{"id":33146,"date":"2024-03-15T10:26:12","date_gmt":"2024-03-15T08:26:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=33146"},"modified":"2024-03-15T10:26:12","modified_gmt":"2024-03-15T08:26:12","slug":"swedbanki-kinnisvara-ja-ehituse-osakonna-juhataja-ero-viik-kas-tegutseda-voi-passida-kolm-olulist-nouannet-arikinnisvara-turu-tegijatele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/swedbanki-kinnisvara-ja-ehituse-osakonna-juhataja-ero-viik-kas-tegutseda-voi-passida-kolm-olulist-nouannet-arikinnisvara-turu-tegijatele\/","title":{"rendered":"Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik: kas tegutseda v\u00f5i passida? Kolm olulist n\u00f5uannet \u00e4rikinnisvara turu tegijatele"},"content":{"rendered":"

Vaatamata tugevale vastutuulele, kasvas Swedbanki kinnisvarasektori laenuportfell 2023. aastal tublisti. Kas taoline hoog ka sel aastal j\u00e4tkub, on veidi kaheldav, kuid iga\u00fchel on valik, kas tegutseda v\u00f5i passida.<\/strong><\/p>\n

Kuidas saavad \u00e4rikinnisvara turul aktiivsed ettev\u00f5tted olla sammu v\u00f5rra konkurentidest ees? Seda arutasimegi Colliersi korraldatud aastaseminaril, mille eesm\u00e4rgiks oli anda \u00fclevaade Baltikumi \u00e4rikinnisvaral toimuvast ja selle trendidest ning P\u00f5hjamaade ja Baltikumi investeeringute turust. Elava diskussioonpaneeli tulemusena koorusid v\u00e4lja kolm \u00fcliolulist m\u00e4rks\u00f5na, millest ei peaks m\u00f6\u00f6da vaatama \u00fckski sektoris tegutsev inimene, olgu selleks siis investor, arendaja, ehitaja v\u00f5i omanik.<\/p>\n

Investeeringud<\/strong><\/p>\n

Nagu \u00fcks panelistidest,\u00a0Mainor \u00dclemiste juht\u00a0Ursel Velve<\/strong>\u00a0tabavalt m\u00e4rkis,\u00a0tuleb meil pidevalt investeerida: \u201eMeil tuleb \u00e4rikinnisvara hoida nagu oma kodu. Oma kodus sa ei m\u00f5tle, et 20 aastat ma ei tee mitte midagi\u201c.<\/p>\n

Praeguses turuolukorras on \u00fc\u00fcrilev\u00f5tjatel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel eelis, kuna \u00e4rikinnisvaras t\u00e4heldatakse suurenevat vakantsust. Seet\u00f5ttu on \u00fcha tavalisem, et \u00fc\u00fcrileandjad n\u00f5ustuvad \u00fc\u00fcripinda \u00fc\u00fcrilev\u00f5tja soovide j\u00e4rgi kohandama v\u00f5i isegi \u00fcmber ehitama. Investeeringute mahu \u00fcle otsustamisel on l\u00e4htepunktiks tavaliselt 250-300 eurot ruutmeetri kohta, nagu\u00a0mainis Eften Capitali investeeringute juht\u00a0T\u00f5nu Uustalu<\/strong>. East Capitali investeeringute juhi\u00a0Martin Otsa<\/strong>\u00a0s\u00f5nul\u00a0v\u00f5ivad summad ulatuda isegi kuni viiesaja euroni \u2013 k\u00f5ik oleneb kliendiga kokkulepitavatest tingimustest \u2013 millises mahus investeering \u00fc\u00fcrihinnas kajastub ja kui pikk on lepinguperiood. Otsa lisas, et vaatavad investeeringu tasuvuse arvutamisel ka tagasimakse perioodi ruutmeetri kohta ja seda, kas antud kliendip\u00f5hine lahendus t\u00f5stab potentsiaalselt kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust ka tuleviku perspektiivis.<\/p>\n

K\u00f5ik panelistid olid aga \u00fcksmeelel selles osas, et kinnisvaraomanikuna peame olema valmis investeerima, langetades vajadusel vakantsuse v\u00e4hendamise nimel ka tootlusootusi.<\/p>\n

