{"id":32550,"date":"2023-12-28T09:35:45","date_gmt":"2023-12-28T07:35:45","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=32550"},"modified":"2023-12-28T14:42:58","modified_gmt":"2023-12-28T12:42:58","slug":"suur-2023-aasta-kodulaenude-ulevaade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/suur-2023-aasta-kodulaenude-ulevaade\/","title":{"rendered":"Suur 2023. aasta kodulaenude \u00fclevaade"},"content":{"rendered":"
\"\"
Anne P\u00e4rgma Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht<\/figcaption><\/figure>\n

Eesti kinnisvara- ja eluasemelaenude turg hakkas rahunema 2022. aasta viimases kvartalis, m\u00f5juteguriteks \u00fcldine hinnat\u00f5usust p\u00f5hjustatud \u00e4revus tuleviku suhtes ning inflatsiooni ohjeldamise eesm\u00e4rgil kasvav euribor. Ka k\u00e4esoleva aasta alguses oli laenuturu langus ootusp\u00e4rane ning kolmanda kvartali seisuga saame \u00f6elda, et see langus on olnud -21%<\/p>\n

    \n
  1. aasta j\u00e4\u00e4b meelde kui aasta, mil euribor t\u00f5usis 4 protsendini, sundides paljusid tegema oma pere eelarves muudatusi. On olnud raske aeg, kuid aasta l\u00f5pp on toonud lootust, et j\u00e4rgmisel aastal l\u00e4heb kergemaks.<\/li>\n<\/ol>\n

    Keskmine eluasemelaen <\/strong><\/p>\n

    Keskmine eluasemelaenu summa kasvas Swedbanki statistika p\u00f5hjal aastaga 12\u00a0000 eurot ja j\u00f5udis 125\u00a0000 euroni. On igati m\u00f5istetav, et kui piirkonniti on kinnisvara hind erinev, siis on see korrelatsioonis ka laenusummadega. K\u00f5ige kallim on kinnisvara Tallinnas ja Harjumaal ning seal on laenusumma keskmiselt 147\u00a0000 eurot. Aastaga on see summa seejuures kasvanud 13 000 euro v\u00f5rra. J\u00e4rgneb Tartumaa keskmise laenusummaga 121\u00a0000 eurot. Seal on summa aastaga kasvanud 10 000 eurot. Kolmandale kohale on t\u00f5usnud varem neljandal kohal olnud Raplamaa 95\u00a0000 euroga (laenusumma kasv 7000 eurot) ning neljandaks j\u00e4i P\u00e4rnumaa 92\u00a0000 euroga. P\u00e4rnumaal on keskmine laenusumma seejuures kahanenud 1000 euro v\u00f5rra.<\/p>\n

    \u00dcle-eestiliselt on k\u00f5ikides maakondades keskmised laenusummad n\u00fc\u00fcd \u00fcle 50\u00a0000 euro. Ida-Virumaa laenusumma t\u00f5usis protsentuaalselt k\u00f5ige enam, 35%. Keskmine laenusumma on seal kasvanud 4000 euro v\u00f5rra 52\u00a0000 euroni, samas on Ida-Virumaa keskmine laenusumma maakondade l\u00f5ikes madalaim. Valgamaal t\u00f5us keskmine laenusumma 32% ehk 13 000 euro v\u00f5rra, olles 61\u00a0000 eurot.<\/p>\n

    Regioonide v\u00f5rdluses on suurima ehk Tallinna ja Harjumaa ning v\u00e4ikseima ehk Ida-Virumaa keskmise laenusumma vahe 95\u00a0000 eurot.<\/p>\n

      \n
    1. aasta m\u00e4rtsist kuni aasta l\u00f5puni kestev energiat\u00f5husate varade kampaania tulemusena on huvitav teha sissevaade ka A-energiaklassiga varadele. Piirkonda arvestamata on A-klassi varade soetamiseks v\u00f5etav laen keskmiselt korteri puhul 168\u00a0000 eurot ja maja puhul 213\u00a0000 eurot.<\/li>\n<\/ol>\n

