Selle aasta jaanuaris sai tervelt seitse hoone tulekahju alguse rikkis k\u00fctteseadmest. Lisaks s\u00fcttis k\u00fctteseadme kasutamisest veel 10 tulekahju. V\u00f5rreldes mullusega, kui k\u00fctteseadme kasutamisest algas viis ja rikke t\u00f5ttu kaks tulekahju, on t\u00e4navused arvud kurvad rekordid.<\/b><\/p>\n
T\u00e4navu jaanuaris oli \u00f5hutemperatuur eelmise kahe aastaga v\u00f5rreldes k\u00f5ige k\u00fclmem \u2013 keskmine temperatuur oli -6,3 \u00b0C, mis on 3,2 \u00b0C normist madalam. P\u00e4\u00e4steameti teatel v\u00f5ivad k\u00fclmad ilmad tuua kaasa k\u00fcttes\u00fcsteemi liiga intensiivse ja sagedase kasutamise, mist\u00f5ttu suurenevad k\u00f5ikv\u00f5imalikud k\u00fcttes\u00fcsteemist tulenevad riskid.<\/p>\n
Kui \u00f5ues on oluliselt k\u00fclmem, peab inimene paraja \u00f5hutemperatuuri hoidmiseks kahe k\u00fctmiskorra asemel k\u00fctma neli v\u00f5i kuus korda. P\u00e4\u00e4steameti kinnitusel t\u00f5useb k\u00fcttes\u00fcsteemi sagedasema kasutamisega t\u00f5en\u00e4osus, et halva hooldusega seotud risk v\u00f5i k\u00fcttes\u00fcsteemi puudus avaldub kergemini ning p\u00f5hjustab \u00f5nnetusi.<\/p>\n
Aastate vaates on hoonete tulekahjude koguarv siiski \u00f5nneks langenud ning v\u00f5rreldes 2020. aastaga oli mullu 140 hoonetulekahju v\u00e4hem. Kogu eelmise aasta jooksul p\u00f5lesid hooned Eestis kokku pea viiesajal korral.<\/p>\n
Kindlustusjuhtumite arv on j\u00e4\u00e4nud samaks<\/b><\/p>\n
Vaadates tule\u00f5nnetusi kindlustuse poole pealt, on n\u00e4iteks Swedbanki kindlustuses viimasel neljal aastal olnud tulekahjudega seotud kahjuavalduste arv \u00fcsna samas suurusj\u00e4rgus, j\u00e4\u00e4des 130 kahjuavalduse kanti igal aastal. \u201cK\u00f5ikumised v\u00e4ljamakstud h\u00fcvitiste summades on seejuures olnud suuremad \u2013 suurusj\u00e4rgus 2\u20134 miljoni eurot aastas,\u201c t\u00f5deb Swedbanki kodukindlustuse valdkonnajuht Liina Laks.<\/b> \u201eK\u00f5ige rohkem maksti tulekahjudega seotud h\u00fcvitisi v\u00e4lja 2021. aastal \u2013 4,1 miljonit eurot. Samas paistab kuudest silma 2020. aasta juuni, mil ainu\u00fcksi \u00fches kuus toimunud juhtumite katteks makstud h\u00fcvitis \u00fcletas 1,3 miljoni euro piiri.\u201c<\/p>\n
T\u00e4helepanu ka vastutuskindlustusele<\/b><\/p>\n
Swedbanki kindlustuses olid suurimad tulekahjude tagaj\u00e4rjel tekkinud kahjud eelmisel aastal seotud majap\u00f5lengutega. Suurim kahjusumma oli seotud p\u00f5lenguga paarismajas, kus kannatada sai kogu hoone, sealhulgas ka naabri paarismaja osa. Kokku oli h\u00fcvitatav summa pea 300 000 eurot. Tulekahju sai alguse grilli kasutamisest varjualusega puidust terrassil.<\/p>\n
\u201cTulekahju korral ei tekita kahju ainult tuli. Enamasti rikub kustutusvesi ka p\u00f5randad, tulekahju suits seinad ja laed ning h\u00e4vivad m\u00f6\u00f6bel ja isiklikud asjad. Enne maja taastamist tuleb teha lammutust\u00f6\u00f6d, mille kulu kodukindlustus h\u00fcvitab ning kui elukoht muutub elamisk\u00f5lbmatuks, h\u00fcvitab Swedbanki kodukindlustus ka ajutise elamispinna \u00fc\u00fcrikulud,\u201d selgitab Liina Laks.<\/p>\n
\u201eParaku n\u00e4eme sageli, et vastutuskindlustuse kaitse kodukindlustuse lepingutes pole piisav, et katta naabritele tekitatud kahju. Vastutuskindlustuse kaitse tasub valida lepingusse alati pigem suurem, seda eriti juhul, kui tegu on paarismaja, ridaelamu, korteri v\u00f5i ka eramajaga, mille l\u00e4heduses on naabrite kodu,\u201d \u00fctleb Liina Laks.<\/p>\n
Vali piisavad kindlustussummad<\/b><\/p>\n
Eelmise aasta teise suurema kahju p\u00f5hjustas \u00f5nnetus, mis sai alguse sauna k\u00fctmisest. Tulekahju sai alguse saunakerise \u00fchendusl\u00f5\u00f5rilt, kust kuumus kandus p\u00f5levast materjalist ehitusosadele. H\u00fcvitatav kahjusumma on selles juhtumis pea 220 000 eurot.<\/p>\n
