{"id":3550,"date":"2011-11-16T10:30:07","date_gmt":"2011-11-16T07:30:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kv.ee\/blog\/?p=3550"},"modified":"2011-11-14T10:11:32","modified_gmt":"2011-11-14T07:11:32","slug":"madal-vakantsus-tostab-buroode-uurihinda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/madal-vakantsus-tostab-buroode-uurihinda\/","title":{"rendered":"Madal vakantsus t\u00f5stab b\u00fcroode \u00fc\u00fcrihinda"},"content":{"rendered":"

\u00dcldine hinnat\u00f5us paljudes majandussektorites ning jutud kinnisvaraturu j\u00f5udsast taastumisest sunnib k\u00fcsima, kuidas reageerivad sellele \u00fc\u00fcrikulud. Kas \u00fcldises hinnat\u00f5usukeskkonnas on \u00fcldse v\u00f5imalik prognoosida, et \u00fc\u00fcrikulud saaksid langeda?<\/strong><\/p>\n

<\/strong>\u00dc\u00fcrikulud koosnevad kahest komponendist \u2013 \u00fc\u00fcrileandjale ehk kinnisvaraomanikule makstavast \u00fc\u00fcrihinnast ja k\u00f5rvalkuludest, mis koosnevad hoone haldamisega seonduvatest kuludest.\u00a0 \u00dcha enam b\u00fcroopinna otsijaid on selgelt aru saanud, et oluline ei ole mitte niiv\u00f5rd \u00fche v\u00f5i teise liidetava suurus \u00fcksikuna v\u00f5ttes, vaid eelk\u00f5ige kahe komponendi kogusumma.<\/p>\n

Ajas tagasivaadatuna on \u00fc\u00fcrihinnad ehk \u00fc\u00fcrileandjale makstav kulukomponent b\u00fcroohoonete puhul olnud vaikses ja stabiilses t\u00f5usus juba k\u00e4esoleva aasta algusest. See on aeg, kus vakantsused hakkasid hoogsalt v\u00e4henema ja kontoripindade n\u00f5udlus t\u00f5stis pead.<\/p>\n

Hinnatasemed on t\u00f5usnud paljuski seet\u00f5ttu, et need kukkusid kinnisvarakriisi ajal v\u00e4ga madalale tasemele. M\u00f5ningane hindade kerkimine t\u00e4hendab eelk\u00f5ige m\u00f5istliku hinnataseme taastumist.<\/p>\n

T\u00e4nane turuolukord ja muuhulgas uute kvaliteetsete b\u00fcroopindade vakantsuse v\u00e4henemine – n\u00e4iteks Technopolis \u00dclemiste n\u00e4itel 5% peale – t\u00e4hendab seda, et \u00fc\u00fcrihindade langus meid kindlasti ees ei oota. Pigem seisame silmitsi j\u00e4tkuva stabiilse \u00fc\u00fcrihindade kerkimisega, mis numbrilisena v\u00f5iks t\u00e4hendada aastast hinnat\u00f5usu suurusj\u00e4rgus 5-15%.<\/p>\n

\u00dc\u00fcrihindade t\u00f5usu \u00fcks oluline tegur on korralike pindade nappus. Madalale langenud vakantsuse suurendamiseks on k\u00f5rgele kerkinud ehitushindade kontekstis uusi b\u00fcroohooneid raske ehitada. Selleks, et t\u00e4naste hindadega uut b\u00fcroohoonet ehitama hakata, peab selle \u00fc\u00fcrihind olema t\u00e4nastest tasemetest 20% k\u00f5rgemal.<\/p>\n

Prognoositav A-klassi b\u00fcroohindade konkreetsem hinnat\u00f5us s\u00f5ltub b\u00fcroohoone asukohast, pindade suurusest, lepingute pikkusest ja ka k\u00f5rvalkulude suurusest. Kui hoone \u00fc\u00fcrihind on k\u00fcll m\u00f5istlik, kuid k\u00f5rvalkulud on v\u00e4ga suured, siis on sellist pinda t\u00e4nasele \u00fc\u00fcripinna vajajale raske pakkuda.<\/p>\n

Eesootavad elektri, k\u00fctte ja teiste k\u00f5rvalkulude hinnat\u00f5usud ei m\u00f5ju summaarsetele \u00fc\u00fcrikuludele taas sugugi soodsalt. K\u00f5rvalkulude maksumus ei m\u00f5juta otseselt \u00fc\u00fcrileandjale makstavat \u00fc\u00fcrihinda, sest k\u00f5rvalkulud liituvad \u00fc\u00fcrihinnale.<\/p>\n

Konkurentsis p\u00fcsimiseks peab \u00fc\u00fcrileandja investeerima hoonete energiat\u00f5hususse ja nn. targa maja kontseptsiooni, mis aitaks k\u00f5rvalkulusid alla tuua v\u00f5i v\u00e4hemalt stabiilsena hoida. \u00dc\u00fcrileandja peab tegema omalt poolt k\u00f5ik, et k\u00f5rvalkulud oleksid minimaalsed.<\/p>\n

Eeltoodu p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, et \u00fc\u00fcrikulude m\u00f5lemad komponendid ehk siis summaarne \u00fc\u00fcrikulu, on b\u00fcroopindade \u00fc\u00fcrniku jaoks pigem t\u00f5usmas. Turuolukord soosib \u00fc\u00fcrihindade vaikset t\u00f5usu, k\u00f5rvalkulud liiguvad samas taktis muu inflatsiooniga. Kinnisvaraarendajad peavad lisaks vastuv\u00f5etavale \u00fc\u00fcrihinnale hoolitsema ka selle eest, et nende pakutavad k\u00f5rvalkulud oleksid samuti m\u00f5istlikul tasemel. Vastasel korral muutub b\u00fcroo \u00fc\u00fcrileandmine keerukaks v\u00f5i tuleb teha j\u00e4releandmisi \u00fc\u00fcrihinna osas.<\/p>\n

Gert Jostov
\nTehcnopolis \u00dclemiste AS juhatuse esimees<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcldine hinnat\u00f5us paljudes majandussektorites ning jutud kinnisvaraturu j\u00f5udsast taastumisest sunnib k\u00fcsima, kuidas reageerivad sellele \u00fc\u00fcrikulud. Kas \u00fcldises hinnat\u00f5usukeskkonnas on \u00fcldse<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[365,35,355,55,141,202,310,349],"class_list":["post-3550","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-est","tag-aripind","tag-aripinnad","tag-buroopinnad","tag-energia","tag-hoone","tag-kinnisvara","tag-majandus","tag-technopolis-ulemiste"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t