{"id":20883,"date":"2022-03-01T12:29:41","date_gmt":"2022-03-01T10:29:41","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=20883"},"modified":"2022-03-01T12:29:41","modified_gmt":"2022-03-01T10:29:41","slug":"kaimasolev-kriis-mojutab-ka-eesti-majandust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/kaimasolev-kriis-mojutab-ka-eesti-majandust\/","title":{"rendered":"K\u00e4imasolev kriis m\u00f5jutab ka Eesti majandust"},"content":{"rendered":"

Kui m\u00f6\u00f6dunud aasta 8,3% majanduskasv oli ootusp\u00e4rane, siis aasta viimase kvartali 8,6% kasv oli j\u00e4llegi oodatust suurem. Samas n\u00e4itasid umbes sellist kasvu ka eelmisel n\u00e4dalal avaldatud ettev\u00f5tete majandusn\u00e4itajad. Kiire hinnakasvu t\u00f5ttu oli SKP kasv jooksevhindades neljandas kvartalis lausa 19% ja kogu aasta jooksul keskmiselt 14%, sealhulgas ettev\u00f5tete sektori lisandv\u00e4\u00e4rtus suurenes isegi vastavalt 23% ja 16%. Selline lisandv\u00e4\u00e4rtuse nominaalne kasv n\u00e4itab, et ettev\u00f5tete tugev k\u00e4ibekasv leevendas oluliselt tootmissisendite hindade t\u00f5usu ning aitas ka paremini toime tulla suurenevate t\u00f6\u00f6j\u00f5ukuludega.<\/strong><\/p>\n

Neljanda kvartali kiire kasvu taga oli peamiselt lisaks t\u00f6\u00f6tlevale t\u00f6\u00f6stusele, transpordi- ning ITK sektoritele erakorraliselt tugev kasv kutse- ja tehnikaalases tegevuses, mille lisandv\u00e4\u00e4rtus suurenes aastases v\u00f5rdluses ligi 44% ja mis andis lausa veerandi kogu SKP kasvust. Sellist kasvu p\u00f5hjustas autotarkvaraga seotud litsentside kasutamis\u00f5iguse m\u00fc\u00fck v\u00e4lismaale, mis t\u00f5stis omakorda ka teenuste eksporti. Tegemist on \u00fchekordse suure tehinguga, mis k\u00e4esoleval kvartalil enam sellist m\u00f5ju ei avalda.<\/p>\n

Eelpool nimetatud tegevusalad andsid suurima panuse ka kogu eelmise aasta majanduskasvu. Lisaks toetasid majanduskasvu tugevasti arvestuslikult veel netotootemaksud ehk peamiselt k\u00e4ibemaksu ja aktsiiside laekumise t\u00f5us. Aasta viimases kvartalis pidurdasid SKP kasvu aga enim metsamajanduses ja hulgikaubanduses loodud lisandv\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemine.<\/p>\n

Puhasekspordi suurenemine andis tugeva panuse SKP kasvu<\/strong><\/p>\n

Kui juba nimetatud teenuste ekspordi kasv oli v\u00e4ga kiire, siis kaupade ekspordikasv ootusp\u00e4raselt aeglustus. Kaupade ja teenuste ekspordikasv oli aga kokkuv\u00f5ttes v\u00e4ga tugev, suurenedes aastases v\u00f5rdluses 23%. Kuna Volkswagen on l\u00f5petanud autotarkvara suurinvesteeringud Eestis asuvasse t\u00fctarettev\u00f5ttesse, mis kajastub ettev\u00f5tete investeeringute v\u00e4henemises, siis tegi neljandas kvartalis suure languse ka teenuste import. Nimelt arvestati need investeeringud varem impordis, mist\u00f5ttu see SKP kasvu ei m\u00f5jutanud. Kuigi kaupade import suurenes korralikult, siis koos teenuste impordi tugeva langusega v\u00e4henes ka kogu kaupade ja teenuste import. Selle tulemuseks oli suur puhaseksport ja selle suurenemine, millel oli omakorda tugev positiivne m\u00f5ju SKP kasvule.<\/p>\n

Kui m\u00f6\u00f6dunud aasta esimesel kolmel kvartalil andis varude muutus olulise panuse SKP kasvu, siis neljandas kvartalis v\u00e4hendasid ettev\u00f5tted oma varusid. Varude v\u00e4henemine aasta viimases kvartalis on \u00fcsna tavap\u00e4rane – n\u00e4iteks viimase 10 aasta jooksul on see nii toimunud seitsmel korral.<\/p>\n

