{"id":19891,"date":"2021-03-11T13:03:42","date_gmt":"2021-03-11T10:03:42","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=19891"},"modified":"2021-04-29T10:09:12","modified_gmt":"2021-04-29T07:09:12","slug":"kaasomand-olemus-riskid-lopetamine-opetlikud-naited","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/kaasomand-olemus-riskid-lopetamine-opetlikud-naited\/","title":{"rendered":"Kaasomand: olemus, riskid, l\u00f5petamine, \u00f5petlikud n\u00e4ited"},"content":{"rendered":"

Kaasomandi, mis teadup\u00e4rast on paljudele inimestele tekitanud parajat peavalu, harutavad t\u00fckkideks Kaanon Kinnisvara elamispindade osakonna juht Siim Kabel ja maakler Annemai Tuvike.<\/b><\/p>\n

Mis on kaasomand?<\/u><\/u><\/h3>\n

Kaasomand on kahele v\u00f5i enamale isikule \u00fcheaegselt m\u00f5tteliste osadena \u00fchises asjas kuuluv omand. Kui \u00fchel asjal on mitu omanikku, siis tekib kaasomand. Selline omand tekib p\u00e4rimisel, mitmele isikule vara tagastamisel v\u00f5i \u00fche kinnistu ostmisel mitme isiku poolt. Mitmele isikule vara tagastamine on peamine p\u00f5hjus, miks veel t\u00e4na on mitmed kinnistud kaasomandis.<\/p>\n

<\/u><\/u>T\u00e4nap\u00e4evased kaasomandid on tekkinud \u00fcldjuhul p\u00e4rimise teel. N\u00e4iteks on peres kaks last ja kui m\u00f5lemad vanemad on l\u00e4inud taevastele radadele, siis lapsed p\u00e4rivad vanemate vara v\u00f5rdsetes osades. Seda muidugi juhul, kui testamendis ei ole kokkulepitud teisiti.<\/p>\n

<\/u><\/u>Kaasomanike osad \u00fchises asjas on v\u00f5rdsed. Kui ei ole, siis see peab olema kindlaks m\u00e4\u00e4ratud kas lepingu v\u00f5i seadusega. Kaasomandis on ka kortermajade \u00fchiskasutuses olevad ruumid: katus, v\u00e4lisseinad, vundament, krunt jms.<\/p>\n

<\/u><\/u>Kaasomand ei ole igavene omandivorm. Asja\u00f5igusseaduse kohaselt on kaasomanikul alati \u00f5igus n\u00f5uda kaasomandi l\u00f5petamist ilma seda p\u00f5hjendamata, kui just see ei ole v\u00e4listatud kaasomanike vahelise kokkuleppega. Kaasomanikud peavad omavahel k\u00e4ituma l\u00e4htuvalt hea usu p\u00f5him\u00f5ttest ja kaasomand tuleb l\u00f5petada viisil, mis koormab kaasomanikke k\u00f5ige v\u00e4hem.<\/p>\n

Mis riskid kaasnevad vara ostmisel, kui tegu on kaasomandiga?<\/u><\/u><\/h3>\n

Kaasomandi ostmine v\u00f5i m\u00fc\u00fcmine on keerulisem kui korteriomandi ostmine v\u00f5i m\u00fc\u00fcmine. Sellist vara ostes peab arvestama, et pank ei pruugi kasutuskorra puudumisel anda laenu, mist\u00f5ttu v\u00f5ib juhtuda, et ostuhuvilisel peab olema kogu summa ulatuses omafinantseering. Kui kaasomandi kasutamine on notariaalse kasutuskorraga kokku lepitud, siis on ka pank valmis kindlamalt laenu andma.<\/p>\n

