Minu praktikas on korduvalt ette tulnud juhuseid kus kortermajas on \u00fcks korteriomanik temale kuuluvat korterit laiendanud kas p\u00f6\u00f6ningu, keldri v\u00f5i koridori arvelt, ehitades sinna tema ainukasutusse j\u00e4\u00e4va toa v\u00f5i muu ruumi.<\/p>\n
Kas selline tegevus on seaduslik ning kuidas peaks oma korterit hoone \u00fchispindade arvelt laiendada sooviv isik k\u00e4ituma?<\/p>\n
\u00dcldjuhul on mitme korteriga majad jaotatud korteriomanditeks. See t\u00e4hendab seda, et korteriomandi omanikule kuulub tema ainukasutusse kuuluv korter (piiritletud osa hoonest) ning m\u00f5tteline osa muudest elamu \u00fchiskasutatavtest ruumidest s.t koridorid, kelder ja p\u00f6\u00f6ning jne, mis ei ole m\u00e4\u00e4ratud \u00fchegi korteriomandi reaalosa juurde kuuluvaks. Seega need ruumid hoones, mis ei ole korteriomandi reaalosad, on k\u00f5ikide selles hoones asuvate korteriomandite omanike kaasomandis, mille suurus on m\u00e4\u00e4ratud m\u00f5ttelistes osades.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd olukorras kus n\u00e4iteks \u00fclemise korruse korteriomanik soovib temale kuuluva korteriomandi reaalosa laiendada p\u00f6\u00f6ningu arvelt, muutub majas omandiosade suurus, sest laieneva korteri reaalosa suureneb aga m\u00f5tteline osa \u00fclej\u00e4\u00e4nud hoones v\u00e4heneb. Mida peab laieneva korteri omanik tegema? Kas piisab naabrite suulisest informeerimisest, lihtkirjalikust kokkuleppest v\u00f5i millestki muust?<\/p>\n
Korteriomandiseaduse \u00a7 81 s\u00e4testab, et korteriomanik v\u00f5ib n\u00f5uda teiselt korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike v\u00f5\u00f5randamislepingu ja asja\u00f5iguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku n\u00f5usoleku andmist.<\/p>\n
Seega n\u00e4eb seadus ette, et juhul kui kaasomanikud ei j\u00f5ua \u00fche v\u00f5i mitme korteriomandi reaalosa suurendamises kaasomandiosa arvelt kokkuleppele, siis v\u00f5ib huvitatud isik taotleda teise kaasomaniku n\u00f5usolekut kohtu kaudu.<\/p>\n
Seadus seab reaalosa laiendamisele loomulikult \u00fcldistes huvides ka piirangud. Esimene piirang tuleneb ehitusseadusest, mille kohaselt peab iga ehitus toimuma ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Nimetatud n\u00f5ue peab tagama, et hoonesse on ehitustehniliselt \u00fcldse v\u00f5imalik soovitavaid muudatusi teha ning et nimetatud muudatused oleks tehtud n\u00f5uetekohaselt ja hoonet ning isikuid kahjustamata.<\/p>\n
Teine piirang tuleneb korteriomandiseaduse \u00a7-st 8, mille kohaselt peab reaalosa laiendamise eeldusena olema tagatud, et sellega ei kahjustataks ebam\u00f5istlikult teiste kaasomanike huve, laiendamisega on n\u00f5us v\u00e4hemalt 2\/3 korteriomanikest ning teistele omanikele makstakse v\u00e4lja m\u00f5ttelise osa kaotuse eest selle turuhind v\u00f5i kulutatakse m\u00f5istlikul viisil hoone kaasomandiosa korrashoiuks v\u00f5i parendamiseks.<\/p>\n
Tsiviilseadustiku \u00fcldosa seaduse \u00a7 77 kohaselt v\u00f5ib tehingu teha mis tahes vormis kui seadusega ei ole s\u00e4testatud tehingu kohustuslikku vormi.<\/p>\n
Asja\u00f5igusseaduse \u00a7 119 lg 1 s\u00e4testab, et tehing, millega omandatakse v\u00f5i v\u00f5\u00f5randatakse kinnisasi, peab olema notariaalselt t\u00f5estatud. Sama seaduse \u00a7 120 j\u00e4rgi peab kinnisasja omandi \u00fcleandmiseks s\u00f5lmitav leping olema notariaalselt t\u00f5estatud.<\/p>\n