Julgus katsetada<\/strong><\/p>\n

Pangad on alati valmis laenu andma, kui n\u00e4evad, et projekt on j\u00e4tkusuutlik ning suudab laenu teenindada. Julgustan ettev\u00f5tjaid suuremalt unistama ja oma m\u00f5tetega panga poole p\u00f6\u00f6rduma, sest ainult nii on meil koos v\u00f5imalik uusi Eesti edulugusid luua.<\/p>\n

Velve t\u00f5i n\u00e4iteks juhtumi, kus tootmiskontorist sai edukas tervisemaja ja perearstikeskus. \u201eJah, see tundus tol hetkel t\u00e4iesti jabur m\u00f5te k\u00f5ik vastvalminud majas \u00e4ra l\u00f5hkuda ja sinna siis perearstidele sobiv keskkond luua, ent see osutus igati \u00f5igeks otsuseks. Pind, kus ettev\u00f5tted olid end juba sisse seadnud, organiseeriti \u00fcmber ning t\u00e4naseks tegutsevad seal linnakus v\u00f5tmet\u00e4htsust omavad tervishoiusektori teenusepakkujad,\u201c r\u00e4\u00e4kis Velve. Omanikud ja \u00fc\u00fcrilev\u00f5tjad t\u00f6\u00f6tavad partnerluses, luues keskkondi, mis toetavad ettev\u00f5tete kasvu ja arengut, andes samas kinnisvarale lisav\u00e4\u00e4rtust. Velve lisas, et kui klient otsustabki lahkuda, siis tehtud investeering ei lahku ju koos kliendiga vaid j\u00e4\u00e4b kinnisvarasse.<\/p>\n

Siinkohal on hea meeles pidada, et \u00e4ris on riskide v\u00f5tmine m\u00f5nikord vajalik, kuid neid tuleb kaaluda nii, et \u00fche projekti viibimine ei seaks ohtu terve ettev\u00f5tte finantsv\u00f5imekust ja j\u00e4tkusuutlikkust. Selle j\u00e4lgimist peame panganagi oma kohuseks.<\/p>\n

ESG<\/strong><\/p>\n

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavad (ESG) pole enam pelgalt moevool kinnisvara\u00e4ris; need on saamas nurgakiviks, millest mitmed \u00e4riotsused juhinduvad. Kuigi kinnisvarasektori ESG temaatika on alles paika loksumas, on kindel, et see ei kao kuhugi ja andmed on k\u00f5ige alus, ka finantseerimisel. See aeg pole enam kaugel, kui panka siseneb professionaalne kinnisvaraarendaja v\u00f5i -haldaja, kes soovib r\u00e4\u00e4kida kinnisvara finantseerimise v\u00f5imalikkusest, aga kui ta oma CO2 jalaj\u00e4lge ei suuda n\u00e4idata, siis see on keeruline olukord. Kui aeg kohale j\u00f5uab, siis on turul varad, mida pangad on valmis finantseerima ja need, mida ei olda valmis finantseerima, mis omakorda toob kaasa varade v\u00e4\u00e4rtuse polariseerumise.<\/p>\n

Paraku ei aita ka sertifikaatide ja energiat\u00f5hususe m\u00e4rgiste s\u00fcsteem t\u00e4na \u00e4rikinnisvarale kogu \u00f5nne tuua. Viimasel ajal on ilmnenud l\u00f5he teooria ja praktika vahel \u2013 hooned, mis paberil paistavad A klassi energiam\u00e4rgisega, osutuvad reaalsuses sageli n\u00e4iteks C klassi omadeks. See seab kahtluse alla hindamisprotsesside usaldusv\u00e4\u00e4rsuse v\u00f5i osapoolte arusaamise m\u00e4rgistest. \u00d5nneks on n\u00e4pp sellele probleemile peale pandud ja t\u00f6\u00f6 selguse loomiseks k\u00e4ib.<\/p>\n

Rohkem kui kunagi varem on sektoril vaja koguda andmeid reaalajas \u2013 mitte ainult finantseerimise huvides, vaid ka klientidele suunatud l\u00e4bipaistvuse ja t\u00f5hususe tagamiseks. Uustalu t\u00f5i v\u00e4lja, et lisaks andmete kogumisele peab sektor j\u00f5udma konkreetsete tegevusteni, et v\u00e4hendada klientide kommunaalkulusid. Klientide otsused p\u00f5hinevad sageli just nendel numbritel, mist\u00f5ttu on oluline, et nad peegeldaksid t\u00f5elist energiat\u00f5husust ja keskkonnas\u00f5bralikkust.<\/p>\n