<\/u><\/u>Notariaalne kasutuskord n\u00e4itab \u00e4ra, milline osa kinnisasjast on \u00fche v\u00f5i teise kaasomaniku ainukasutuses ning millised osad kinnistust j\u00e4\u00e4vad \u00fchiskasutusse. See kokkulepe vormistatakse notari juures ning kantakse kinnistusraamatusse. Kaasomandis olevat vara ostes tasub alati kontrollida, kas kinnistusraamatus on olemas vastav m\u00e4rge, sest ainult see kinnitab notariaalse kasutuskorra olemasolu. Vastav kokkulepe kandub edasi omaniku vahetuse korral igale j\u00e4rgnevale omanikule. Ilma notariaalse kasutuskorrata on naabritel \u00f5igus kasutada \u00fcksk\u00f5ik millist osa kinnistust. Levinud n\u00e4ide on elamud, mis on jagatud selliselt, et \u00fcks pere elab esimesel ja teine pere teisel korrusel.<\/u><\/u><\/p>\n

M\u00fc\u00fcmisel peab arvestama, et kaasomanikul on teisele m\u00fc\u00fcdavale osale \u00fcldjuhul eelisostu\u00f5igus. Kuni 2005. aastani kehtinud asja\u00f5igusseaduse s\u00e4tte kohaselt oli kaasomanikul kinnisasja ostuees\u00f5igus kinnisasja v\u00f5\u00f5randamisel ka sundenampakkumise korral. Praegu kehtiva t\u00e4itemenetluse seaduse kohaselt enampakkumisel ostuees\u00f5igust kasutada ei saa.<\/p>\n

<\/u><\/u>Teisel kaasomanikul ei ole aga piiramatult aega oma ostuees\u00f5iguse teostamiseks. P\u00e4rast ostu-m\u00fc\u00fcgitehingut tuleb kaasomanikul ostu eelis\u00f5igus realiseerida kuni kahe kuu jooksul (kui seaduse v\u00f5i lepinguga ei ole ette n\u00e4htud teistsugust t\u00e4htaega).<\/p>\n

<\/u><\/u>V\u00f5la\u00f5igusseaduse kohaselt tuleb ostuees\u00f5igust omavale isikule viivitamata teatada ostjaga s\u00f5lmitud m\u00fc\u00fcgilepingust, selle sisust ja k\u00f5ikidest lepingu tingimustest, mis v\u00f5ib tema ostuees\u00f5iguse teostamise otsust m\u00f5jutada. Seega peab m\u00fc\u00fcja ostuees\u00f5igust omava isiku n\u00f5udmisel esitama talle lepingu.
\n<\/u><\/u>Seda (kaht kuud) ei kohaldata, kui kaasomanik v\u00f5\u00f5randab kinnisasja m\u00f5ttelise osa alaneja sugulasele (laps) v\u00f5i vanemale. Kaasomanikul on \u00f5igus temale kuuluvat m\u00f5ttelist osa \u00fchises asjas v\u00f5\u00f5randada, p\u00e4randada, pantida v\u00f5i muul viisil k\u00e4sutada.<\/p>\n

<\/u><\/u>Kaasomandi juurde kuulub asja jagamine mitme omaniku vahel, kellel v\u00f5ivad olla asja suhtes v\u00e4ga erinevad huvid ja eesm\u00e4rgid, mist\u00f5ttu tekivad kaasomandiga sageli vaidlused.<\/p>\n

<\/u><\/u>K\u00f5ige sagedasem probleem, miks kaasomandis oleva vara omanike vahel tekib t\u00fcli, on siis, kui kaasomandit soovitakse l\u00f5petada ja kaasomanikud ei saavuta selles osas omavahel kokkulepet, mist\u00f5ttu otsustab kaasomandi l\u00f5petamise kohus. K\u00f5ige sagedamini tekib see juhtudel, kui kinnistu omanikud on mitme erineva leibkonna inimesed, aga on ette tulnud ka olukordi, kus vara omanikud on \u00fchest leibkonnast ja ei suuda saavutada kokkulepet.<\/p>\n

<\/u><\/u>Samuti on sagedased vaidlusjuhtumid, kus kaasomanikud ei suuda saavutada kokkulepet kulutuste kandmisega kinnistule. Kaasomandiga seotud k\u00fcsimusi on v\u00f5imalik lahendada \u00fcksnes ja ainult kokkuleppega, mille kohaselt valitseb k\u00fcsimuse osas k\u00f5igi kaasomanike vahel \u00fcksmeel.
\n<\/u><\/u>Lisaks on \u00fcks probleemne koht see, et vara korras hoidmiseks ja s\u00e4ilitamiseks on \u00fchel kaasomanikul \u00f5igus ilma teiselt kaasomanikult k\u00fcsimata kulutus \u00e4ra teha, kui see on h\u00e4davajalik (nt katus laseb l\u00e4bi). Seej\u00e4rel saab k\u00fcsida teiselt kaasomanikult kulutuste h\u00fcvitamist v\u00f5rdeliselt tema osaga.<\/p>\n

