{"id":33824,"date":"2024-06-05T11:06:02","date_gmt":"2024-06-05T08:06:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=33824"},"modified":"2024-06-05T11:06:02","modified_gmt":"2024-06-05T08:06:02","slug":"swedbanki-ehitus-ja-kinnisvaraosakonna-juhataja-ero-viik-kinnisvaraturul-tasub-oodata-ootamatusi-lahiaastal-ka-positiivset-elevust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/swedbanki-ehitus-ja-kinnisvaraosakonna-juhataja-ero-viik-kinnisvaraturul-tasub-oodata-ootamatusi-lahiaastal-ka-positiivset-elevust\/","title":{"rendered":"Swedbanki ehitus- ja kinnisvaraosakonna juhataja Ero Viik: Kinnisvaraturul tasub oodata ootamatusi, l\u00e4hiaastal ka positiivset elevust"},"content":{"rendered":"

Kinnisvarasektori k\u00e4ek\u00e4ik on otseselt seotud sellega, kuidas l\u00e4heb majandusel \u00fcldiselt. Hea uudis on see, et m\u00e4rgid euribori peatsest langusest on toonud kaasa turuosaliste positiivsema meelestatuse ning m\u00f5ningase kinnisvaraturu aktiveerumise. Kuna kliimaneutraalsus saab aina enam t\u00e4helepanu, on \u00fcheks oluliseks aspektiks muuhulgas energiat\u00f5hususe saavutamine.<\/strong><\/p>\n

Uute arenduste tehingute maht on viimastel aastate olnud volatiilne \u2013 selle \u00fcheks suurimaks m\u00f5jutajaks on uute korterite hinnatase, mis tegi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse h\u00fcppe just aastatel 2020-2022. Antud perioodil kasvasid hinnad ca 30%. T\u00e4nase seisuga on uute korterite pakkumishinnad rekordtasemel, ulatudes pea 5500 euroni ruutmeetri kohta.<\/p>\n

2024. aasta esimeses kvartalis m\u00fc\u00fcdi Tallinna ja Harjumaa suuremates arendustes kokku ligi 460 uut kodu. Selline tehingute aktiivsus on ligi kaks korda k\u00f5rgem kui 2023. aasta esimeses kvartalis, kuid j\u00e4\u00e4b m\u00f5nev\u00f5rra alla enne 2020. aastat aset leidnud aktiivsusele. Teisalt on n\u00e4ha, et Harjumaa elanike arv j\u00e4tkuvalt kasvab. See toob kaasa ka ostjate huvi parema eluj\u00e4rje vastu. Nii on eluaseme ostjate langus sellel aastal Tallinnas ja Harjumaal t\u00f5usuteele p\u00f6\u00f6rdumas.<\/p>\n

Eluasemete hindadel on lagi k\u00e4es<\/strong><\/p>\n

Mis puutub hindadesse, siis eluasemete ehitushinnad kallinesid h\u00fcppeliselt, kui COVID pandeemia j\u00e4rgselt tuli paljud tarneahelad uute vastu vahetada. 2020. aastal alanud koroonaperiood tekitas probleeme materjalide k\u00e4ttesaadavuses ning kaubatarne eest k\u00fcsiti kallist hinda. Sellele j\u00e4rgnes teinegi ootamatus: geopoliitilise olukorra t\u00e4ielik muutus, mille tulemuseks oli viimase 10 aasta k\u00f5ige kiirem ehitushinna kasv. Ei m\u00e4letagi teist sellist perioodi, kus ehitushinnad oleks aastases v\u00f5rdluses kasvanud pea 30%. Kui aastatel 2015-2020 oli ehitussektori k\u00e4ive kokku ligi 3 miljardit eurot, siis 2022. aastal k\u00fc\u00fcndis ehitussektori k\u00e4ive juba pea 4 miljardini, mis on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kasv.<\/p>\n

T\u00e4naseks on eluasemete hinnad t\u00f5usnud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5rgele, mis t\u00e4hendab, et pakkumishindades enam olulist kasvu ei tule kuna ostjate maksev\u00f5ime piir on k\u00e4es. Swedbanki andmed n\u00e4itavad, et umbes pooltel juhtudel on kodulaenutaotlejate netosissetulek ca 2000 eurot kuus, keskmine eluaseme sissemakse umbes 30\u00a0000 eurot ning keskmine kodulaen ca 155\u00a0000 eurot. Olgu mainitud, et arenduse sisendhindades me olulisi muutusi l\u00e4hitulevikus ette ei n\u00e4e. Suure osa arenduse eelarvest moodustab ehitussektor ning just ehitushind m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra selle, mis hinnaga on v\u00f5imalik arendajatel kortereid m\u00fc\u00fca. Ehitushinnad hetkel enam ei kasva ning pigem on seal oodata m\u00f5ningast langust \u2013 k\u00fcll mitte m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset, sest kui sisendhinnad peaksid n\u00f5udluse n\u00f5rgenemise t\u00f5ttu langema, siis t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud j\u00e4tkavad ajas kasvamist.<\/p>\n

