{"id":38040,"date":"2026-08-25T10:43:10","date_gmt":"2026-08-25T07:43:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=38040"},"modified":"2026-08-29T09:29:41","modified_gmt":"2026-08-29T06:29:41","slug":"swedbanki-majandusprognoos-august-2026-eesti-majanduskasv-kogub-hoogu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/swedbanki-majandusprognoos-august-2026-eesti-majanduskasv-kogub-hoogu\/","title":{"rendered":"Swedbanki majandusprognoos: august 2026 Eesti majanduskasv kogub hoogu"},"content":{"rendered":"

Eesti majanduse v\u00e4ljavaade on paranenud. Majanduskasvu veab peamiselt sisen\u00f5udlus, mille taga on valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika. Eratarbimine suureneb koos reaalsissetulekute kasvu ja t\u00f6\u00f6turu elavnemisega. Kindlustunde paranemine peaks aga hoogustama erasektori investeeringuid. Valitsus suunab j\u00e4tkuvalt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid ressursse riigikaitsesse ja taristusse, kuid selle hinnaks on riigirahanduse olukorra halvenemine.<\/strong><\/p>\n

\u00d6konomistid: T\u00f5nu Mertsina, Liis Elmik, Marianna R\u00f5binskaja<\/i><\/p>\n

Hiljuti statistikaameti t\u00e4psustatud SKP andmete j\u00e4rgi kestis viimatine majanduslangus Eestis vaid \u00fche aasta (2023), varem arvestatud kolme (2022\u20132024) asemel. T\u00e4navu on Eesti majandus, vaatamata s\u00f5jale L\u00e4his-Idas ning pingetele tarneahelates ja energiaturgudel, h\u00e4sti vastu pidanud. K\u00e4esoleva prognoosi avaldamise ajaks statistikaamet esimese poolaasta SKP-d veel uuendanud ei olnud, kuid esialgsete hinnangute j\u00e4rgi kasvas see p\u00fcsivhindades ja aastases v\u00f5rdluses 1,6%. Swedbanki prognoosi j\u00e4rgi on majanduskasv aasta teisel poolel tugevam ja viib t\u00e4navuse SKP kasvu p\u00fcsivhindades 2%ni. J\u00e4rgmisel aastal peaks see kiirenema aga 2,5%ni.<\/p>\n

Paranenud ostuj\u00f5ud suurendab eratarbimist<\/strong><\/p>\n

T\u00e4navust majanduskasvu veavad peamiselt tarbimine ning valitsussektori suuremad investeeringud. Majapidamiste paranenud ostuj\u00f5ud on eratarbimise mahtu m\u00e4rgatavalt suurendanud. Ka Swedbanki kaardimaksed viitavad tarbimise t\u00f5usule. Ostuj\u00f5u paranemist toetavad aasta alguses t\u00f5stetud ja palgatasemete l\u00f5ikes \u00fchtlane tulumaksuvabastus ning aeglustunud inflatsioon. Netopalga reaalkasv teeb t\u00e4navu erakordselt tugeva, ligi 12%, t\u00f5usu, kuid aeglustub j\u00e4rgmisel aastal uuesti. Samas peaksid kasvanud ostuj\u00f5ud, majapidamiste paranenud kindlustunne ja madalam t\u00f6\u00f6puudus tarbimist suurendama ka j\u00e4rgmisel aastal.<\/p>\n

Investeeringud kasvavad<\/strong><\/p>\n

Majanduskasvu toetavad ka valitsussektori suuremad kaitsekulutused ja investeeringud taristusse. Kuigi intressim\u00e4\u00e4rad on viimastel kuudel m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f5usnud, on laenutegevus olnud aktiivne. Keskmise majapidamise ostuj\u00f5ud eluasemeturul on aastatagusega v\u00f5rreldes m\u00e4rgatavalt parem, kuna maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisega kiirenenud netopalga kasv \u00fcletab oluliselt laenulepingute aluseks oleva euribori ja korterite hinnat\u00f5usu. Tugev laenun\u00f5udlus peegeldab kodumajapidamiste ja ettev\u00f5tete paranenud kindlustunnet ja lubab prognoosida erasektori investeeringute kasvu.<\/p>\n

Ekspordimahu kasv t\u00e4navu aeglustub<\/strong><\/p>\n

Ekspordimahu kasv t\u00e4navu k\u00fcll aeglustub, kuid Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemine sel ja j\u00e4rgmisel aastal loob parema eelduse v\u00e4lisn\u00f5udluse kosumiseks. T\u00f6\u00f6stussektori kindlustunne on aastatagusega v\u00f5rreldes paranenud ning sama on toimunud ka hinnangutega l\u00e4hikuude tellimuste ja tootmise kasvuootuste kohta. Ettev\u00f5tete osakaal, kelle jaoks n\u00f5udlus piirab \u00e4ritegevust, on v\u00e4henenud ja langenud alla pikaajalise keskmise. See k\u00f5ik viitab ekspordisektori v\u00e4ljavaate paranemisele.<\/p>\n

