![\"\"](\"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/wp-content\/uploads\/2022\/11\/Parnaoue-300x198.png\")
<\/p>\n<\/p>\n
Geopoliitiline olukord loob eeldused ehitust\u00f6\u00f6stuse ettev\u00f5tetele j\u00e4tkusuutlikumaks muutumiseks<\/strong><\/p>\n Hooned on \u00fcks suurimaid saasteallikaid ja kasvuhooneefekti tekitaja planeedil. Ehitus, sellega seotud t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus ja tarneahelad tekitavad ligikaudu 40% CO2 koguheitest. Seda m\u00f5istes on paljud valdkonna ettev\u00f5tted seadnud oma \u00e4ritegevuse \u00fcheks nurgakiviks kliimam\u00f5jude v\u00e4hendamise, p\u00f6\u00f6rates palju t\u00e4helepanu vastutustundlikule ressursside planeerimisele ja keskkonnahoiuga seotud probleemide lahendamisele. Samas on need k\u00fcsimused Vene-Ukraina s\u00f5ja m\u00f5jul muutunud veelgi olulisemaks, sundides otsima uusi viise ja lahendusi ning kiiresti reageerima ja kohanema, et tagada ettev\u00f5tete j\u00e4tkusuutlikkus.<\/p>\n J\u00e4tkusuutlikkus \u2013 k\u00f5igis ehitusetappides alates hoone planeerimisest kuni kasutuselev\u00f5tuni<\/strong><\/p>\n Peame teadma, et igal meie tegevusel on teatud m\u00f5ju keskkonnale, sealhulgas asjadele, mida me alles planeerime. Ka ehituses tuleb hakata j\u00e4tkusuutlikkusele pikalt m\u00f5tlema enne, kui labidas maasse pista. N\u00e4iteks on etten\u00e4gelik ettev\u00f5te juba maa ostmise ajal teinud uuringuid selle kohta, kui juurdep\u00e4\u00e4setav saab olema antud kohas \u00fchistransport ja igap\u00e4evane infrastruktuur.<\/p>\n J\u00e4rgmine samm on projekteerimine, mille k\u00e4igus pannakse alus sellele, kui energias\u00e4\u00e4stlik saab olema hoone ning kui mugav on korteris ja \u00fcmbritsevas keskkonnas elamine. Eluruumi planeerimisel tuleb j\u00e4lgida, et iga ruutmeeter oleks otstarbekalt kasutusel. M\u00f5nikord tundub 54-ruutmeetrine l\u00e4bim\u00f5eldud planeeringuga korter avaram, kui 80-ruutmeetrine mittefunktsionaalsete tubadega korter, millel on ka oluline m\u00f5ju \u00fclalpidamiskuludele. Samuti tuleb projekteerimisel arvestada sellega, kuidas hoone asukohta sobitub ning millist m\u00f5ju avaldab see keskkonnale ja \u00fcmbruskonnale.<\/p>\n Seevastu ehitusj\u00e4rgus on j\u00e4tkusuutlikkuse \u00fcks olulisemaid aspekte keskkonna- ja t\u00f6\u00f6ohutus. \u201eTeatavasti peetakse ehitust maailma \u00fcheks ohtlikumaks majandusharuks, sest seal t\u00f6\u00f6tavad inimesed kannatavad keskmiselt suurema t\u00f5en\u00e4osusega erinevates t\u00f6\u00f6\u00f5nnetustes v\u00f5i haigestuvad kutsehaigustesse. T\u00f6\u00f6ohutuse m\u00f5ttes j\u00e4tkusuutlik olemine t\u00e4hendab sellise keskkonna ja tingimuste loomist, kus \u00f5nnetuste v\u00f5imalus on minimaalne,\u201c m\u00e4rkis\u00a0Agnese Gaile<\/strong>, elamuarendaja Bonava j\u00e4tkusuutlikkuse juht Baltikumis. Sama kehtib ka keskkonnakaitse kohta. Ehituse tulemusena ei tohiks kahjustada ei naabermaat\u00fckke ega ehitusplatsil kasvavaid kaitsealuseid puid, n\u00e4iteks maa-aluste tehnov\u00f5rkude paigaldamise v\u00f5i \u00fcmberehitamisega. Seet\u00f5ttu tuleb ehitust\u00f6id planeerida ja teostada spetsialistide hoolika j\u00e4relevalve all ning nii, et see m\u00f5jutaks v\u00f5imalikult v\u00e4he \u00fcmbritsevate hoonete elanikke ja nende rahu. Vastupidavus kajastub ka ehituses kasutatavate materjalide valikus \u2013 need peavad olema sertifitseeritud ja usaldusv\u00e4\u00e4rselt tootjalt.