{"id":33870,"date":"2024-06-14T12:47:14","date_gmt":"2024-06-14T09:47:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=33870"},"modified":"2024-06-14T12:47:14","modified_gmt":"2024-06-14T09:47:14","slug":"urmas-simson-swedbanki-krediidiriski-kontrolli-osakonna-juht-praegust-kumnendit-jaame-meenutama-kui-stagflatsiooni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/urmas-simson-swedbanki-krediidiriski-kontrolli-osakonna-juht-praegust-kumnendit-jaame-meenutama-kui-stagflatsiooni\/","title":{"rendered":"Urmas Simson, Swedbanki krediidiriski kontrolli osakonna juht: Praegust k\u00fcmnendit j\u00e4\u00e4me meenutama kui stagflatsiooni"},"content":{"rendered":"

Eesti majandus on langenud \u00fcheksa kvartalit j\u00e4rjest. Samas, kui 2008. aasta majanduskriisis kukkus majandus nelja kvartaliga \u00fcle 15%, siis praegu on langus p\u00fcsivhindades olnud 6%, nominaalselt on SKP aga oluliselt kasvanud. K\u00e4imasolev majanduskriis on seega varasemaga v\u00f5rreldes pigem vaikne libisemine ja paigalseis.<\/strong><\/p>\n

Palju on r\u00e4\u00e4gitud sellest, kui jubedad on Eesti viimase kahe aasta majandusn\u00e4itajad. Mina toonitaks siinjuures aga, et veel 2020. ja 2021. aastal olime Euroopa riikide majanduskasvu edetabelis Iirimaa j\u00e4rel teisel kohal. Kaks aastat hiljem peame nentima, et kui panna kokku viimased neli aastat, j\u00e4\u00e4b Eesti majandustulemus suhteliselt tagasihoidlikuks. Kui 2020-2023 oli Euroopa Liidu keskmine majanduskasv p\u00fcsivhindades 4%, siis Eestis oli see samal perioodil 2,4%, mis kukutab meid teiste Euroopa riikide v\u00f5rdluses viimase kuue sekka. Meid edestavad seejuures nii Rootsi, L\u00e4ti kui ka Leedu. Samas j\u00e4\u00e4vad meist tahapoole Soome ja Saksamaa. Paraku t\u00f5otab ka k\u00e4esoleva aasta v\u00e4ljavaade meile j\u00e4tkuvalt Euroopa Liidu keskmisest kehvemat majanduskasvu. Seda indikeerib ka hiljuti Swedbanki poolt l\u00e4biviidud t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete prognoos.<\/p>\n

Kui vaadata seda 4-protsendilist Euroopa Liidu keskmist majanduskasvu nelja aasta jooksul, siis v\u00f5ib \u00f6elda, et tegemist on paigalseisuga. Ma julgen arvata, et kunagi tulevikus me nii seda vaatamegi \u2013 et 2020. aastatel valitses majanduses stagflatsioon, ehk siis suhteliselt madal majanduskasv suhteliselt k\u00f5rge inflatsiooniga. Ka 1970. aastatel oli Ameerika \u00dchendriikides stagflatsioon, mida me tunneme justkui \u00fche nimega, kuid kogu selle perioodi sisse j\u00e4i mitu faasi, sealhulgas kaks energiakriisi kui ka varade hinnat\u00f5usu ja -languse perioode.<\/p>\n

V\u00f5lakoormus devalveerub<\/strong><\/p>\n

Eesti avaliku sektori v\u00f5lakoormus on j\u00e4tkuvalt Euroopa madalaim. Eurostati andmete j\u00e4rgi on see 19,6% sisemajanduse koguproduktist. L\u00e4tis ja Leedus j\u00e4\u00e4b see 40% ja Rootsis 30% kanti.<\/p>\n

Kui \u00fcldiselt on Euroopa keskpank inflatsiooni ohjeldamiseks intressim\u00e4\u00e4rasid t\u00f5stnud, m\u00f5jutades majandusaktiivsust negatiivselt, siis riigid on k\u00e4itunud vastupidi. Avalik sektor on \u00fcritanud oma majapidamisi ja ettev\u00f5tteid toetada nii palju kui v\u00f5imalik ja see hoidis eurotsooni keskmise eelarvedefitsiidi 3,6% tasemel SKP-st. Kusjuures pandeemia-aastatel oli eurotsooni riikide eelarvedefitsiidi tase veelgi k\u00f5rgem, vahemikus 5-7% SKP-st.<\/p>\n

S\u00fcsteemis kiiresti kasvanud raha hulk on v\u00e4hendanud raha v\u00e4\u00e4rtust ja seel\u00e4bi v\u00f5lakoormust tervikuna devalveerinud. Eurotsooni v\u00f5lakoormuse tase on kukkunud 97%-lt 89%-le. V\u00f5lakoormuse suhtarvu langetanud kiire SKP nominaalkasv on loonud justkui riikidele uue v\u00f5imekuse laenu v\u00f5tta ja tulla toime ka k\u00f5rgemate intressidega. Selle vastutasuks said k\u00f5ik eurode omanikud tunda l\u00fchiajalist k\u00f5rget inflatsiooni<\/p>\n