Inflatsioon on kiiresti aeglustunud<\/strong><\/p>\n

Tarbijahinnad on esimese seitsme kuuga kasvanud aastases v\u00f5rdluses keskmiselt 3,1% ja kasvu aeglustumisele on aidanud enim kaasa toiduainete hinnakasvu pidurdumine. Selle taga on toorme odavnemine ning jaekaubanduses tehtavad m\u00fc\u00fcgikampaaniaid. S\u00fcgisel hinnat\u00f5us hooajaliste tegurite m\u00f5jul kiireneb ja meie prognoosi j\u00e4rgi kasvavad tarbijahinnad t\u00e4navu 3,4%. J\u00e4rgmisel aastal ootame hinnakasvu aeglustumist 2,7%ni.<\/p>\n

Olukord t\u00f6\u00f6turul paraneb<\/strong><\/p>\n

Koos majanduse kosumisega on suurenenud n\u00f5udlus t\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4rele, mis on toonud t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4ra allapoole. T\u00e4navu teises kvartalis langes t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r 6,6 protsendini. Majanduse elavnemisele viitab ka t\u00e4itmata ametikohtade arvu oluline kasv. T\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r alaneb Swedbanki prognoosi kohaselt eelmise aasta 7,5%lt sel aastal 6,7%ni ning j\u00e4rgmisel aastal 6,3%ni. Positiivsem v\u00e4ljavaade t\u00f6\u00f6turul aitab kaasa majapidamiste kindlustunde paranemisele ning toetab tarbimise ja laenun\u00f5udluse kasvu.<\/p>\n

Riigirahanduse seis j\u00e4\u00e4b pingeliseks<\/strong><\/p>\n

Eesti majanduskasvu taga on t\u00e4navu olnud paljuski valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika \u2013 nn maksuk\u00fc\u00fcru kaotamine ning valitsemissektori suuremad kulutused. Samas on see suurendanud riigieelarve puuduj\u00e4\u00e4ki ja muutnud riigirahanduse pingelisemaks. Kuigi p\u00f5hjalikumaid otsuseid riigirahanduse olukorra parandamiseks hakatakse t\u00f5en\u00e4oliselt tegema alles p\u00e4rast j\u00e4rgmise aasta m\u00e4rtsis toimuvaid parlamendivalimisi, ei ole uuel valitsusel selleks lihtsaid lahendusi.<\/p>\n

\u00a0<\/strong>—<\/p>\n

Maailmamajandus on varem oodatust vastupidavam<\/strong><\/p>\n

Maailmamajandus on kriisidele vaatamata h\u00e4sti vastu pidanud. Inflatsioon on k\u00fcll kiirenenud, kuid edasine hinnasurve on piiratud. K\u00f5rgetele riskidele vaatamata peaksid maailma suuremad majandused sel aastal stabiilset kasvu j\u00e4tkama, kui surve energiahindadele leeveneb ja inflatsioon p\u00fcsib ootusp\u00e4raselt kontrolli all.<\/strong><\/p>\n

T\u00e4navu kevadel tehtud esialgsed hinnangud Hormuzi v\u00e4ina sulgemise m\u00f5ju kohta olid liialt pessimistlikud. Energiahinnad on t\u00f5usnud, kuid j\u00e4\u00e4vad oluliselt alla 2022. aasta taseme, kuigi pingetele L\u00e4his-Idas veel lahendust ei paista. Aktsiaturud p\u00fcstitavad uusi tippe, kuna ollakse veendunud, et kriis Hormuzi v\u00e4inas ei saa kesta igavesti, seda enam, et USA vahevalimised on l\u00e4henemas. T\u00f5usu toetavad ka j\u00e4tkuv optimism tehisaru arengu v\u00e4ljavaate suhtes ja ettev\u00f5tete tugevad majandustulemused.<\/p>\n

USA majandus areneb j\u00e4tkuvalt kiiresti<\/strong><\/p>\n

USA majapidamiste tarbimine ja investeeringud kasvavad hoogsalt, kuid see toimub v\u00e4ga eba\u00fchtlaselt. Tehisaru arendamine suurendab k\u00fcll investeeringuid, kuid kuna suur osa seadmetest on imporditud, j\u00e4\u00e4b investeeringute panus majanduskasvu v\u00e4iksemaks. Inflatsioon on kiirenenud, kuid hinnasurve ei ole laiap\u00f5hjaline.<\/p>\n

Hiina majanduspoliitika suundub k\u00f5rgtehnoloogilise tootmise poole<\/strong><\/p>\n

Hiina majanduskasv on varem oodatust tagasihoidlikum. Kinnisvarahindade langus ja kohaliku majanduse kesisem v\u00e4ljavaade halvendavad majapidamiste kindlustunnet ja see p\u00e4rsib tarbimist. Samal ajal toetavad majanduskasvu t\u00f6\u00f6stuse kiire areng ja tugev v\u00e4lisn\u00f5udlus. Hiina majanduspoliitika on suundumas k\u00f5rgtehnoloogilise tootmise poole, mida toetavad suurenenud tehisaru investeeringud ja tehnoloogiamahukate kaupade ekspordi kasv.<\/p>\n

