Eesti ehitusliitude hinnangul on Eestis murekohaks kaasaja n\u00f5uetele vastavate elukondlike \u00fc\u00fcripindade k\u00e4ttesaadavus. \u201cKui Skandinaavias moodustavad kogu elamufondist umbes 40 protsenti \u00fc\u00fcripinnad, siis meil k\u00f5igest 1-2 protsenti,\u201d osutab Eesti Ehitusettev\u00f5tjate Liidu juht Indrek Peterson.<\/p>\n
\u201cSamas on noorte seas just viimastel aastatel trendiks end mitte\u00a0kohe peale kooli l\u00f5petamist omanikukohustustega siduda. Selle asemel eelistatakse elamispinda pigem \u00fc\u00fcrida ja v\u00f5imalikult t\u00f6\u00f6koha l\u00e4hedale.\u201d<\/p>\n
T\u00e4na oleme Petersoni hinnangul olukorras, kus kaasaja n\u00f5uetele vastavate elamispindade \u00fc\u00fcriturg praktiliselt puudub. \u201cSee piirab t\u00f6\u00f6j\u00f5u operatiivset liikumist, mis omakorda p\u00e4rsib kogu majanduse\u00a0arengut,\u201d r\u00e4\u00e4gib Peterson. Siinkohal v\u00f5iks ju arendajate tegevusetusele viidates k\u00fcsida, et kui n\u00f5udlust on, et miks ei ehitata \u00fc\u00fcrimaju?<\/p>\n
\u201cArendajad on elukondlike \u00fc\u00fcripindade pakkujatena olukorras, kus niinimetatud \u201emusta\u201c \u00fc\u00fcrituruga konkureerida on v\u00e4gagi keeruline, kui mitte v\u00f5imatu, sest kui \u00fc\u00fcriteenusele lisada 20% k\u00e4ibemaks,\u00a0ei kannataks see k\u00e4est-k\u00e4tte ehk \u201cmustalt\u201d toimunud \u00fc\u00fcritehinguga konkurentsi v\u00e4lja,\u201d selgitab Peterson. \u201cSeega oleks vaja \u00fc\u00fcriturgu p\u00f5hjalikumalt anal\u00fc\u00fcsida, et v\u00e4lja selgitada, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused saaksid arengut paremini motiveerida.\u201d<\/p>\n