Tagasi vaadates tundub, et me oleksime v\u00f5inud 10 aastat tagasi madalate intressim\u00e4\u00e4rade juures laenu v\u00f5tta, sest see oleks ajas \u00e4ra devalveerunud.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6puudus ei kasva<\/strong><\/p>\n

Viimaste andmete j\u00e4rgi on t\u00f6\u00f6puudus Eestis 7,8%, mis ei ole pikemas ajaloolises v\u00f5rdluses k\u00f5rge tase. T\u00f6\u00f6puuduse suhteline stabiilsus on olnud viimase kahe aasta jooksul v\u00f5imalik, sest ettev\u00f5tete seis oli 2022. aasta alguses v\u00e4ga hea \u2013 seda nii likviidsuspuhvrite kui ka v\u00f5lakoormuse valguses. M\u00f6\u00f6dunud on kaks v\u00e4ga keerulist aastat, kuid t\u00f6\u00f6puudus ei ole oluliselt kasvanud. Ma \u00fctleksin, et t\u00f6\u00f6puudus 6-8% ongi ideaalne, sest ka liiga madal t\u00f6\u00f6puudus p\u00e4rsib majanduskasvu ja -aktiivsust, sest siis r\u00e4\u00e4gime me t\u00f6\u00f6j\u00f5u defitsiidist.<\/p>\n

Me ei n\u00e4e siiani ka eraisikute laenuportfellides olulisi sissetulekute kaotusi ja v\u00f5lgnevuste kasvu. Viimased kaks aastat on olnud majapidamistele \u00fcllatavalt leebed.<\/p>\n

Kas inflatsioon j\u00e4\u00e4b eesm\u00e4rgi l\u00e4hedale?<\/strong><\/p>\n

K\u00e4esoleva aasta mai seisuga oli aastane hinnat\u00f5us Eestis 2,9%. Meenutagem, et tarbijahinnaindeksi aastane t\u00f5us ulatus viimaste aastate tipphetkel 25 protsendini.<\/p>\n

Eurotsooni keskmine hinnat\u00f5us on praegu 2,4%, millega on j\u00f5utud \u00fcsna l\u00e4hedale Euroopa Keskpanga seatud 2% eesm\u00e4rgile. Mis saab edasi? Kas inflatsioon j\u00e4\u00e4b 2% juurde p\u00fcsima? Seda me ei tea, sest kogu vahepealne rahapakkumise kasv ei ole justkui k\u00f5ik hindadesse j\u00f5udnud. Kui majandusaktiivsus t\u00f5useb ja rahapakkumine hakkab taas t\u00e4nu madalatele intressim\u00e4\u00e4radele t\u00f5usma, v\u00f5ib ka inflatsioon kiiresti taas t\u00f5usma hakata.<\/p>\n

P\u00e4rast kaks aastat kestnud intressit\u00f5use langetas Euroopa Keskpank hiljuti intresse. Sellele j\u00e4rgneb ka laenudega seotud kuue kuu euribori langus, mis praegu on 3,75%. 2024. aasta alguses, kui intresside languse ootused olid suurimad, arvati, et kuue kuu Euribor kukub alla kolme protsendi juba selle aasta suvel. N\u00fc\u00fcd ootab turg, et see juhtub j\u00e4rgmise aasta juulis. Ehk ootused Euribori langustempole on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ajas edasi nihutatud. K\u00fcll aga arvatakse n\u00fc\u00fcd, et see madalam tase j\u00e4\u00e4b pikemaks ajaks. Kui enne arvati, et Euribor kukub kiiremini, kuid l\u00e4heb \u00fcsna kiiresti \u00fcles tagasi, siis n\u00fc\u00fcd ennustatakse, et see kukkumine juhtub hiljem, kuid on p\u00fcsivam.<\/p>\n

Samas, eks nende intressim\u00e4\u00e4rade puhul v\u00f5ime ju ennustada \u00fchte- ja teistpidi, kuid seda, mis tasemele intressim\u00e4\u00e4rad ja inflatsioon pikaajaliselt j\u00e4\u00e4b, seda n\u00e4eme m\u00f5ne aasta p\u00e4rast. Praegu on olnud pigem l\u00fchiajaline korrektsioon allapoole.<\/i><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti majandus on langenud \u00fcheksa kvartalit j\u00e4rjest. Samas, kui 2008. aasta majanduskriisis kukkus majandus nelja kvartaliga \u00fcle 15%, siis praegu<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":33874,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[627,226,55,102,66,758,132,680,588,68,721,527,70,88,89,26,369,310,720,547,487,643,564,382,236,408,82,128,52,652,625],"class_list":["post-33870","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-eelarve","tag-eesti","tag-energia","tag-euribor","tag-euro","tag-hind","tag-hinnaindeks","tag-hinnatous","tag-indeks","tag-intress","tag-kriis","tag-kvartal","tag-laen","tag-lati","tag-leedu","tag-maa","tag-maja","tag-majandus","tag-majanduskasv","tag-ost","tag-pank","tag-puudus","tag-rae","tag-riik","tag-rootsi","tag-seb","tag-skp","tag-soome","tag-swedbank","tag-too","tag-vara"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t