<\/p>\n Suurim v\u00e4ljakutse on v\u00e4lja arvutada kogum\u00f5ju keskkonnale<\/strong><\/p>\n J\u00e4tkusuutlikkuse seisukohalt saab k\u00f5ige t\u00e4ielikuma pildi sellest, kui palju CO2 emissioone hoonete ehitamise tulemusena tekib, viies l\u00e4bi k\u00f5igi protsesside ja ressursside anal\u00fc\u00fcsi. Sealhulgas on vaja ka \u00fcksikasjalikku teavet kasutatavate materjalide kliimam\u00f5jude kohta tootmisprotsessis.<\/p>\n Teine trend, mida m\u00f5nikord v\u00f5ib t\u00e4heldada, on nn rohepesu ehk olukord, kus turuosalised positsioneerivad oma tooteid ja tegevust liigselt \u00fcliroheliseks ja j\u00e4tkusuutlikuks, ilma et oleks mingit tegelikku \u00f5igustust. Ehitust\u00f6\u00f6stuses on aga teatud viise oma j\u00e4tkusuutlikkuse t\u00f5estamiseks, n\u00e4iteks vastava sertifitseerimise l\u00e4biviimisega.<\/p>\n Kui r\u00e4\u00e4kida energiat\u00f5hususest, mis peegeldab otseselt hoonete j\u00e4tkusuutlikkust, siis regulatsioon \u00fctleb, et 2020. aasta algusest on uute hoonete energiat\u00f5hususe miinimumn\u00f5udeks A-klassi hoone ehk liginullenergia hoone. Sealjuures tuleb t\u00e4hele panna, et liginullenergiahoone n\u00f5utele vastamiseks peab hoonele olema paigaldatud lokaalne taastuvenergias\u00fcsteem. Ilma lokaalset taastuvenergiat arvesse v\u00f5tmata peavad k\u00f5ik hooned vastama madalenergiahoone n\u00f5uetele ehk B-klassile.\u00a0Oluliselt rekonstrueeritavad hooned aga peavad saavutama C-klassi.<\/p>\n K\u00f5ik valdkonnad ja lahendused pole aga m\u00e4\u00e4rustes detailsed ning seet\u00f5ttu saab hoonetele lisada alternatiivseid energiatootmistehnoloogiaid. Samuti ei v\u00e4henda haljastamine, haljastatud katused, fassaadid ja r\u00f5dud mitte ainult CO2 heitkoguste kogumahtu ega paranda \u00f5hukvaliteeti, vaid annavad kliimamuutuste t\u00f5ttu keskmise \u00f5hutemperatuuri t\u00f5ustes hoonetele varju. Hetkel ei tasuks m\u00f5elda ainult sellele, kuidas hoida k\u00fclmal perioodil hoones maksimaalset soojushulka, vaid ka sellele, kuidas v\u00e4ltida hoone \u00fclekuumenemist suvel. Soojusisolatsioon on oluline nii seest kui v\u00e4ljast.<\/p>\n Kui kallis on olla j\u00e4tkusuutlik ja kas tarbija on n\u00f5us selle eest maksma?<\/strong><\/p>\n J\u00e4tkusuutlikkuse \u00fcheks suurimaks vaenlaseks on hetkel vaieldamatult geopoliitilistest protsessidest tingitud hinnat\u00f5us, mis m\u00f5jutab tuntavalt ehitusvaldkonda, mille tulemusena on kallinenud ka eluase. Lisaks on see eredalt valgustanud veel \u00fcht probleemi \u2013 l\u00f5he kvaliteedi ja \u00fclalpidamiskulude vahel uute ja vanade korterite segmendis. Kulude kasvades tekib k\u00fcsimus, kas on m\u00f5istlik tasuda k\u00f5rgeid kommunaalmakseid eluaseme eest n\u00f5ukogude ajal ehitatud, soojustamata hoones, mis n\u00f5uab k\u00fcttes\u00fcsteemi vahetust v\u00f5i olulist parendamist, sageli ka kapitaalremonti.<\/p>\n Hoone energiat\u00f5husus on oluline elumugavuse parandaja. Sellise hoone roll t\u00e4nap\u00e4eval muutub \u00fcha m\u00e4\u00e4ravamaks nii elumugavuse parandamisel kui ka rahaliste vahendite s\u00e4\u00e4stmisel. N\u00f5ukogudeaegses majas elades tasub kaaluda, kas ja milliseid tegevusi saab ette v\u00f5tta energiat\u00f5hususe n\u00e4itajate parandamiseks. Kui energiahinnad j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rgeks, v\u00f5ib uus korter osutuda pikemas perspektiivis ratsionaalsemaks ja targemaks valikuks, sest tuleb arvestada, et laenumakse ei ole igavene, vaid kaasnevad suhteliselt madalad \u00fclalpidamiskulud uute hoonete k\u00f5rge energiat\u00f5hususe t\u00f5ttu. Lisaks ei n\u00f5ua uues projektis eluase pikka aega olulisi t\u00e4iendavaid kapitaliinvesteeringuid kinnisvara parendamisse.