{"id":20025,"date":"2021-04-20T16:16:01","date_gmt":"2021-04-20T13:16:01","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=20025"},"modified":"2024-12-26T17:49:54","modified_gmt":"2024-12-26T15:49:54","slug":"swedbank-eesti-majanduse-valjavaade-on-tervishoiukriisist-hoolimata-hea","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/swedbank-eesti-majanduse-valjavaade-on-tervishoiukriisist-hoolimata-hea\/","title":{"rendered":"Swedbank: Eesti majanduse v\u00e4ljavaade on tervishoiukriisist hoolimata hea"},"content":{"rendered":"

Pandeemia algusest on m\u00f6\u00f6dunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel k\u00f5rge. Samas oleme j\u00f5udnud kvartalisse, mille jooksul hakkame n\u00e4gema olulisi muutusi. Majanduslik kindlustunne on maailmas paranemas ning vaktsineerimistempo kasvab. Riigid hakkavad j\u00e4rk-j\u00e4rgult piiranguid leevendama ning suvel peaksime n\u00e4gema maailmamajanduse j\u00f5ulisemat taastumist. T\u00f5si k\u00fcll, selle tempo tuleb riigiti erinev. Majanduskasv toob l\u00fchiajaliselt kaasa inflatsiooni kiirenemise, kuid pikemas vaates on k\u00f5rgel p\u00fcsiva inflatsiooni oht v\u00e4ike. Swedbanki hinnangul USA F\u00f6deraalreserv ja Euroopa Keskpank sel ja j\u00e4rgmisel aastal intressim\u00e4\u00e4rasid ei muuda, kuid majanduse j\u00f5ulisemal taastumisel v\u00e4hendatakse t\u00f5en\u00e4oliselt varaoste.<\/strong><\/p>\n

Eestis on hiljutine koroonaviiruse leviku eskaleerumine ja selle t\u00f5kestamiseks seatud piirangud halvendanud majanduse kasvuv\u00f5imalusi ning pidurdanud kriisist taastumist. Swedbanki hinnangul kannatab nimetatud piirangute ning eelmisest aastast turismisektorile \u00fcle kanduvate m\u00f5jude t\u00f5ttu viiendik kuni veerand Eesti majandusest. Samas on ligikaudu kolmveerandile majandusest piirangute m\u00f5ju kas neutraalne v\u00f5i kaudne. Laialdane haigestumine COVID-19-sse on m\u00f5jutanud aga mitmete selliste ettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6d, mis piirangute alla ei kuulu. Meie hinnangul algab majandusolukorra j\u00f5ulisem paranemine hiljemalt aasta teisel poolel. Selle eelduseks on viiruse sesoonne taandumine suvekuudel, Eesti elanikkonna kiire vaktsineerimine ning toimetulek tervishoiukriisiga. Majanduse t\u00e4ielik paranemine eeldab mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide elanike vaktsineerimist.<\/p>\n

Pensionireform teeb majandusele tugeva rahas\u00fcsti
\n<\/strong>Alates k\u00e4esoleva aasta s\u00fcgisest saab Eesti majandus t\u00e4iendava rahas\u00fcsti pensionireformiga teisest sambast v\u00e4ljav\u00f5etavast rahast. Selle suurus on 4,6%, ilma tulumaksuta 3,7%, 2021. aasta prognoositud SKP-st. Ajalises v\u00f5tmes j\u00f5uab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse k\u00e4esoleva aasta s\u00fcgisel ning osa j\u00e4rgmisel aastal. Meie hinnangul suunatakse suurem osa teisest pensionisambast v\u00e4ljav\u00f5etud rahast tarbimisse, kuid see m\u00f5jutab ka investeeringuid kinnisvarasse. Samuti oleme prognoosis arvestanud, et j\u00e4rgmisel aastal v\u00f5etakse pensioni teisest sambast v\u00e4hem raha kui sel aastal, kuid ka sellel on lisaefekt majanduskasvule.<\/p>\n

Suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud n\u00f5udlust
\n<\/strong>Eraisikute hoiused on kriisi ajal j\u00f5udsalt kasvanud ning need olid veebruaris 1,3 miljardi euro v\u00f5rra suuremad kui aasta tagasi, mis on ligikaudu k\u00fcmnendik eratarbimise aastasest mahust. Hoiuste kasvu taga on nii piiratud tarbimisv\u00f5imalused, kui ka n\u00f5rk kindlustunne. Suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud n\u00f5udlust ning need\u00a0 liiguvad tarbimisse ja investeeringutesse siis, kui konjunktuur ja kindlustunne paranevad.<\/p>\n

L\u00e4hiaastatel saab majanduskasv suure toe v\u00e4lisvahenditest
\n<\/strong>Juba sellest aastast alates suureneb valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s ning nende m\u00f5ju majanduskasvule. Valitsuse tugev majanduse stimuleerimine suurendab m\u00f5ne aasta p\u00e4rast aga ehitussektori \u00fclekuumenemise riski. Samas piirab valitsussektori kulutamist halvenenud riigirahanduse seis ning selle vajadus v\u00e4hendada j\u00e4rk-j\u00e4rgult riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4ki.<\/p>\n