Selge on, et ESG pole enam lihtsalt suundumus \u2013 see on kujunemas finantseerimise ja kinnisvaraturu uueks reaalsuseks.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tvalt: optimismi ja ettevaatuse vahel<\/strong><\/p>\n

Praegu tegelevad pangad pigem eelmise aasta l\u00f5pus algatatud projektidega, kui uute ja v\u00e4rsketega \u2013 neid lihtsalt napib. R\u00e4\u00e4kides turuosalistega, v\u00f5rdlevad nad olukorda varakevadise ilmaga: pole just halb, aga p\u00e4ikeses\u00e4ra nagu ka veel ei paista. See on hoidnud seni hoogu tagasi. Siiski ei paista ka kusagilt s\u00fcgistormi pilvi, sest makseraskustes kliente v\u00f5i suuri v\u00f5lgnevusi kohustuste t\u00e4itmisel sisuliselt ei esine.<\/p>\n

Usun, et Baltikumi kinnisvaraturu suhteline stabiilsus Skandinaavia turu k\u00f5ikumiste taustal tuleneb meie laenuandjate vastutustundlikust k\u00e4itumisest \u2013 ka headel aegadel n\u00f5udsime omafinantseeringut, kinnisvaraobjektide finantseerimisel ka eellepinguid ning see on taganud vajaliku rahavoo.<\/p>\n

Kuid on veel \u00fcks veealune oht, millest valjul h\u00e4\u00e4lel r\u00e4\u00e4gitakse pigem v\u00e4he. Laenude andmine kinnisvarasektorile on k\u00fcll soosingus, ent teiste sektorite investeerimisaktiivsuse puudumine v\u00f5ib kiiresti kujuneda veealuseks kariks. Kui \u00fche finantsasutuse kinnisvara laenuportfelli suurus muutub v\u00f5rreldes teiste finantseeritavate sektoritega liiga suureks, v\u00f5ib see viia riskide \u00fcmberhindamiseni, mis omakorda tihendab finantseeritavate projektide s\u00f5ela. Pangad, m\u00f5istes oma rolli nii majanduslikus kui ka keskkondlikus m\u00f5ttes, on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks oma jalaj\u00e4lje v\u00e4hendamise, mis t\u00e4hendab, et kinnisvara kvaliteet ja ESG n\u00e4itajad saavad veelgi teravama t\u00e4helepanu osaliseks ja muutuvad oluliseks kriteeriumiks s\u00f5elast l\u00e4bip\u00e4\u00e4semisel.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd, kui oleme taas sammukese selgusele l\u00e4hemal, tasub otsida \u00fcles oma sahtlisse surutud head ja julged investeerimism\u00f5tted ning vaadata \u00fcle, sest v\u00f5ib-olla on just n\u00fc\u00fcd \u00f5ige aeg need teoks teha.<\/p>\n

Edukat kinnisvarakevadet!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vaatamata tugevale vastutuulele, kasvas Swedbanki kinnisvarasektori laenuportfell 2023. aastal tublisti. Kas taoline hoog ka sel aastal j\u00e4tkub, on veidi kaheldav,<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":33151,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[550,226,559,386,367,55,396,66,758,358,141,459,529,655,202,541,489,524,480,678,70,477,26,369,310,64,581,424,745,294,53,487,370,564,626,413,244,52,652,614,483,716,625],"class_list":["post-33146","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-arendaja","tag-eesti","tag-eften-capital","tag-ehitaja","tag-ehitus","tag-energia","tag-energiamargis","tag-euro","tag-hind","tag-hoius","tag-hoone","tag-investeering","tag-investor","tag-keskkonnasobralik","tag-kinnisvara","tag-kinnisvaraarendaja","tag-kinnisvaraobjekt","tag-kodu","tag-kohus","tag-kommunaalkulu","tag-laen","tag-leping","tag-maa","tag-maja","tag-majandus","tag-nouanne","tag-nurgakivi","tag-objekt","tag-objektid","tag-oru","tag-pangad","tag-pank","tag-projekt","tag-rae","tag-rent","tag-seminar","tag-skandinaavia","tag-swedbank","tag-too","tag-trend","tag-uur","tag-uus","tag-vara"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t