f5udnud rahahulga ehk rahapakkumise kasv on euroalal j\u00e4rsult kiirenenud ning j\u00f5udmas juba sellise temponi, mida me n\u00e4gime viimati 13 aastat tagasi, kui inflatsioon euroalal keskmiselt \u00fcle 4% ja Eestis \u00fcle 11% t\u00f5usis. Enne \u00fclemaailmset finantskriisi olid rahapakkumise ja tarbijahindade kasv \u00fcsna tugevalt seotud, kuid viimase 10 aastaga on see seos oluliselt n\u00f5rgenenud. Rahapakkumise j\u00e4rsk kiirenemine eelmisel aastal ei suutnud n\u00f5udluse v\u00e4henemise t\u00f5ttu hindade langust \u00e4ra hoida. Vaatamata madalatele intressim\u00e4\u00e4radele ja suuremahulistele varaostuprogrammidele on euroala viimase viie aasta keskmine tarbijahindade kasv olnud vaid 1% ning viimase k\u00fcmne aastaga on need kasvanud keskmiselt vaid 1,2%. Eestis on vastavad numbrid 1,7% ja 2%. Viimase 15 aasta jooksul on olnud kolm kiirema inflatsiooniga perioodi, kuid need on j\u00e4rk-j\u00e4rgult n\u00f5rgemaks j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
\n<\/strong>K\u00fcll on aga surve ka tarbijahindade kasvu kiirenemiseks v\u00f5i siis deflatsioonist v\u00e4ljumiseks juba tekkinud. Selle taga on kindlustunde paranemine, \u00fclemaailmse n\u00f5udluse kosumine m\u00f6\u00f6dunud aastasest langusest ning toorainete ja energiahindade t\u00f5us. Brenti toornaftahind on t\u00f5usnud juba 10%, maailmaturu toidutoormehinnad 14% ja metallide hinnad keskmiselt ligi 40% \u00fcle aastataguse taseme. Samuti on j\u00e4rsult kasvanud Aasiast kaupade transpordihinnad ning k\u00fclm talv on t\u00f5stnud elektrihindu. Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosi j\u00e4rgi t\u00f5useb toornaftahind aastases v\u00f5rdluses, p\u00e4rast eelmise aasta tugevat kukkumist, sel aastal 21% ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud toorained keskmiselt 13%. Toorainete hinnakasvu taga maailmaturul on Hiina majanduse ja selle n\u00f5udluse kiire taastumine, madalad intressim\u00e4\u00e4rad, n\u00f5rgenev USA dollar ja investorite suurenenud riskiisu.<\/p>\n
\n<\/strong>Ka 12 aasta taguse \u00fclemaailmse finantskriisi j\u00e4rel p\u00f5rkasid euroalal tarbijahinnad n\u00f5udluse taastudes paariks aastaks keskpanga sihitud kahe protsendi l\u00e4hedasest inflatsioonist k\u00f5rgemale. Toona stimuleerisid aga keskpangad ja valitsused euroala majandust kordades v\u00e4hema rahaga, kui praegu. Seega ei t\u00e4henda v\u00f5rdlemisi tagasihoidlik hinnakasvu p\u00f5hiprognoos l\u00e4hemaks paariks aastaks seda, et inflatsioon ei v\u00f5iks oodatust k\u00f5rgemale t\u00f5usta, seda eriti pikemas ettevaates.<\/p>\n
\n<\/strong>Kuigi keskpankade rahapoliitikas on praegu palju v\u00f5imalusi inflatsiooni kiirenemist alla suruda \u2013 n\u00e4iteks, t\u00f5stes intressim\u00e4\u00e4rasid ja v\u00e4hendades v\u00f5i hoopis l\u00f5petades varaostud \u2013 siis tuleks arvestada, et intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5stmine raskendaks oluliselt mitmete riikide k\u00f5rgele t\u00f5usnud riigiv\u00f5la refinantseerimist. See muudab keskpankadel rahapoliitika karmistamisega inflatsiooni v\u00f5imaliku allasurumise keerulisemaks. Keskpangad on andnud m\u00e4rku, et ei hakka inflatsiooni kiirenedes rahapoliitikat karmistama enne, kui on selgelt n\u00e4ha maailmamajanduse p\u00fcsivat taastumist pandeemia p\u00f5hjustatud majanduskriisist.<\/p>\n