      Keskmiselt v\u00f5etakse laen uus laen 25,1 aastaks. Eelmisel aastal v\u00f5eti laen keskmiselt 23,4 aastaks. Kuna keskmine laenusumma on kasvanud, siis on ootusp\u00e4rane ka keskmise laenuperioodi pikenemine.<\/p>\n

      Keskmine laenuv\u00f5tja <\/strong><\/p>\n

      Keskmine kodulaenu v\u00f5tja on aktiivses t\u00f6\u00f6eas inimene. \u00dcldistades saab \u00f6elda, et kuni 40-aastased laenuv\u00f5tjad moodustavad 72% k\u00f5ikidest laenuv\u00f5tjatest, nende osakaal on seejuures t\u00f5usnud 7 protsendipunkti, olles varem 65%. Keskmine laenuv\u00f5tja on 36-aastane ja see vanus on veidi alla tulnud, aasta tagasi oli keskmine laenuv\u00f5tja 37-aastane. Vanuse j\u00e4rgi jagades moodustavad suurima grupi ehk 26% kodulaenuv\u00f5tjatest 31- kuni 35-aastased inimesed. Siin vanusegrupis on \u00fchtlasi toimunud ka k\u00f5ige kiirem t\u00f5us, 3 protsendipunkti. Eraldi mainimist v\u00e4\u00e4rib seejuures, et selles vanusegrupis v\u00f5etakse ka k\u00f5ige suuremad laenud, keskmiselt 146\u00a0000 eurot. \u00dcle 40-aastaste vanusegrupis on laenuv\u00f5tjate osakaal on langenud 35 protsendilt 28 protsendile. Selline langus on m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatav, kuid samas on just selles vanuseklassis olnud viimastel aastatel j\u00e4rjepidev t\u00f5us, eriti koroonaperioodil. Siis soetasid 40+ vanusegrupi laenuv\u00f5tjad teist kodu v\u00f5i suvekodu. Laenuv\u00f5tjate vanusegrupis kuni 25-aastased on toimunud 3-protsendiline t\u00f5us ja nemad moodustavad n\u00fc\u00fcd 9% k\u00f5ikidest laenuv\u00f5tjatest.<\/p>\n

      Enim laenusid v\u00f5etakse Tallinnas ja Harjumaal ning siin on osakaal seejuures t\u00f5usnud 59 protsendilt 61 protsendini. V\u00e4ga pikka aega oli Tallinna ja Harjumaa osakaal suurusj\u00e4rgus 63-64 protsenti, v\u00e4henema hakkas see koroonaperioodil. N\u00fc\u00fcd saab t\u00f5deda, et Tallinna ja Harjumaa laenuv\u00f5tjate arv on taas t\u00f5usuteel ja l\u00e4henemas oma tavap\u00e4rasele tasemele. Sealjuures on p\u00f5nev, et nii Tartumaal kui ka P\u00e4rnumaal on laenuv\u00f5tjate osakaal langenud vastavalt 16 protsendilt 15-le ja 6 protsendilt 5-le ning \u00fcmberjaotumine on toimunud teiste maakondade vahel.<\/p>\n

      54% laenuv\u00f5tjatest on netosissetulek kuni 2000 eurot ning \u00fcle 3000 eurost sissetulekut teenib 18% laenuv\u00f5tjatest. 58% laenuperede netosissetulek on kuni 3000 eurot. 42% laenuperedest teenib v\u00e4hemalt 3000 eurot ja neist juba ligi pool on majaostjad.<\/p>\n

      Sissetulekute juures tuleb siiski r\u00f5hutada, et 43% laenuv\u00f5tjatest v\u00f5tavad laenu koos, seega liidetakse nende sissetulek laenu teenindamiseks kokku. Korteriostjatest v\u00f5tab laenu \u00fcksi kolmveerand ning majaostjatest kolmandik.<\/p>\n