Tugev eratarbimise kasv j\u00e4tkus<\/strong><\/p>\n

Kuigi eratarbimise kasv aasta viimases kvartalis veidi aeglustus, oli selle mahu 7-protsendine t\u00f5us j\u00e4tkuvalt tugev. Eratarbimise kasvu toetasid nii septembris teisest pensionisambast v\u00e4ljav\u00f5etud raha, millest ligikaudu pool j\u00f5uti aasta l\u00f5puks hoiustest v\u00e4lja kanda ja \u00e4ra kasutada ning millest omakorda ligi 40% suunati l\u00f5pptarbimisse. Samuti ergutasid tarbimist erakorraliselt suured hoiused, mis t\u00f5si k\u00fcll, ei ole \u00fchtlaselt jaotunud ehk siis kasvanud on rohkem suuremad hoiused. Sel aastal t\u00e4iendavalt v\u00e4ljav\u00f5etavad pensionirahad ja erakordselt suured hoiused pehmendavad kiire hinnakasvu l\u00f6\u00f6ki elanike ostuj\u00f5ule. Samas v\u00f5ib k\u00e4imasolev kriis inimeste kindlustunnet veelgi halvendada.<\/p>\n

Varem oodatust suurem v\u00e4lisn\u00f5udluse n\u00f5rgenemine m\u00f5jutab ka Eesti majanduskasvu<\/strong><\/p>\n

Venemaa agressiooni tulemusel tekkinud kriisi, sellele riigile suunatud sanktsioonide ja ebakindluse suurenemise m\u00f5ju Eesti majandusele on veel vara hinnata, sest s\u00f5da Ukrainas on kestnud vaid m\u00f5ned p\u00e4evad ja sanktsioonid n\u00e4itavad oma m\u00f5ju j\u00e4rk-j\u00e4rgult. K\u00fcll aga saab \u00f6elda, et need sanktsioonid ja rubla n\u00f5rgenemine annavad l\u00f6\u00f6gi mitte ainult Venemaa n\u00f5udlusele, vaid ka v\u00e4lisn\u00f5udlusele laiemalt. Samas on m\u00f5ju Venemaale ja meie kaubanduspartneritele erinevas suurusj\u00e4rgus.<\/p>\n

Venemaa osakaal Eesti p\u00e4ritolu kaupade ekspordis on viimastel aastatel v\u00e4henenud ja viimati oli see ligi 2%. Sellega on Venemaa Eestile suuruselt alles 12. ekspordipartner. Kui lisada re-eksport ehk kogu kaupade eksport, siis on Venemaa osakaal 4,5% ja see riik on 8. positsioonil Eesti kaupade ekspordis. Eesti nii teenuste ekspordis kui impordis on Venemaa osakaal vastavalt 4% ja 3%, millega see riik on 10. kohal. Ukraina osakaal Eesti p\u00e4ritolu kaupade ekspordis ja impordis on aga vaid 0,5-0,6%. Kaupade impordis on Venemaa Eesti jaoks aga Soome j\u00e4rel oma ligi 10 protsendiga teisel kohal. Venemaa osakaal on suurenenud, kuid see on toimunud paljuski energiahindade t\u00f5usu tulemusel. Venemaalt p\u00e4rit kaupade impordis veidi \u00fcle poole ongi mineraaltooted, sh rafineeritud \u00f5litooted. Energiaimpordi juures tuleks aga arvestada, et Venemaa kaudne m\u00f5ju on suurem, kuna me impordime Venemaa maagaasi tegelikult ka L\u00e4tist ning Venemaa naftast valmistatud autok\u00fctust tegelikult Leedust ja Soomest.<\/p>\n

Kuigi Venemaa ja Ukraina osakaal Eesti p\u00e4ritolu ekspordis on v\u00e4ike, siis saab sellest kriisist l\u00f6\u00f6gi kogu Euroopa. Seega n\u00f5rgeneb Eesti jaoks \u00fcldine v\u00e4lisn\u00f5udlus arvatavasti rohkem, kui me veel jaanuaris prognoosisime, mis omakorda m\u00f5jutab meie SKP kasvu. Energia ja teiste toorainete hinnat\u00f5us kiirendavad inflatsiooni ja p\u00e4rsivad majanduskasvu. Samas ei m\u00f5juta energiahindade t\u00f5us ainult Eesti majandust, vaid see puudutab ka teisi riike, mist\u00f5ttu on veel vara \u00f6elda, kui suure l\u00f6\u00f6gi saab Eesti ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5ime.<\/p>\n

MAJANDUSKOMMENTAAR
\n<\/strong>Swedbanki pea\u00f6konomist T\u00f5nu Mertsina<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui m\u00f6\u00f6dunud aasta 8,3% majanduskasv oli ootusp\u00e4rane, siis aasta viimase kvartali 8,6% kasv oli j\u00e4llegi oodatust suurem. Samas n\u00e4itasid umbes<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":20885,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[226,356,727,725,723,459,722,724,721,720,82,321,726],"class_list":["post-20883","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-eesti","tag-eksport","tag-energiahind","tag-eratarbimine","tag-import","tag-investeering","tag-kaibekasv","tag-kaubad-ja-teenused","tag-kriis","tag-majanduskasv","tag-skp","tag-ukraina","tag-venemaa"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t