Eestis tehtud ehitust\u00f6\u00f6de maht v\u00e4henes eelmisel aastal 3% v\u00f5rreldes aasta varasemaga. Ehitusmahu langusesse panustas nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahu langus, mis m\u00f5lemad v\u00e4henesid eelmisel aastal ligi 3,5%.
\nEestis tehtud ehitust\u00f6\u00f6de maht langes kolmandat kvartalit j\u00e4rjest ning oli neljandas kvartalis aastases v\u00f5rdluses 4% madalam. Langust m\u00f5jutas rajatiste ehitusmahu tugev langus, mis neljandas kvartalis s\u00fcvenes 13 protsendini. Hoonete ehitus, mis oli tugevas languses kahel eelneval kvartalil, kasvas neljandas kvartalis 1%.
\nEhitusmahtude langus ning varasemast v\u00e4iksem tellimuste maht on v\u00e4hendanud ehitussektori t\u00f6\u00f6tajate arvu. Maksu- ja Tolliameti t\u00f6\u00f6tajate registri statistika andmetel v\u00e4henes t\u00f6\u00f6tajate arv ehituses eelmise aasta l\u00f5pu seisuga ligikaudu 3% aastases v\u00f5rdluses.<\/p>\n
Eesti ehitusettev\u00f5tete ehitusmaht v\u00e4lismaal langes Ehitusettev\u00f5tete hinnangul takistab ehitust peamiselt ebapiisav n\u00f5udlus Ehitussektori selle aasta v\u00e4ljavaade s\u00f5ltub sellest, kuidas taastub \u00fcldine majanduse k\u00e4ek\u00e4ik ning t\u00e4nu sellele ka erasektori investeeringud ning teiselt poolt, kui kiiresti \u00f5nnestub riiklikuid taristuinvesteeringuid hakata ellu viima. Meie hinnangul p\u00fcsib \u00e4rikinnisvara n\u00f5udlus l\u00e4hiajal madalam. Kuna ehituses kestavad projektid pikemat aega, m\u00f5jutab see hooneehitust viitajaga ning seet\u00f5ttu ehitatakse \u00e4rihooneid sel aastal v\u00e4hem. Riiklike taristuinvesteeringute ehitusj\u00e4rku j\u00f5udmine, mis t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5tab veel aega, suurendab peamiselt tellimusi rajatiste ehituses, mist\u00f5ttu toetab see v\u00e4hem neid ehitusettev\u00f5tteid, mis tegelevad peamiselt hoonete ehitusega.<\/p>\n Tugev n\u00f5udlus eluasemeturul toetab eluhoonete ehitust <\/p>\n Marianna R\u00f5binskaja, Swedbanki \u00f6konomist<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eestis tehtud ehitust\u00f6\u00f6de maht v\u00e4henes eelmisel aastal 3% v\u00f5rreldes aasta varasemaga. Ehitusmahu langusesse panustas nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmahu<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":19841,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[540,448,226,367,431,403,555,451,463,358,141,459,202,16,364,527,88,89,26,369,310,547,19,370,522,382,128,52,41,234,342],"class_list":["post-19838","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-arendus","tag-arihoone","tag-eesti","tag-ehitus","tag-ehitusluba","tag-ehitustoo","tag-eluase","tag-eluhoone","tag-eluruum","tag-hoius","tag-hoone","tag-investeering","tag-kinnisvara","tag-kinnisvaraturg","tag-korter","tag-kvartal","tag-lati","tag-leedu","tag-maa","tag-maja","tag-majandus","tag-ost","tag-pakkumiste-arv","tag-projekt","tag-rajatis","tag-riik","tag-soome","tag-swedbank","tag-tallinn","tag-tehing","tag-uusarendus"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t
\n<\/strong>Eesti ettev\u00f5tete v\u00e4lismaal tehtud ehitust\u00f6\u00f6de maht langes eelmisel aastal kolmandiku v\u00f5rreldes aasta varasemaga. See v\u00e4hendas ka v\u00e4lismaal tehtud ehitust\u00f6\u00f6de osat\u00e4htsust \u2013 kui 2019. aastal oli osat\u00e4htsus 8%, siis eelmisel aastal moodustasid v\u00e4lismaal tehtud ehitust\u00f6\u00f6d 6%. Samas tuleb suur langus suhteliselt v\u00e4ikeste mahtude pealt.