      Omafinantseering <\/strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n

      50% laenuv\u00f5tjatest kasutab omafinantseeringuks kuni 30\u00a0000 eurot. Keskmine omafinantseering on 43\u00a0000 eurot, aastases v\u00f5rdluses on see t\u00f5usnud 6000 eurot. Omafinantseeringu mediaan on 30 000 eurot ning t\u00f5usnud seega 4000 eurot. Sealjuures KredExi k\u00e4endusega laenudel, kus omafinantseeringu n\u00f5ue on minimaalselt 10%, kasutatakse keskmiselt 17 000\u00a0 eurot ( kasv 1500 eurot). Ligikaudu viiendik laenuv\u00f5tjaid on kasutanud omafinantseeringu katteks olemasolevat kinnisvara.<\/p>\n

      29% laenuv\u00f5tjatest panustab omafinantseeringuks 15\u201325% tehingu hinnast ning 35% laenuv\u00f5tjatest v\u00e4hemalt 25%.<\/p>\n

      Mida osteti? <\/strong><\/p>\n

      Swedbanki v\u00e4ljastatud laenude toel osteti 68% juhtudel korter ja 32% juhtudel maja (sh paaris- v\u00f5i ridamaja).<\/p>\n

        \n
      1. aastal kasvas laenuga soetatud uute varade osakaal nii korterite kui ka majade puhul. Uute korterite osakaal t\u00f5usis eelneva aastaga v\u00f5rreldes 3 protsendipunkti, j\u00f5udes 23 protsendini ja uute majade osakaal t\u00f5usis 5%, j\u00f5udes 41 protsendini. Kasv tuli peamiselt nende varade arvelt, mis on ehitatud enne 2000. aastat.<\/li>\n<\/ol>\n

        Nagu praegusele ajale omane, hindab ostja vara energiat\u00f5husust, oma osa on suurep\u00e4rasel kampaaniapakkumisel Kui uute korterite osakaal t\u00f5usis 23 %-ni, siis nendest 60% on A energiam\u00e4rgisega ning uute majade osakaal t\u00f5usis 41%-ni ning nendest 63% on A energiam\u00e4rgisega. Seejuures on A energiam\u00e4rgisega korterite osakaal kasvanud 22% ja majade osakaal 17%.<\/p>\n

        Kuna uute korterite osakaal t\u00f5usis, v\u00e4henes enne 2000. aastat ehitatud v\u00f5i p\u00f5hjalikult renoveeritud varade osakaal 4 protsendipunkti, langedes 63 protsendilt 59 protsendini. Majade ost, mis on ehitatud v\u00f5i renoveeritud p\u00f5hjalikult enne 2000. aastat, langes 42 protsendilt 38 protsendile.<\/p>\n

        Euriborist<\/strong><\/p>\n

          \n
        1. aasta oktoobris n\u00e4gime loodetavasti \u00e4ra euribori tipu tasemel 4,1%. Kui v\u00f5rrelda 2022. aasta juunit, mil euribor t\u00f5usma hakkas ning k\u00e4esoleva aasta oktoobrit ehk euribori tipptaseme aega, suurenesid 70 protsendil laenuv\u00f5tjatest kuumaksed kuni 100 eurot, 21 protsendil 100-250 eurot ning 8 protsendil \u00fcle 250 euro.<\/li>\n<\/ol>\n

          Praeguste prognooside j\u00e4rgi hakkab euribor langema 2024. aasta aprillist ning liikuma 3% suunas.<\/p>\n

          Kas laenutingimused on muutunud, taotlemine lihtne? <\/strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n