Kas kaasomandil on ka mingeid plusse?<\/u><\/u><\/h3>\n

Pigem plusse ei ole, sest t\u00fclid kaasomanike vahel on v\u00e4ga kerged tulema. Kaasomand on suhteliselt keeruline omandivorm ja kui seadusi ning ohtusid ei tea, siis on v\u00e4ga lihtne sattuda keerulistesse olukordadesse.<\/p>\n

Kuidas kaasomandit l\u00f5petada?<\/u><\/u><\/h3>\n

1. \u00a0 \u00a0 Asja jagamine reaalosadeks<\/b><\/u><\/u><\/p>\n

Korteriomanditeks saab jagada iga kaasomandis oleva kinnistu, kui majas on reaalosadena eraldatavad korterid. Iga korteriomand koosneb sel juhul korterist ja selle juurde kuuluvast kaasomandi m\u00f5ttelisest osast kinnistule ning maja kandvatele konstruktsioonidele. Iga selline korteriomand on iseseisev kinnisasi.<\/p>\n

<\/u><\/u>Kaasomandi l\u00f5petamine asja reaalosadeks jagamisega t\u00e4hendab seda, et kaasomaniku ainuomandisse j\u00e4\u00e4b kindel osa kinnisasjast. Siinjuures on t\u00e4iesti tavaline, et osad ruumid j\u00e4\u00e4vad \u00fchiskasutusse (nt trepikoda, p\u00f6\u00f6ning, kelder, hoov, kuurid, saun jms). Nende kohta tasub korteriomandite jagamise lepingu juurde teha notariaalne kasutuskord, et v\u00e4ltida edasisi vaidlusi. Seega saavad omanikud ise otsustada, mis hakkab kinnistul kuuluma elanike ainuomandi koosseisu ja mis j\u00e4\u00e4b \u00fchiskasutusse.<\/p>\n

<\/u><\/u>Selleks, et kaasomandit oleks v\u00f5imalik l\u00f5petada notaris asja reaalosadeks jagamisega, on eelnevalt vaja kohaliku omavalitsuse (KOV) ehitusspetsialisti n\u00f5usolekut ja arhitekti kinnitust, et antud kinnistule on v\u00f5imalik korteriomandeid moodustada. Lisaks on vajalikud korrektsed andmed ehitisregistris ja reaalsusele vastavad hoonejaotusplaanid. Kui kinnistul ei ole \u00fcmberehitusi tehtud, siis sageli on v\u00f5imalik kasutada ka vanu inventariseerimisjooniseid.<\/p>\n

<\/u><\/u>Nende plaanide abil on v\u00f5imalik joonistada reaalosade (loe: korterite) piirid. Kui reaalsusele vastavaid plaane ei ole, siis saab omanikul aidata need koostada arhitekt v\u00f5i ehitusinsener, kes arvutab v\u00e4lja korterite juurde kuuluvate m\u00f5tteliste osade suurused. Kui piirid on kaasomanike poolt paika pandud, KOV ja arhitekt on need \u00e4ra kinnitanud, siis on v\u00f5imalik k\u00f5ikide kaasomanikega minna notarisse ning vastav kokkulepe \u00e4ra vormistada. Korteriomandi seadmise lepingu juurde lisatakse hoonejaotus- ja kinnistuplaanid, kus on \u00e4ra t\u00e4histatud iga korteri piirid, \u00fchiskasutusse j\u00e4\u00e4vad ruumid ja kinnistu m\u00f5ttelised osad. Selle lepingu alusel tehakse kinnistusraamatusse ka vastavasisuline m\u00e4rge.<\/p>\n