Ettevaatlik uusarenduste turg<\/strong><\/p>\n

Uusarenduste turul ollakse t\u00e4na siiski ettevaatlikud \u2013 seda nii arendajate, finantseerijate kui ka koduostjate poole pealt. Eluasemeostjad ja arendajad teevad v\u00e4gagi ratsionaalseid ning l\u00e4bim\u00f5eldud otsuseid. Uusi projekte v\u00f5etakse ette pigem kaalutletult. See t\u00e4hendab, et uusarenduse ehitamist alustatakse alles siis, kui olemasolevates arendustes on suurem osa eluasemeid juba m\u00fc\u00fcdud. Kuiv\u00f5rd kinnisvaraarenduse teostamine algusest l\u00f5puni on keskeltl\u00e4bi viie kuni seitsme aastane protsess, siis suured muutused majanduskeskkonnas ei aita kaasa kinnisvaraturu elavnemisele.<\/p>\n

K\u00fcll aga on k\u00e4esoleval aastal m\u00f5nev\u00f5rra languses ehitussektori mahud, mis kindlasti avaldavad positiivset m\u00f5ju ehitushinnale \u2013 ehituse peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjad on rohkem huvitatud uute projektide leidmisest ning see on heaks pinnaseks arendajatele ehitajatega l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiseks.<\/p>\n

Euribor kui v\u00f5tmetegur<\/strong><\/p>\n

Oluline v\u00f5tmetegur viimaste aastate kinnisvaraturul on olnud raha hinna ehk euribori kiire t\u00f5us sedav\u00f5rd l\u00fchikese aja jooksul. Liialdamata v\u00f5ib v\u00e4ita, et tegemist on pretsedendiga, mis on sama huvitav kui see, et euribor nii palju aastaid negatiivne p\u00fcsis. K\u00f5ikide majandus\u00f5pikute t\u00f5de, et intressid ei saa olla negatiivsed, sai \u00fcle kirjutatud.<\/p>\n

Turuarengule tervikuna m\u00f5jub kindlasti positiivse noodina euribori langus, sest kinnisvaraturg on kapitalimahukas valdkond ning raha hind ja selle k\u00e4ttesaadavus m\u00f5jutab suurel m\u00e4\u00e4ral ka kinnisvaraturu aktiivsust.<\/p>\n

Kindlustunne m\u00e4\u00e4rab n\u00f5udluse<\/strong><\/p>\n

Elukondliku kinnisvaraturu olulised m\u00f5jutajad on inimeste kindlustunne tuleviku suhtes, nende maksev\u00f5ime ja finantseerimise k\u00e4ttesaadavus. Kinnisvaraturu aktiivsus on k\u00e4esoleval aastal pigem t\u00f5usuteel, kuid kindlasti s\u00f5ltub see makromajanduslikest ja geopoliitilistest arengutest. Koduostjate maksev\u00f5ime on saanud v\u00e4ikseid tagasil\u00f6\u00f6ke \u00fcle\u00fcldisest elukallidusest tingituna, kuid j\u00e4rsk inflatsiooni kasv on hetkeseisuga pigem m\u00f6\u00f6danik. J\u00e4lje on j\u00e4tnud euribori v\u00e4ga kiire kasv viimase kahe aasta jooksul, mis t\u00e4hendab, et ka muutused intressides omavad olulist m\u00f5ju tehingute aktiivsusele. Samuti on pakkumishinnad j\u00f5udnud k\u00f5rgtasemele, kuid l\u00e4hitulevikus need enam olulisel m\u00e4\u00e4ral ei kasva.<\/p>\n

M\u00f5tleme mitu sammu ette, ehk energiat\u00f5hususest<\/strong><\/p>\n

Kindlasti \u00fcheks k\u00f5ige olulisemaks kinnisvaraturu m\u00f5jutajaks l\u00e4hiaastail on energiat\u00f5husus \u2013 ehitise energiam\u00e4rgise olemasolu ning reaalne energiakulu saavad olema m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega. Laenudega finantseerimisel peavad pangad oluliseks seda, kui energiat\u00f5husad on varad, mis on laenutagatiseks pandud. See t\u00e4hendab, et j\u00e4rgneva kahe aasta jooksul hakkab energiat\u00f5husus ning s\u00fcsinikujalaj\u00e4lg oluliselt kinnisvaraturgu ja selle finantseerimist m\u00f5jutama.<\/p>\n

Pangad on j\u00e4tkuvalt huvitatud finantseerimisest, sest laenu on nii arendajate kui eluaseme ostjate poolt v\u00f5etud m\u00f5\u00f5dukalt ning kaalutletult, mis t\u00e4hendab seda, et pankade portfellid on kvaliteetsed.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kinnisvarasektori k\u00e4ek\u00e4ik on otseselt seotud sellega, kuidas l\u00e4heb majandusel \u00fcldiselt. Hea uudis on see, et m\u00e4rgid euribori peatsest langusest on<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":33830,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[550,540,627,386,437,367,539,555,55,396,102,66,266,758,68,202,163,16,524,691,364,527,70,26,369,310,547,646,11,53,487,370,52,41,234,652,716,342,625],"class_list":["post-33824","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-arendaja","tag-arendus","tag-eelarve","tag-ehitaja","tag-ehitis","tag-ehitus","tag-ehitushind","tag-eluase","tag-energia","tag-energiamargis","tag-euribor","tag-euro","tag-harjumaa","tag-hind","tag-intress","tag-kinnisvara","tag-kinnisvaraarendus","tag-kinnisvaraturg","tag-kodu","tag-koduostja","tag-korter","tag-kvartal","tag-laen","tag-maa","tag-maja","tag-majandus","tag-ost","tag-ostja","tag-pakkumishind","tag-pangad","tag-pank","tag-projekt","tag-swedbank","tag-tallinn","tag-tehing","tag-too","tag-uus","tag-uusarendus","tag-vara"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t