Euroala majanduskasv on varem oodatust tugevam<\/strong><\/p>\n

Euroala majanduskasv on olnud energiahinna j\u00e4rsku t\u00f5usu ja tarneahelate h\u00e4ireid arvestades oodatust tugevam. K\u00f5rgem inflatsioon on eratarbimist seni p\u00e4rssinud vaid v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ning tarbimine j\u00e4\u00e4b t\u00f5en\u00e4oliselt ka edaspidi majanduskasvu vedajaks. Euroala suuremate riikide t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus on taastunud, v\u00e4lja arvatud Saksamaal. L\u00e4hiaja suurimaks v\u00e4ljakutseks on s\u00fcvenevad kaubanduspinged Euroopa Liidu ja Hiina vahel, mis v\u00f5ivad kaasa tuua k\u00f5rgemad tollitariifid ja t\u00e4iendavad piirangud kaubanduses.<\/p>\n

Euroopa Keskpank t\u00f5stab t\u00e4navu veel korra intressim\u00e4\u00e4rasid<\/strong><\/p>\n

K\u00f5rgemad energiahinnad on euroalal inflatsiooni tublisti kergitanud ja selle kiirenemise riskid on j\u00e4tkuvalt suured. Meie prognoosi j\u00e4rgi t\u00f5stab Euroopa Keskpank t\u00e4navu intressim\u00e4\u00e4ra veel \u00fchel korral, septembris 25 baaspunkti v\u00f5rra, ning j\u00e4tab need 2027. aastal muutmata. Keskpank langetab oma intressim\u00e4\u00e4ra tagasi 2%le alles 2028. aasta teises pooles. Vaatamata k\u00f5rgele inflatsioonile, USA F\u00f6deraalreserv meie hinnangul intressim\u00e4\u00e4ra sel aastal ei muuda. J\u00e4rgmisel aastal, kui inflatsioon n\u00e4itab selget aeglustumist, peaks F\u00f6deraalreserv intressim\u00e4\u00e4ra langetama \u00fchel korral, 25 baaspunkti v\u00f5rra.<\/p>\n

Eesti suurematel kaubanduspartneritel on t\u00e4navu korralik majanduskasv<\/strong><\/p>\n

Soome majanduskasvu prognoosi oleme tugevama kodumaise n\u00f5udluse m\u00f5jul tublisti \u00fclespoole korrigeerinud. Rootsi majandus on eelk\u00f5ige eratarbimise toel kiiremini kosumas. Ka L\u00e4ti majandus on osutunud oodatust tugevamaks. Sealset t\u00f5usu toetavad eratarbimise kasv ja ekspordi taastumine. Leedu kiirema kasvu taga on II pensionisambast v\u00e4lja v\u00f5etud raha suunamine majandusse, suures osas just tarbimisse. Samas, kui tarbimist ajutiselt toetanud tegurite m\u00f5ju Leedus taandub, hakkab nende majanduskasv aeglustuma.<\/p>\n

 <\/p>\n

Loe prognoosi eestikeelset kokkuv\u00f5tet:\u00a0Swedbanki majandusprognoos – august 2026<\/a><\/strong><\/p>\n

T\u00e4ispikk ingliskeelne: Swedbank Economic Outlook – Resilient amid Middle East turbulence<\/a><\/strong><\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti majanduse v\u00e4ljavaade on paranenud. Majanduskasvu veab peamiselt sisen\u00f5udlus, mille taga on valitsuse majandust toetav eelarvepoliitika. Eratarbimine suureneb koos reaalsissetulekute<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":35955,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[705,344,627,226,555,55,727,676,725,102,66,758,680,68,459,514,546,202,531,524,364,721,527,70,486,88,89,477,26,369,310,720,547,487,243,643,382,236,82,128,99,52,695,652,483,716,625],"class_list":["post-38040","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-est","tag-aktsia","tag-arendamine","tag-eelarve","tag-eesti","tag-eluase","tag-energia","tag-energiahind","tag-energiahinnad","tag-eratarbimine","tag-euribor","tag-euro","tag-hind","tag-hinnatous","tag-intress","tag-investeering","tag-kampaania","tag-kaubandus","tag-kinnisvara","tag-kinnisvarahind","tag-kodu","tag-korter","tag-kriis","tag-kvartal","tag-laen","tag-laenuleping","tag-lati","tag-leedu","tag-leping","tag-maa","tag-maja","tag-majandus","tag-majanduskasv","tag-ost","tag-pank","tag-poola","tag-puudus","tag-riik","tag-rootsi","tag-skp","tag-soome","tag-statistikaamet","tag-swedbank","tag-tarbimine","tag-too","tag-uur","tag-uus","tag-vara"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t