<\/u><\/u>Korteriomandite seadmisel v\u00f5i notariaalse kasutuskorra kokkuleppimisel tuleb tasuda m\u00f5lemal juhul notaritasu ja riigil\u00f5iv, mis s\u00f5ltuvad kinnistu v\u00e4\u00e4rtusest. Kulude jagunemises lepivad kaasomanikud ise kokku. Sageli jaotatakse need v\u00f5rdseteks osadeks v\u00f5i v\u00f5i jagunevad need vastavalt kaasomandi osa suurustele.<\/u><\/u><\/p>\n

Kaasomandi m\u00f5ttelise osa suurus kujutab reeglina endast konkreetse korteri ja k\u00f5igi korterite suletud netopinna suhet. Korteriomandite moodustamine v\u00f5tab aega ja on kulukas, mist\u00f5ttu on omanikele kiirem ja soodsam variant kokku leppida kaasomandisse j\u00e4\u00e4va kinnistu (elamu ja hoov) ja k\u00f5rvalhoonete notariaalses kasutuskorras.<\/u><\/u><\/p>\n

Kasutuskorrale lisatud plaan ei vaja reeglina eraldi omavalitsuse kinnitust. Selliselt m\u00e4\u00e4ratud kaasomandi osa on samav\u00e4\u00e4rselt v\u00f5\u00f5randatav ja panditav nagu korteriomand. Seega on sageli tegu emotsionaalse k\u00fcsimusega, sest osa omanikke soovib, et tal on korter reaalosana ainuomandis, mitte \u00fcksnes m\u00f5ttelise osaga kaasnev ainukasutus\u00f5igus.<\/u><\/u><\/p>\n

Kui reaalosade v\u00e4\u00e4rtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate m\u00f5tteliste osade v\u00e4\u00e4rtusele, v\u00f5ib kokku leppida v\u00f5i kohus m\u00e4\u00e4rata kaasomandi reaalosade jagamisel rahalisi kompensatsioone osade \u00fchtlustamiseks, samuti koormata \u00fcksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks.<\/u><\/u><\/p>\n

Kui on v\u00e4hegi v\u00f5imalik kaasomand l\u00f5petada viisil, et moodustatakse korteriomandid, siis tasub seda teha, et v\u00e4ltida kaasomanike vahel hilisemaid vaidlusi ja t\u00fclisid.<\/u><\/u><\/p>\n

\"kaasomand-korteriplaanid-kaanon\"
Foto 1 (plaan): Kui kaasomandis olevat vara hakatakse jagama korteriomanditeks, siis tuleb enne notarisse minekut plaanidel \u00e4ra t\u00e4histada, kellele milline osa kinnisasjast kuuluma hakkab.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n

2. \u00a0 \u00a0 \u00dche v\u00f5i mitme kaasomaniku v\u00e4ljaostmine<\/b><\/u><\/u><\/p>\n

Levinud ja \u00fcks lihtsam viis kaasomandi l\u00f5petamiseks on olukord, kus \u00fcks kaasomanik ostab teise kaasomaniku osa \u00e4ra ning saab seel\u00e4bi asja ainuomanikuks. Sellisel juhul pannakse neile kohustus maksta kaasomanikele nende osa v\u00e4lja rahas. Tavaliselt kasutatakse sellist viisi kaasomandi l\u00f5petamiseks siis, kui kinnisasja ei ole v\u00f5imalik tema olemuse t\u00f5ttu jagada v\u00f5i kui jagamine ei ole kaasomanike suhteid arvestades m\u00f5istlik. See eeldab, et teised kaasomanikud annavad oma n\u00f5usoleku vastava lepingu s\u00f5lmimiseks. Samuti kinnistusraamatusse sellekohase kande tegemiseks, mille j\u00e4rgi kuulub kogu kinnistu \u00fchele omanikule ning vastava kandega on kaasomand l\u00f5petatud.<\/u><\/u><\/p>\n

Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust. Nendele kaasomanikele, kes j\u00e4\u00e4vad oma osast ilma, tuleb tagada h\u00fcvitis. Selleks tuleb \u00fcldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja v\u00e4\u00e4rtust tervikuna konkreetsel ajahetkel ja sellest l\u00e4htuvalt arvestada nende m\u00f5tteliste osade suuruse alusel v\u00e4lja kaasomaniku osa rahas. Siinkohal peavad kaasomanikud l\u00f5pphinna osas j\u00f5udma \u00fchisele kokkuleppele. Kui kokkuleppele ei j\u00f5uta, siis on v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4ljaselgitamiseks vaja kinnisvarale tellida eksperthinnang.<\/u><\/u><\/p>\n