Seega kui korteriomanikud on otsustanud, et \u00fche v\u00f5i mitme korteriomandi reaalosa suureneb seet\u00f5ttu, et omanik suurendab temale kuuluvat reaalosa kaasomanike m\u00f5tteliste osade arvelt, siis tuleb nimetatud tehing vormistada notariaalselt ja teha vastavad muudatused ka kinnistusraamatus. Nimetatud tehinguga loovutavad \u00fclej\u00e4\u00e4nud korteriomanikud osa neile kuuluvast m\u00f5ttelisest osast hoonest (omandist) sellele korteriomanikule kes laiendab endale kuuluvat korterit \u00fchiskasutuses oleva hooneosa arvelt.<\/p>\n
Kui v\u00e4hemalt 2\/3 korteriomanikest on n\u00f5us taolise muudatusega aga m\u00f5ni kaasomanik ei ole n\u00f5us, siis on huvitatud isikul \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda kohtusse n\u00f5udega tuvastada n\u00f5usoleku andmisest keeldunud korteriomaniku n\u00f5usolek kohtu kaudu. Kohtuotsus asendab isiku notariaalset n\u00f5usolekut ja seel\u00e4bi saab soovitud ehitusega alustada.<\/p>\n
\u00dcldjuhul toimub taoline omandi \u00fcleminek uuele omanikule tasu eest. Kaasomanikud lepivad kokku \u00fche v\u00f5i mitme kaasomaniku ainukasutusse mineva hooneosa v\u00e4\u00e4rtuse ning uued omanikud kas tasuvad teistele kaasomanikele nende v\u00e4heneva m\u00f5ttelise osa eest rahas v\u00f5i n\u00e4iteks teostavad majas selle summa v\u00e4\u00e4rtuses mingeid t\u00f6id. \u00dcsna tavap\u00e4rane on n\u00e4iteks p\u00f6\u00f6ningu v\u00e4ljaehitamine korteriteks, nende m\u00fc\u00fck ja saadud raha eest hoone fassaadi, katuse v\u00f5i m\u00f5ne tehnos\u00fcsteemi renoveerimine.<\/p>\n
Kui \u00fcks korteriomanik on omavaoliliselt laiendanud temale kuuluvat korteriomandi reaalosa \u00fchispindade arvelt v\u00f5i kui see tehing on j\u00e4etud n\u00f5uetekohaselt notariaalselt vormistamata, siis taoline olukord v\u00f5ib hiljem kaasa tuua probleeme mille lahendamine on aja- ja rahakulukas, sest formaaljuriidiliselt on vaja j\u00e4lle saada teiste korteriomanike n\u00f5usolek ning leppida kokku tasus nende omandiosa kaotuse eest. Tagantj\u00e4rgi on taoline tegevus palju keerulisem kui enne ehitusega alustamist.<\/p>\n
Seega soovitame kindlasti korteriomandi reaalosa laiendamise soovi korral see aegsasti teiste kaasomanikega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida ning n\u00f5uetekohaselt vormistada ning alles seej\u00e4rel astuda samme ehitusega alustamisel.<\/p>\n
<\/p>\n
Allikas: Alan Biin\/Vandeadvokaat<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Minu praktikas on korduvalt ette tulnud juhuseid kus kortermajas on \u00fcks korteriomanik temale kuuluvat korterit laiendanud kas p\u00f6\u00f6ningu, keldri v\u00f5i<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[203,367,566,444,141,440,288,488,140,586,480,364,439,316,477,26,369,24,135,92,547,370,328,234,161],"class_list":["post-6223","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-est","tag-ehitamine","tag-ehitus","tag-ehitusseadus","tag-elamu","tag-hoone","tag-kaasomand","tag-kelder","tag-kinnisasi","tag-kinnistu","tag-kinnistusraamat","tag-kohus","tag-korter","tag-korteriomand","tag-kortermaja","tag-leping","tag-maa","tag-maja","tag-majad","tag-muuk","tag-notar","tag-ost","tag-projekt","tag-renoveerimine","tag-tehing","tag-turuhind"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t