\u201cLisaks sobilikule vastutuskindlustuse summale tasub p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu koduse vara kindlustussumma suurusele. Tihti kiputakse koduse vara v\u00e4\u00e4rtust ja sellega seotud kindlustussumma vajadust alahindama. Alles p\u00e4rast \u00f5nnetust\u00a0 avastatakse, et valitud kindlustussumma ei ole piisav k\u00f5ikide vajalike esemete soetamiseks. Koduse vara kindlustussumma tuleks valida vastavalt reaalsele olukorrale, arvestada selle sisse lisaks m\u00f6\u00f6blile ja tehnikale ka n\u00e4iteks riided, jalan\u00f5ud, k\u00f6\u00f6gin\u00f5ud, dekoratsioonid ja muu,\u201d selgitab Liina Laks.<\/p>\n
Korter on kindlustatud, aga korterelamu?<\/b><\/p>\n
Korterelamu haldamise ja sealhulgas selle kindlustamise eest vastutab korteri\u00fchistu, kuid sisuliselt t\u00e4hendab see k\u00f5ikide korterite omanike \u00fchist vastutust. \u00d5nnetusjuhtumi korral tuleb ju ikkagi \u00fchisest rahakotist leida summa kahju taastamiseks.<\/p>\n
Tihti saavad \u00f5nnetused alguse korterist, aga kuna korteriomaniku vastutuskindlustusest v\u00f5i rahalistest vahenditest ei pruugi piisata, on abiks korterelamu kindlustus. N\u00e4iteks pole haruldased ka juhtumid, kus korterist alguse saanud tulekahju v\u00f5i veeuputus levib edasi korterelamu koridoridesse, katusele v\u00f5i keldrisse.<\/p>\n
Korterelamute kindlustuses ulatub viimaste aastate suurim h\u00fcvitatud summa 83 000 euroni. Selle juhtumi korral l\u00e4ks kortermaja keset \u00f6\u00f6d p\u00f5lema. Tuli h\u00e4vitas kaks korterit, osaliselt vahelae ja maja katusealused konstruktsioonid. Kustutust\u00f6\u00f6de k\u00e4igus said alumise korruse korterid ka ulatuslikke veekahjustusi.<\/p>\n
\u201c\u00d5nneks oli see kortermaja kindlustatud ning kahjud said h\u00fcvitatud. Paraku aga pole paljud \u00fchistud \u00fcle Eesti endiselt kortermajasid kindlustanud. Need \u00fchistud oleksid taolise \u00f5nnetuse juhtudes v\u00e4ga keerulises olukorras. Isegi kui korteriomanikud on oma korterid kindlustanud, ei laiene see kortermaja \u00fcldkasutatavatele pindadele ja korterelamu kindlustuse puudumisel peab \u00fchistu maja taastamiseks ise raha leidma. Remondifondist seejuures v\u00e4ga sageli ei piisa,\u201d \u00fctleb Liina Laks.<\/p>\n
Teisel juhul, mil kortermaja kindlustusest oli palju abi, sai tulekahju teadmata p\u00f5hjustel alguse \u00fcldkasutatavalt r\u00f5dult, kus \u00fchel hetkel m\u00e4rgati suitsu ja suurt leeki. Kahjustada sai r\u00f5du, kortermaja fassaad ja kaks korterit.<\/p>\n
\u201cIsegi kui tulekahju ei tee kortermajale niiv\u00f5rd suurt kahju, et see muutuks elamisk\u00f5lbmatuks, m\u00f5jutavad sellise \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rjed kindlasti kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust. Samas, isegi kui \u00fchistu remondifondis on piisav summa kahju k\u00f5rvaldamiseks, on remondifondi suurus j\u00e4llegi teistpidi oluline argument kinnisvara m\u00fc\u00fcmisel ja ilmselt ei ole \u00fchegi korteriomaniku soov kulutada sealt suurem summa taolise \u00f5nnetuse tagaj\u00e4rgedega tegelemiseks,\u201d lisab Liina Laks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Selle aasta jaanuaris sai tervelt seitse hoone tulekahju alguse rikkis k\u00fctteseadmest. Lisaks s\u00fcttis k\u00fctteseadme kasutamisest veel 10 tulekahju. V\u00f5rreldes mullusega,<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":32962,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[226,367,444,430,66,682,758,141,202,524,746,421,364,384,20,414,316,409,477,369,643,191,728,408,52,652,483,716,625],"class_list":["post-32957","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-eesti","tag-ehitus","tag-elamu","tag-eramaja","tag-euro","tag-fond","tag-hind","tag-hoone","tag-kinnisvara","tag-kodu","tag-kodud","tag-kodukindlustus","tag-korter","tag-korterelamu","tag-korterid","tag-korteriuhistu","tag-kortermaja","tag-kuttesusteem","tag-leping","tag-maja","tag-puudus","tag-ridaelamu","tag-rodu","tag-seb","tag-swedbank","tag-too","tag-uur","tag-uus","tag-vara"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t