3. \u00a0 \u00a0 Asja m\u00fc\u00fcmine kaasomanike vahelisel v\u00f5i avalikul enampakkumisel<\/b><\/u><\/u><\/p>\n

See variant on \u00f5igustatud eelk\u00f5ige siis, kui k\u00f5ik kaasomanikud soovivad kaasomandit l\u00f5petada, aga mitte keegi neist ei ole huvitatud ainuomanikuks saamisest ja asja reaalosadeks jagamine ei ole v\u00f5imalik. Samuti on selline variant kaasomandi l\u00f5petamisel p\u00f5hjendatud olukorras, kus asja soovivad enda omandisse saada samal ajal mitu kaasomanikku. Kaasomanik, kes maksab rohkem, saab kinnisasja omale v\u00f5i siis see m\u00fc\u00fcakse avalikul enampakkumisel kolmandale isikule. Avalikul enampakkumisel saavad pooled otsustada, millise alghinnaga nad m\u00fc\u00fcki alustavad. Kaasomand l\u00f5ppeb, kui kinnisasi on m\u00fc\u00fcdud.<\/u><\/u><\/p>\n

Ilma k\u00f5igi osapoolte vahelise kokkuleppeta v\u00f5i ka enamuse otsusega kaasomandit l\u00f5petada siiski ei saa. Selline n\u00f5ue tuleb esmalt esitada teistele kaasomanikele ja kui nad ei j\u00f5ua kaasomandi l\u00f5petamises kokkuleppele, siis tuleb p\u00f6\u00f6rduda kohtusse. Seadus n\u00e4eb ette v\u00f5imaluse, et keerulistel juhtudel v\u00f5ib jagamise osas ka liisku heita, et mis osa kinnistust kellelegi j\u00e4\u00e4b.<\/u><\/u><\/p>\n

Elulised n\u00e4ited olukordadest, kus kaasomand tekitas parajat peavalu<\/u><\/u><\/h3>\n

1. n\u00e4ide<\/b>: Pidin m\u00fc\u00fcma \u00fchetoalist korterit Tallinna magalas, mis oli peale omaniku surma j\u00e4\u00e4nud tema p\u00e4rijatele. T\u00e4psemalt oli lesestunud omanikul kolm last, kes oleks pidanud saama iga\u00fcks 1\/3 korteriomandist, aga kahjuks oli \u00fcks lastest ka juba lahkunud ning temal omakorda oli veel kolm last. Seega korteriomand jagunes:<\/u><\/u><\/p>\n

~33,3% korteriomandit esimesele lapsele
\n<\/u><\/u>~33,3% korteriomandit teisele lapsele
\n<\/u><\/u>~11,1% korteriomandit \u00fchele lapselapsele
\n~11,1% korteriomandit teisele lapselapsele
\n<\/u><\/u>~11,1% korteriomandit kolmandale lapselapsele<\/u><\/u><\/p>\n

Et asi oleks veel keerulisem, siis kaks lapselast olid alaealised, seega nende osa m\u00fc\u00fcgiks oli vaja kohtu otsust.<\/u><\/u><\/p>\n

L\u00f5puks, p\u00e4rast v\u00e4ga suurt t\u00f6\u00f6d ja vaeva saime kohtult otsuse ja leidsime ka v\u00f5imaluse, kuidas k\u00f5ik omanikud ja ostuhuviline said korraga minna notarisse \u2013 loomulikult ei olnud k\u00f5ik p\u00e4rijad p\u00e4rit Tallinnast.<\/u><\/u><\/p>\n

\u00d5nneks ei olnud antud peres omandiosade vaidlust. Kogu asjaajamine esmasest m\u00fc\u00fcgim\u00f5ttest kuni tehinguni kestis\u00a0ca<\/i>\u00a0kolm aastat.<\/u><\/u><\/p>\n

