M\u00f6\u00f6dunud aastal v\u00e4henes Eestis tehtud ehitust\u00f6\u00f6de maht v\u00f5rreldes aastatagusega 1,4%. Hooneehituse maht kasvas eelmisel aastal 1,9%, rajatiste ehitus langes 6,8%. Neljanda kvartali tulemus oli n\u00f5rk ja pidurdas kvartalite l\u00f5ikes ehitusmahtu enim. Aasta viimases kvartalis langes ehitusmaht Eestis 6,4%. Hooneehituse maht langes 8,7% ning rajatisi ehitati viimases kvartalis 2,9% v\u00e4hem.<\/p>\n
Ehitusettev\u00f5tete kindlustunne paraneb<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong>Vaatamata n\u00f5rgale tulemusele, j\u00e4tkas ehitusettev\u00f5tete \u00fcldine kindlustunne aasta viimases kvartalis paranemist ning j\u00e4i vaid napilt alla pikaajalise keskmise. Tellimuste seis on paranenud, kuid neid on veel tavap\u00e4rasest veidi v\u00e4hem. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli hoonete ehitusega tegelevate ettev\u00f5tete kindlustunne eelmise aasta l\u00f5puks aastatagusest m\u00e4rgatavalt parem, ka rajatiste ehituse kindlustunne m\u00f5nev\u00f5rra paranes.<\/p>\n P\u00e4rast nelja aastat kestnud langust p\u00f6\u00f6rdus eluruumidele v\u00e4ljastatud ehituslubade arv eelmisel aastal kasvule ja oli 35% suurem aasta varasemast. Kasutusse j\u00f5udis eelmisel aastal 4% rohkem eluruume.<\/p>\n Mitteeluhooneid valmis mahu poolest eelmisel aastal 8% rohkem v\u00f5rreldes aastatagusega. Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv oli aastatel 2023-2024 kasvutrendis. Eelmisel aastal j\u00e4i aga mahu poolest v\u00e4ljastatud ehituslubade arv aasta varasemale 7% alla, 2023. aastaga v\u00f5rreldes oli ehituslubade arv sarnane.<\/p>\n Eesti majandus on tasapisi elavnemas ja koos sellega paraneb ehitussektori v\u00e4ljavaade. Sel aastal toetavad sektorit valituse taristuinvesteeringud, elukondliku kinnisvara n\u00f5udlust suurendab maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine.<\/p>\n Korterite taskukohasus suureneb selle aasta alguses m\u00e4rgatavalt<\/strong><\/p>\n \u00a0<\/strong>Eesti korteriturul oli eelmisel aastal n\u00e4ha elavnemist, mis koondus aga peamiselt j\u00e4relturule. Maa- ja Ruumiameti andmetel moodustas uute korterite osakaal Eesti korteriturul vaid k\u00fcmnendiku k\u00f5ikidest tehingutest, mis oli viimati nii madal 2014. aastal. Broneeringute arv aga vaikselt suurenes. Tallinna ja l\u00e4hivaldade uusarendustes oli eelmisel aastal ligi k\u00fcmnendiku v\u00f5rra rohkem broneeringuid aasta varasemast, kuid 2016.\u20132019. aastate keskmisest oli neid veel umbes poole v\u00e4hem.<\/p>\n J\u00e4relturu korterite n\u00f5udlust toetas nende taskukohasem hinnatase. Hinnaerinevus j\u00e4relturu ja uusarenduste vahel p\u00fcsis juba kolmandat aastat keskmisest k\u00f5rgem. T\u00e4naseks on keskmise netopalga ostuj\u00f5ud j\u00e4relturul p\u00f5hjast m\u00e4rgatavalt paranenud, samas kui uusarenduste puhul on paranemine olnud v\u00e4ga tagasihoidlik. Selle aasta algul paraneb aga ostuj\u00f5ud lisaks j\u00e4relturule ka uusarendustes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.<\/p>\n Tulumaksureform toetab netopalga kasvu sel aastal, kuid peamiselt v\u00f5idavad sellest \u00fcle mediaani teenivad inimesed. Swedbanki prognoosi j\u00e4rgi kasvab keskmine netopalk Eestis t\u00e4navu 15%.<\/p>\n Tugev sissetulekute kasv peaks eluaseme n\u00f5udlust toetama. J\u00e4rk-j\u00e4rgult suurenev n\u00f5udlus v\u00f5ib hakata kiirendama hinnakasvu j\u00e4relturul. Suurem osa uusarenduste hinnakasvu varasemalt vedanud teguritest (kiiresti v\u00e4henenud pakkumine, k\u00f5rgete intressim\u00e4\u00e4rade ajal \u00fcmberorienteerumine j\u00f5ukamale ostjale, maksut\u00f5usud) on aga t\u00e4naseks seljataga. Uusarenduste pakkumine on viimasel kolmel aastal suurenenud.<\/p>\n Eelmise aasta l\u00f5pus sarnanes see 2018. aasta tasemele, kui pakkumine oli \u00fcks suuremaid. Piisav pakkumine, samas kui n\u00f5udlus on ajaloolisest keskmisest veel oluliselt madalam, piirab uusarenduste hinnakasvu. Hinnavahe j\u00e4relturu ja uusarenduste vahel v\u00f5iks hakata j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4henema.<\/p>\n \n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" M\u00f6\u00f6dunud aastal v\u00e4henes Eestis tehtud ehitust\u00f6\u00f6de maht v\u00f5rreldes aastatagusega 1,4%. Hooneehituse maht kasvas eelmisel aastal 1,9%, rajatiste ehitus langes 6,8%.<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":33161,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[540,226,367,742,431,403,555,451,463,141,68,459,202,364,527,26,369,310,547,646,522,52,41,234,652,614,483,716,342,625],"class_list":["post-37288","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-arendus","tag-eesti","tag-ehitus","tag-ehitusettevote","tag-ehitusluba","tag-ehitustoo","tag-eluase","tag-eluhoone","tag-eluruum","tag-hoone","tag-intress","tag-investeering","tag-kinnisvara","tag-korter","tag-kvartal","tag-maa","tag-maja","tag-majandus","tag-ost","tag-ostja","tag-rajatis","tag-swedbank","tag-tallinn","tag-tehing","tag-too","tag-trend","tag-uur","tag-uus","tag-uusarendus","tag-vara"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t