Eesti majandus taastub kriisieelsele tasemele hiljemalt k\u00e4esoleva aasta l\u00f5pus
\n<\/strong>Meie prognoosi j\u00e4rgi\u00a0t\u00f5useb Eesti majanduskasv sel aastal 3 protsendini ja kiireneb j\u00e4rgmisel aastal 5 protsendini.<\/u>\u00a0P\u00fcsivhindades taastub SKP kriisieelse k\u00f5rgeima tasemeni selle aasta viimases kvartalis, kuid enne pandeemia algust prognoositud trendini j\u00f5udmine v\u00f5tab aega veel ligikaudu 4 aastat.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6puudus hakkab v\u00e4henema aasta teisel poolel
\n<\/strong>Riigipoolsed toetusmeetmed ja pankade poolt ettev\u00f5tetele antud maksepuhkused aitasid m\u00f6\u00f6dunud aastal t\u00f6\u00f6puuduse t\u00f5usu pidurdada. K\u00e4esoleva aasta aprilli keskpaigas oli registreeritud t\u00f6\u00f6tusem\u00e4\u00e4r 8,7% ning see ei ole viimase kahe kuu jooksul oluliselt muutunud. T\u00f6\u00f6puudus hakkab v\u00e4henema koos majanduskonjunktuuri paranemise ja n\u00f5udluse suurenemisega t\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4rele. Selle aasta\u00a0keskmiseks t\u00f6\u00f6tusem\u00e4\u00e4raks prognoosime 8% ning see langeb j\u00e4rgmisel aastal 6,9 protsendini<\/u>\u00a0ehk ligikaudu eelmise aasta tasemele. Paindlik t\u00f6\u00f6turg peaks tagama ka selle, et j\u00e4rgmisel aastal n\u00e4eme t\u00f6\u00f6h\u00f5ive kiiret taastumist.<\/p>\n

Hinnad t\u00f5usevad, kuid ka palgakasv kiireneb
\n<\/strong>Keskmise palga kasv aeglustus m\u00f6\u00f6dunud aastal ligi 3 protsendini. Palgad v\u00e4henesid kriisis k\u00f5ige enam kannatanud tegevusalades. Samas, ligi kolmandikus tegevusaladest palgakasv kiirenes. Mittefinantsettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud v\u00e4henesid eelmisel aastal \u00fcsna tagasihoidlikult v\u00f5rreldes k\u00e4ibe langusega. See t\u00f5stis t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude osakaalu k\u00e4ibes v\u00e4hemalt viimase 20 aasta k\u00f5rgeimaks ning v\u00e4hendas ettev\u00f5tete sektori kasumlikkust.\u00a0Meie prognoosi j\u00e4rgi suureneb palk sel aastal 4% ning selle kasv kiireneb j\u00e4rgmisel aastal 4,8 protsendini<\/u>. Majapidamiste olukorda leevendab m\u00f5\u00f5dukas inflatsioon. N\u00f5udluse suurenemine hakkab kergitama mitmete kaupade ja teenuste hindu nii Eestis, kui ka mujal. Samuti eeldame, et j\u00e4rgmisel aastal t\u00f5stab valitsus ajutiselt langetatud aktsiise.\u00a0K\u00e4esoleval aastal ootame 1,5% ja j\u00e4rgmisel aastal 2% hinnakasvu<\/u>. Kui m\u00f6\u00f6dunud aastal v\u00e4henesid k\u00f5ige enam eluaseme ja transpordiga seotud hinnad, siis sel aastal ootame samadelt teenustelt ja kaupadelt suurimat panust tarbijahindade kasvus.<\/p>\n

\n

P\u00f5hjalikuma \u00fclevaate majandusv\u00e4ljavaatest leiate j\u00e4rgmistelt linkidelt:
\nhttps:\/\/www.swedbank-research.com\/estonian\/eestimajandus\/2021\/q2\/index.csp
\nhttps:\/\/www.swedbank-research.com\/english\/swedbank_economic_outlook\/2021\/april\/index.csp<\/p>\n

Swedbank pea\u00f6konomist: T\u00f5nu Mertsina<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Pandeemia algusest on m\u00f6\u00f6dunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel k\u00f5rge. Samas oleme j\u00f5udnud kvartalisse, mille<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":19746,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[226,367,555,66,358,68,459,202,527,26,369,310,547,487,382,408,82,52,614],"class_list":["post-20025","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-eesti","tag-ehitus","tag-eluase","tag-euro","tag-hoius","tag-intress","tag-investeering","tag-kinnisvara","tag-kvartal","tag-maa","tag-maja","tag-majandus","tag-ost","tag-pank","tag-riik","tag-seb","tag-skp","tag-swedbank","tag-trend"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t