Kui vanematel on mitu last, siis nende s\u00e4\u00e4stmiseks tasub vara kas kinkida \u00fchele lapsele v\u00f5i m\u00fc\u00fca vara \u00e4ra ja jagada raha nende vahel. Varade hilisem jagamine p\u00e4rijate poolt on mitte \u00f5nn, vaid suur suur \u00f5nnetus ja on olnud ka juhuseid, kus vennad l\u00e4hevad p\u00e4rast p\u00e4randuse saamist t\u00fclli moel, et ei suhtle omavahel elu l\u00f5puni.<\/u><\/u><\/p>\n

\"\"
Foto 2 (maja): N\u00e4htaval kinnisasjal on neli erinevat omanikku. Kolmele neist kuulub iga\u00fchele viiendik kaasomandist ja neljandale omanikule kaks viiendikku kaasomandist.<\/em><\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

2. n\u00e4ide:<\/b>\u00a0Pidin m\u00fc\u00fcma \u00fchte majaosa, kinnistu oli kaasomandis (kinnistul oli kaks omanikku eri leibkondadest). Notariaalset kasutuskorda ei olnud moodustatud, aga naabrid olid omavahel t\u00fclli l\u00e4inud, mist\u00f5ttu olid piirid paika pandud kohtum\u00e4\u00e4rusega (notariaalset kasutuskorda v\u00f5ib asendada ka kohtum\u00e4\u00e4rus).<\/u><\/u><\/p>\n

Majaosale leidsin ostja, kes oli valmis ootama, aga tema n\u00f5udmine oli, et korteriomandid oleksid moodustatud enne ostu-m\u00fc\u00fcgitehingut. Kuna naabrid olid omavahel j\u00e4tkuvalt t\u00fclis, siis kogu suhtlus k\u00e4is l\u00e4bi minu. Olukorda tuli selgitada m\u00f5lemale osapoolele, sest naabrid ei soovinud omavahel eriti suhelda ja \u00fcks kaasomanik oli vanapaar, kellele oli kogu protsess v\u00e4ga keeruline.<\/u><\/u><\/p>\n

\u00d5nneks sain m\u00f5lemad osapooled korteriomandite moodustamise osas n\u00f5usse. Olukorda lihtsustas asjaolu, et kinnistu oli varasemalt \u00e4ra m\u00f5\u00f5distatud ja korrektsed plaanid olid juba olemas. \u00dcksikud asjad vajasid k\u00fcll ehitisregistris korrastamist (registrisse oli nt kandmata \u00fcks k\u00f5rvalhoone ja veel \u00fchtteist), aga \u00fcldiselt olid andmed korras. Plaanidele oli vaja saada linnavalitsuse ja arhitekti kinnitus, samuti oli vaja j\u00f5uda kokkuleppele teemal, kus kohast l\u00e4hevad kinnistul omanike piirid.<\/u><\/u><\/p>\n

Ostja leidsin novembris, ostu-m\u00fc\u00fcgitehinguni j\u00f5udsin j\u00e4rgmise aasta kevadel ehk kogu protsess kestis\u00a0ca\u00a0<\/i>pool aastat.<\/p>\n

www.kaanon.ee<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaasomandi, mis teadup\u00e4rast on paljudele inimestele tekitanud parajat peavalu, harutavad t\u00fckkideks Kaanon Kinnisvara elamispindade osakonna juht Siim Kabel ja maakler<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":19361,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[437,367,497,444,141,440,288,488,140,586,202,480,364,20,439,316,142,70,477,26,42,369,24,515,135,92,547,487,482,408,41,234],"class_list":["post-19891","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-ehitis","tag-ehitus","tag-elamispind","tag-elamu","tag-hoone","tag-kaasomand","tag-kelder","tag-kinnisasi","tag-kinnistu","tag-kinnistusraamat","tag-kinnisvara","tag-kohus","tag-korter","tag-korterid","tag-korteriomand","tag-kortermaja","tag-krunt","tag-laen","tag-leping","tag-maa","tag-maakler","tag-maja","tag-majad","tag-muugitehing","tag-muuk","tag-notar","tag-ost","tag-pank","tag-riigiloiv","tag-seb","tag-tallinn","tag-tehing"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t