<\/p>\n J\u00e4tkates sellest, kui kulukas on olla j\u00e4tkusuutlik, siis m\u00f5nel juhul pole tegemist rahamahukate lahendustega. N\u00e4iteks k\u00fcmme aastat tagasi oli LED-lampide hind v\u00f5rreldamatult k\u00f5rgem kui t\u00e4na ning sama v\u00f5ib \u00f6elda iga uuendusliku tehnoloogia kohta. Esialgu maksavad need k\u00f5ik palju, aga arenevad v\u00e4ga kiiresti ja nii kui masstootmisse l\u00e4hevad, muutuvad ka hinnad soodsamaks. Seet\u00f5ttu ei maksa s\u00e4\u00e4stvate lahenduste kasutamine alati rohkem. Lisaks tuleb m\u00f5elda j\u00e4tkusuutlikkusele pikemas perspektiivis: kui ostame v\u00e4hem j\u00e4tkusuutliku lahenduse, v\u00f5ime ostuhetkel v\u00e4hem maksta, kuid pikas perspektiivis on hooldus ja energiatarbimine palju kallim.<\/p>\n J\u00e4tkusuutlikkuse algatused kui parendusvajaduse vahend<\/strong><\/p>\n Nagu n\u00e4itab Bonava kogemus, on ehitus- ja muude sektorite ettev\u00f5tetel piisavalt v\u00f5imalusi oma j\u00e4tkusuutlikkuse ja kliimam\u00f5jude poliitika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks ja t\u00e4iustamiseks. Erinevad \u00fchinemisalgatused on selles osas suureks abiks. \u00dcheks selliseks algatuseks on Science Based Targets, mis aitab ettev\u00f5tetel seada j\u00e4tkusuutlikkuse eesm\u00e4rke ja tagada, et kliimam\u00f5jude m\u00f5\u00f5tmiseks kasutatavad meetodid on teaduslikult p\u00f5hjendatud. L\u00e4bi selliste algatuste pakutavate meetodite saab valgustada ka valdkondi, mida tuleks riiklikul tasandil parandada.<\/p>\n M\u00f5nikord sunnivad globaalsed s\u00fcndmused ettev\u00f5tteid tegutsema, kohanema ja kiiresti reageerima, et p\u00fcsida oma tegevuses j\u00e4tkusuutlik ja konkurentsiv\u00f5imeline. Venemaa invasioon Ukrainasse ning sellest tulenevad tagaj\u00e4rjed ja sanktsioonid t\u00f5id \u00fchelt poolt kaasa muidugi drastilisi ja olulisi muudatusi tarneahelates ja energiaressursside maksumuses, kuid teisalt aitas see kaasa ette n\u00e4htud muudatuste kiiremale elluviimisele. Euroopa on rohelisel kursil \u2013 toimub kiirem \u00fcleminek rohelisemate energiaressursside tootmisele ja kasutamisele ning vastutustundlikumate tarneahelate \u00fclesehitamine. J\u00e4tkusuutlikkuse algatused v\u00f5ivad m\u00f5nikord tunduda l\u00fchikeses perspektiivis majanduslikult kahjumlikud, kuid j\u00e4tkusuutlikkus seisneb selles, kui kaua suudame ikka ja j\u00e4lle tegutseda samamoodi nagu praegu, j\u00e4tmata tulevastele p\u00f5lvkondadele ja meie planeedile p\u00fcsivaid tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n Bonava on Euroopa juhtiv elamuarendaja, kelle eesm\u00e4rk on luua \u00f5nnelikke naabruskondi paljudele inimestele. Bonava on esimene elamuarendaja Euroopas, kelle kliimaeesm\u00e4rgid on saanud Science Based Targetsi (SBTi) heakskiidu. Ettev\u00f5tte 2100 t\u00f6\u00f6tajat ehitavad kodusid Saksamaal, Rootsis, Soomes, Norras, Peterburis, Eestis, L\u00e4tis ja Leedus. Grupi m\u00fc\u00fcgitulu oli 2021. aastal ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Bonava aktsiad ja roheline v\u00f5lakiri on noteeritud Nasdaqi Stockholmi b\u00f6rsil.<\/em>\u00a0<\/em><\/p>\n