{"id":19909,"date":"2021-03-16T15:14:46","date_gmt":"2021-03-16T12:14:46","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=19909"},"modified":"2021-03-16T15:14:46","modified_gmt":"2021-03-16T12:14:46","slug":"swedbanki-2020-aasta-neljanda-kvartali-balti-eluaseme-taskukohasuse-indeks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/swedbanki-2020-aasta-neljanda-kvartali-balti-eluaseme-taskukohasuse-indeks\/","title":{"rendered":"Swedbanki 2020. aasta neljanda kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeks"},"content":{"rendered":"

Prognoos k\u00e4esolevaks aastaks<\/a><\/p>\n

Enneolematu aasta l\u00f5ppes kinnisvaraturul\u00a0<\/strong>tugeva aktiivsusega<\/strong><\/p>\n

Vaatamata erakordsele aastale eluaseme taskukohasus eelmisel aastal j\u00e4rk-j\u00e4rgult t\u00f5usis. Swedbanki arvestuste j\u00e4rgi pealinna korterite taskukohasus neljandas kvartalis paranes v\u00f5rreldes aastatagusega, kuna pealinlaste netopalga kasv oli korterite hinnakasvust m\u00f5nev\u00f5rra kiirem. Aasta viimases kvartalis oli Tallinna korterite hinnakasv veidi \u00fcle 4%, samal ajal kasvas pealinlaste netopalk pea 5%. \u00dchtlasi toetasid taskukohasuse paranemist pankade poolt pakutud kodulaenu lepingutasude soodustused. Korterite keskmise ruutmeetri hinna ja palga suhe on juba seitsmendat aastat p\u00fcsinud ligikaudu samal tasemel: \u00fche ruutmeetri eest tuli pealinna elanikul v\u00e4lja k\u00e4ia 1,6-kordne netopalk.<\/p>\n

N\u00f5udlus on tugev
\n<\/strong>Korterituru tehingute arvu taastumine kevadisest \u0161okist on olnud enneolematult kiire ning aasta l\u00f5puks j\u00f5udis kinnisvaraturg erakordselt k\u00f5rge aktiivsuseni. Kuigi aasta kokku<\/p>\n

v\u00f5ttes tehti pealinna korteriturul 9% v\u00e4hem tehinguid, oli neljandas kvartalis tehingute arv 8% aasta varasemast k\u00f5rgem, mis on \u00fchtlasi ka \u00fcks aktiivsemaid kvartaleid viimase 13. aasta jooksul.<\/p>\n

Kevadest ja suvest kollektiivselt edasil\u00fckatud ostuotsused, soov parandada elamistingimusi seoses sagenenud kaugt\u00f6\u00f6ga, \u00fcldine kohanemine pandeemiaoludega ja tunduvalt leebemad piirangud v\u00f5rreldes kevadega \u2013 see k\u00f5ik on aidanud kaasa n\u00f5udluse paranemisele aasta l\u00f5pus. T\u00f6\u00f6tasu langes enim kriisis pihta saanud sektorites nagu kaubandus ja turism, sh majutus ja toitlustus, mis on keskmist koduostjat m\u00f5jutanud v\u00e4hem. Samas oli tegevusalasid, kus palgakasv oli vaatamata kriisile v\u00e4ga tugev. T\u00e4nu riigipoolsele t\u00f6\u00f6tasu h\u00fcvitisele ei ole t\u00f6\u00f6puudus majanduses tervikuna v\u00e4ga k\u00f5rgele t\u00f5usnud. T\u00f6\u00f6tukassa andmetel on registreeritud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r j\u00f5udnud praeguseks 8,8 protsendini. Samuti on majapidamiste hoiused viimastel aastatel kiiresti kasvanud, mis on v\u00f5imaldanud neil koguda s\u00e4\u00e4ste omafinantseeringuks. Tugevat aasta l\u00f5ppu toetas ka uusarenduste valmimine, mis t\u00f5stis tehingute arvu uute korteritega 19% v\u00f5rreldes aasta varasemaga. J\u00e4relturul tehti neljandas kvartalis aga 3% enam tehinguid.<\/p>\n