\nSarnaselt Eestile langes eelmisel aastal ehitusmaht Leedus 2%. Langust m\u00f5jutas hoonete ehitusmahtude langus, samas rajatiste ehitusmaht seal eelmisel aastal t\u00f5usis. Olukord L\u00e4tis oli aga erinev \u2013 seal kasvas ehitusmaht eelmisel aastal 3%. Kuigi rajatiste ehitusmaht L\u00e4tis langes, toetas \u00fcldist ehitusmahu kasvu hooneehitus. Soomes j\u00e4i aga ehitusmaht eelmisel aastal samaks v\u00f5rreldes aasta varasemaga \u2013 hoonete ehitusmaht m\u00f5nev\u00f5rra langes, samas kui rajatiste ehitus kasvas tugevalt.<\/p>\n
\n<\/strong>Ehitusettev\u00f5tete kindlustunne on n\u00fc\u00fcdseks j\u00f5udnud kriisieelsele tasemele, kuid ehitusettev\u00f5tete hinnangul on peamiseks ehitust takistavaks teguriks endiselt ebapiisav tellimuste maht. Kui elukondlikul kinnisvaraturul on n\u00f5udlus t\u00e4naseks taastunud, siis n\u00f5udlus \u00e4rikinnisvara j\u00e4rgi on veel tagasihoidlik.<\/p>\n
\n<\/strong>Kinnisvaraturg on viiruse teisele lainele ootusp\u00e4raselt h\u00e4sti vastu seisnud ning tehingute arv on alates septembrist \u00fcletanud aastatagust taset. Neljandas kvartalis oli tehingute arv korteriturul 10% aasta varasemast k\u00f5rgem, korterite hinnad kasvasid seejuures 4%. Sellele on kaasa aidanud kevadega v\u00f5rreldes tunduvalt leebemad piirangud ning \u00fcldine kohanemine pandeemiaoludega, mis on v\u00f5imaldanud kinnisvaraturul toimida tavap\u00e4rases r\u00fctmis. Suuremat aktiivsust eluasemeturul on osaliselt toetanud ka kevadest edasil\u00fckatud ostuotsused. Teisalt on pandeemia r\u00e4ngalt m\u00f5jutanud teatud majandusharusid, kuid tervikuna ei ole t\u00f6\u00f6puudus v\u00e4ga k\u00f5rgele t\u00f5usnud. Samuti on majapidamiste hoiused viimastel aastatel kiiresti kasvanud, mis on v\u00f5imaldanud neil s\u00e4\u00e4ste koguda.
\nUusi eluruume valmis Eestis eelmisel aastal 7579 ehk 8% rohkem kui aasta varem, mis \u00fcletas ka seni 2007. aastast kehtinud rekordi, mil valmis 7073 eluruumi. Ehitusluba v\u00e4ljastati eelmisel aastal 8833 eluruumile, mis on 10% k\u00f5rgem n\u00e4itaja v\u00f5rreldes aasta varasemaga. Tallinnas ja selle l\u00e4hi\u00fcmbruses m\u00fc\u00fcgis olevate uute korterite laoj\u00e4\u00e4k, mis peegeldab uusarenduste pakkumiste arvu, oli neljandas kvartalis v\u00f5rreldes aasta varasemaga veidi suurenenud.
\nMeie hinnangul p\u00fcsib majapidamiste n\u00f5udlus eluaseme j\u00e4rgi sel aastal tugev, mis omakorda toetab eluhoonete ehitust. Majandusaktiivsuse j\u00f5ulisem paranemine peaks aset leidma aasta teises pooles, t\u00e4nu millele peaks ka n\u00f5udlust t\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4rele paranema ning t\u00f6\u00f6puudus tasapisi v\u00e4henema hakkama. Samuti toetab n\u00f5udlust majapidamiste tugev s\u00e4\u00e4stude kasv, mis aasta l\u00f5pus ning jaanuaris on veelgi kiirenenud, ulatudes 15 protsendini. Pensionireform v\u00f5ib aasta l\u00f5pus korterite n\u00f5udlust m\u00f5nev\u00f5rra suurendada, kuid selle m\u00f5ju ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt suur. Meie hinnangul peaks m\u00f5\u00f5dukas hinnakasv korteriturul sel aastal j\u00e4tkuma.<\/p>\n