          Swedbank l\u00e4htub laenu v\u00e4ljastamisel vastutustundliku laenamise p\u00f5him\u00f5ttest. Oluline on laenuv\u00f5tja j\u00e4tkusuutlik sissetulek ning see, et v\u00f5etav laen on pikaajaliselt j\u00f5ukohane. Meie anal\u00fc\u00fcsime l\u00e4bi, kas laenuv\u00f5tja on v\u00f5imeline laenumakseteks ka keskmiselt 8-protsendilise intressiga. Laenuv\u00f5tjad aga hindavad v\u00f5etavat laenusummat just enda kulutamisharjumuste j\u00e4rgi.<\/p>\n

          Vaatame laenu taotlemiseks \u00fcle vajalikud minimaalsed sissetulekud ja need on veidi t\u00f5usnud. \u00dche taotleja (kuni \u00fche \u00fclalpeetavaga) puhul on vajalik netosissetulek minimaalselt 900 eurot ning kahe taotleja v\u00f5i \u00fche taotleja ning kahe ja enama \u00fclalpeetavaga on n\u00f5utav netosissetulek minimaalselt 1300 eurot.<\/p>\n

            \n
          1. aasta m\u00e4rtsist kuni aasta l\u00f5puni pakkusime A-energiam\u00e4rgisega vara soetamisel ning kodu energiat\u00f5husamaks renoveerimiseks laene intressimarginaali 0 protsendi kuni kaheks aastaks p\u00e4rast laenu v\u00e4ljastamist.<\/li>\n<\/ol>\n

            Laenu taotlemine on tehniliselt lihtsam kui kunagi varem: taotluse saab teha internetipangas, n\u00f5ustamine toimub telefoni v\u00f5i video teel, laenulepingu allkirjastamine toimub internetipangas ning notariaalse lepingu s\u00f5lmimine kaugt\u00f5estamise teel. K\u00f5ige olulisemaks j\u00e4\u00e4b sobiva kinnisvara leidmine ning \u00fchtlasi v\u00f5ib just see olla k\u00f5ige keerukam.<\/p>\n

            Uued kodud 2023. aastal <\/strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n

              \n
            1. aastal tegi t\u00e4itus 6100 inimese unistus oma kodust v\u00f5i kinnisvarast Swedbanki kodulaenu v\u00f5i kodu v\u00e4ikelaenu toel. Soovime k\u00f5igile koduomanikele edu ja kordaminekuid uuel aastal!<\/li>\n<\/ol>\n

              Anne P\u00e4rgma <\/strong><\/p>\n

              Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

              Eesti kinnisvara- ja eluasemelaenude turg hakkas rahunema 2022. aasta viimases kvartalis, m\u00f5juteguriteks \u00fcldine hinnat\u00f5usust p\u00f5hjustatud \u00e4revus tuleviku suhtes ning inflatsiooni<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":32554,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3,4],"tags":[388,627,226,555,166,55,396,102,66,266,758,680,49,68,514,202,524,746,364,195,527,70,486,477,26,369,24,92,547,646,47,36,564,272,23,640,52,41,46,32,234,652,659,716,273,179,625,40],"class_list":["post-32550","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","category-rus","tag-analuus","tag-eelarve","tag-eesti","tag-eluase","tag-eluasemelaen","tag-energia","tag-energiamargis","tag-euribor","tag-euro","tag-harjumaa","tag-hind","tag-hinnatous","tag-ida-virumaa","tag-intress","tag-kampaania","tag-kinnisvara","tag-kodu","tag-kodud","tag-korter","tag-kredex","tag-kvartal","tag-laen","tag-laenuleping","tag-leping","tag-maa","tag-maja","tag-majad","tag-notar","tag-ost","tag-ostja","tag-parnu","tag-parnumaa","tag-rae","tag-rapla","tag-raplamaa","tag-ridamaja","tag-swedbank","tag-tallinn","tag-tartu","tag-tartumaa","tag-tehing","tag-too","tag-uued-kodud","tag-uus","tag-valga","tag-valgamaa","tag-vara","tag-video"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t