Eluaseme hinnakasv \u00fcletab palgakasvu sel aastal
\n<\/strong>Koroonakriisi algusest Eestis on praeguseks m\u00f6\u00f6dunud aasta, piiranguid on taas oluliselt karmistatud, kuid olukord on v\u00f5rreldes eelmise aastaga erinev. Majanduse sulgemine ei ole \u00fchiskonda tabanud ootamatult, praeguses olukorras ollakse kogemuse v\u00f5rra rikkamad ning \u00fchtlasi on alustatud ka vaktsineerimisega. Meie hinnangul p\u00fcsib majapidamiste n\u00f5udlus eluaseme j\u00e4rgi sel aastal tugev. N\u00f5udlust toetab majapidamiste tugev n\u00f5udmiseni hoiuste kasv, mis aasta l\u00f5pus ja jaanuaris on veelgi kiirenenud, ulatudes pea 20 protsendini. Pensionireform samuti toetab aasta l\u00f5pus korterite n\u00f5udlust, kuid selle m\u00f5ju ei ole t\u00f5en\u00e4oliselt suur. Majandusaktiivsuse j\u00f5ulisem paranemine peaks aset leidma aasta teises pooles, t\u00e4nu millele peaks ka n\u00f5udlus t\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4rele paranema ning t\u00f6\u00f6puudus tasapisi hakkama v\u00e4henema.<\/p>\n

Tallinnas ja selle l\u00e4hi\u00fcmbruses m\u00fc\u00fcgis olevate uute korterite laoj\u00e4\u00e4k on eelmisel aastal j\u00e4rk-j\u00e4rgult allapoole tulnud. Madalam pakkumine, samas kui n\u00f5udlus on j\u00f5uliselt paranenud, toetab edaspidi hinnakasvu. Meie hinnangul ulatub brutopalga kasv sel aastal 3,5 protsendini, korterite keskmine hinnakasv tuleb aga tugevam, mist\u00f5ttu korterite taskukohasus sel aastal langeb. Madalad intressim\u00e4\u00e4rad j\u00e4\u00e4vad taskukohasust aga toetama. Sel aastal n\u00e4eme ka eelmise aasta j\u00e4rskude muutuste t\u00f5ttu statistikas tugevat baasefekti.<\/p>\n

Taskukohasus paranes k\u00f5igis kolmes Balti pealinnas
\n<\/strong>Sarnaselt Tallinnale t\u00f5i aasta l\u00f5pp rekordilise aktiivsuse ka meie l\u00f5unanaabrite pealinnades. Swedbanki indeksi j\u00e4rgi paranes neljandas kvartalis korterite taskukohasus ka Riias ja Vilniuses. M\u00f5lemas pealinnas parandasid taskukohasust soodsamad intressim\u00e4\u00e4rad, samas kui korterite hinnakasv \u00fcletas m\u00f5nev\u00f5rra palgakasvu. Riia elanike netopalga kasv oli 6%, samas kui korterite hinnad kasvasid 7% ning Vilniuse elanike netopalga kasv oli 11%, samas kui korterite hinnad kasvasid 12%. Nii Riias kui ka Vilniuses n\u00e4eme sarnaseid arenguid \u2013 taskukohasus t\u00f5en\u00e4oliselt langeb, kuna hinnakasv tuleb tugevam kui palgakasv, samas intressim\u00e4\u00e4rad p\u00fcsivad soodsad.<\/p>\n

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on v\u00f5rdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m\u00b2-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks v\u00f5etud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

Marianna R\u00f5binskaja, Swedbanki \u00f6konomist<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Prognoos k\u00e4esolevaks aastaks Enneolematu aasta l\u00f5ppes kinnisvaraturul\u00a0tugeva aktiivsusega Vaatamata erakordsele aastale eluaseme taskukohasus eelmisel aastal j\u00e4rk-j\u00e4rgult t\u00f5usis. Swedbanki arvestuste j\u00e4rgi<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":19911,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[540,226,555,358,588,68,546,202,16,524,364,527,70,477,369,310,547,487,564,211,52,41,234,342,557],"class_list":["post-19909","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-arendus","tag-eesti","tag-eluase","tag-hoius","tag-indeks","tag-intress","tag-kaubandus","tag-kinnisvara","tag-kinnisvaraturg","tag-kodu","tag-korter","tag-kvartal","tag-laen","tag-leping","tag-maja","tag-majandus","tag-ost","tag-pank","tag-rae","tag-riia","tag-swedbank","tag-tallinn","tag-tehing","tag-uusarendus","tag-vilnius"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t