Euroopa keskpank j\u00e4ttis aprillis intressim\u00e4\u00e4rad langetamata, kuid see oli ka ootusp\u00e4rane. K\u00fcll aga on turgudel suured ootused, et keskpank teeks intressim\u00e4\u00e4rade langetamisega algust juunikuus. Seej\u00e4rel peaks tasapisi allapoole tulema hakkama ka enamike kodulaenu aluseks olev kuue kuu euribor. Eluasemelaenuturule hakkavad need muutused aktiivsust tagasi tooma aga tasapisi, sest inimeste kindlustunde taastumine v\u00f5tab aega. Laenuturg p\u00fcsib aga stabiilne, kodulaene v\u00f5etakse ja kinnisvara soetatakse, teatud muutused on aga toimunud p\u00f5hjustes ja eelistustes.<\/p>\n
Kodulaenu eest ostetakse kodusid<\/strong><\/p>\n Kuiv\u00f5rd kodulaenu kuumaksed moodustavad sissetulekust arvestatava osa, siis kaaluvad inimesed selle v\u00f5tmist veelgi hoolikamalt l\u00e4bi, eriti \u00fcldise hindade t\u00f5usu valguses. V\u00e4ljastatud kodulaenude mahud n\u00e4itavad, et need otsused siiski s\u00fcnnivad ja see on ka igati m\u00f5istlik. Kuigi praegu on euribor suhteliselt k\u00f5rge ja seel\u00e4bi ka laenu kuumaksed suuremad, n\u00e4itavad prognoosid, et euribor hakkab langema, muutes ka laenumaksed tasapisi taas v\u00e4iksemaks. Samas on selge, et m\u00f5ne aasta tagune aeg, mil euribor oli 0% v\u00f5i suisa miinuses, niipea tagasi ei tule. Parem on seda \u00fcldse mitte oodata. Kodulaen v\u00f5etakse seejuures aga mitmek\u00fcmneks aastaks ja selle perioodi sisse j\u00e4\u00e4vadki majanduse erinevad ts\u00fcklid ja intresside m\u00e4\u00e4rad. See t\u00e4hendab, et niiv\u00f5rd pikaajalise m\u00f5juga otsuse tegemisel ei m\u00e4ngi l\u00fchemad intresside \u00fches v\u00f5i teises suunas muutumise perioodid nii suurt rolli. K\u00fcll aga m\u00f5jutavad k\u00f5rgemad intressid seda, mis p\u00f5hjusel kinnisvara soetatakse ja pigem ostetakse kinnisvara praegu just kodu omamise eesm\u00e4rgil. Oluliselt on v\u00e4henenud kinnisvara ostmine investeeringuks ja v\u00e4lja \u00fc\u00fcrimiseks.<\/p>\n Hinnas on korterid<\/strong><\/p>\n Laenu kallinemise valguses on toimunud v\u00e4iksed muutused ka kinnisvara t\u00fc\u00fcbi eelistustes. Pigem on praegu hinnas korterid ja veidi v\u00e4hem ostetakse era- ja paarismaju ning ridaelamubokse. Laenuturul on oluliseks m\u00e4rks\u00f5naks kinnisvara taskukohasus, ehk rahaline v\u00f5imekus kinnisvara soetada. N\u00e4iteks Tallinna kohta saab \u00f6elda, et see kukkus p\u00f5hja eelmise aasta kolmandas kvartalis, kuid on n\u00fc\u00fcd hakanud sealt tasapisi v\u00e4lja tulema. Varasemate aastatega v\u00f5rreldes on \u00fcldine taskukohasus aga oluliselt madalam ja suured k\u00e4\u00e4rid on siin tekkinud uute korterite ja j\u00e4relturu korterite vahel. J\u00e4relturu korterite taskukohasus ei ole kiita, kuid enamikele majapidamistele on need siiski taskukohased. Samal ajal j\u00e4\u00e4vad uued korterid enamike inimeste jaoks rahaliselt k\u00e4ttesaamatuks.<\/p>\n Kui v\u00f5rrelda j\u00e4relturu kinnisvara hindasid netopalgaga, siis 2021\u20132022. aastatel on see vahe oluliselt kasvanud. Kuigi eelmisel aastal hakkas see taas v\u00e4henema, on see k\u00f5rgem kui veel aastatel 2014\u20132020. See t\u00e4hendab, et netopalga eest saab lubada v\u00e4iksemat eluaset.<\/p>\n Samas aga, vaatamata sellele, et kinnisvara taskukohasus on langenud, ei ole kasvanud nende inimeste hulk, kes on laenumaksetega h\u00e4tta j\u00e4\u00e4nud. Swedbanki eluasemelaenu klientidest on 70 protsendil laenumaksed kasvanud aastases v\u00f5rdluses kuni 100 eurot kuus ja vaid 8 protsendil on see t\u00f5usnud \u00fcle 250 euro. Inimesed on teinud pere eelarvetes vastavaid muudatusi ning selle tulemusel on viivistes olevate laenude osakaal j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga madal.<\/p>\n Ruutmeetrite asemel ostetakse tube<\/strong><\/p>\n Seoses sellega, et \u00fc\u00fcriinvestoreid on kinnisvaraturul j\u00e4\u00e4nud v\u00e4hemaks, on v\u00e4henenud n\u00f5udlus ka v\u00e4iksema tubade arvuga korteritele. Kuna pigem ostetakse kinnisvara kodu omamise eesm\u00e4rgil, siis eelistatakse v\u00e4hemalt kolmetoaliseid kortereid. Nagu kirjeldas Merko Kodud juhatuse liige Indrek Tarto Swedbanki taskuh\u00e4\u00e4lingus kinnisvara turul valitsevat olukorda, siis tingituna laenu hinnast ja soovist siiski kodu omada, on eelk\u00f5ige hakatud ostma tube, mitte ruutmeetreid. See t\u00e4hendab, et eelistatud on k\u00fcll kolmetoalised korterid, kuid ruutmeetreid on neis kolmetoalise kohta pigem v\u00e4he.<\/p>\n Lisaks sellele on toimunud muutus ka selles, et pildi j\u00e4rgi enam kortereid ei osteta. Kui laen oli soodsam, m\u00fc\u00fcdi korterid enamasti v\u00e4lja juba enne, kui kortermaja \u00fcldse ehitama hakati. T\u00e4na ostetakse aga valmis toodet, inimene saab enne ostu f\u00fc\u00fcsiliselt kohal k\u00e4ia ja valida kohapeal ka mitme korteri vahel.<\/p>\n Anne P\u00e4rgma<\/strong><\/p>\n Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Euroopa keskpank j\u00e4ttis aprillis intressim\u00e4\u00e4rad langetamata, kuid see oli ka ootusp\u00e4rane. K\u00fcll aga on turgudel suured ootused, et keskpank teeks<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":33381,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[627,444,555,166,102,66,758,68,459,529,202,524,746,364,20,316,527,70,369,310,547,487,564,191,82,52,41,483,716,625],"class_list":["post-33378","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-eelarve","tag-elamu","tag-eluase","tag-eluasemelaen","tag-euribor","tag-euro","tag-hind","tag-intress","tag-investeering","tag-investor","tag-kinnisvara","tag-kodu","tag-kodud","tag-korter","tag-korterid","tag-kortermaja","tag-kvartal","tag-laen","tag-maja","tag-majandus","tag-ost","tag-pank","tag-rae","tag-ridaelamu","tag-skp","tag-swedbank","tag-tallinn","tag-uur","tag-uus","tag-vara"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t