{"id":7905,"date":"2014-10-28T12:09:17","date_gmt":"2014-10-28T09:09:17","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=7905"},"modified":"2014-10-28T12:09:17","modified_gmt":"2014-10-28T09:09:17","slug":"mis-maksab-juurdepaas-ule-voora-maa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/mis-maksab-juurdepaas-ule-voora-maa\/","title":{"rendered":"Mis maksab juurdep\u00e4\u00e4s \u00fcle v\u00f5\u00f5ra maa?"},"content":{"rendered":"

\"biin-biin\"\u00dcheks enamvaieldavaks teemaks juurdep\u00e4\u00e4suvaidlustes \u00fcle v\u00f5\u00f5ra maa on juurdep\u00e4\u00e4su eest makstava tasu suurus. Tasu suuruse osas on seadus napis\u00f5naline. Asja\u00f5igusseaduse \u00a7 156 kohaselt on v\u00f5\u00f5ra kinnisasja kasutamine juurdep\u00e4\u00e4suks enda kinnisasjale tasuline. Tasu m\u00e4\u00e4ratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, m\u00e4\u00e4rab juurdep\u00e4\u00e4su ja selle kasutamise tasu asja\u00f5igusseaduse \u00a7 156 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohus.<\/strong><\/p>\n

Tasu suurus on j\u00e4etud t\u00e4ielikult kohtupraktika kujundada. Viimane on aga tinginud olukorra kus n\u00e4iteks maakohtu kohtunik m\u00e4\u00e4ras aastaseks tasum\u00e4\u00e4raks ca 1200 eurot, apellatsioonikohus aga leidis, et \u00f5ige tasu m\u00e4\u00e4r ca 120 eurot aastas ehk k\u00fcmme korda v\u00e4hem kui maakohtu kohtunik samas asjas. Kuidas on see v\u00f5imalik!?<\/p>\n

Seadus ei anna tasu suuruse m\u00e4\u00e4ramise alust ega ka vihjet millistest kriteeriumitest tasu suuruse m\u00e4\u00e4ramisel l\u00e4htuda. \u00d5nneks on riigikohus viimastel aastatel mitmes lahendis k\u00e4sitlenud tasu suuruse m\u00e4\u00e4ramist ning avaldatud p\u00f5him\u00f5tted v\u00f5imaldavad kohtutel tasu suurust m\u00f5istlikul viisil m\u00e4\u00e4rata.<\/p>\n

Allj\u00e4rgnevalt refereerime riigikohtu seisukohti tasu m\u00e4\u00e4ramise k\u00fcsimuses.<\/p>\n

Seadusest tulenevalt on tasu suurus kokkuleppe k\u00fcsimus. Kui pooled saavutavad tasu suuruse osas kohtus kokkuleppe on kohus kohustatud kokkuleppega arvestama ja ei saa m\u00e4\u00e4rata kokkuleppest erinevat tasum\u00e4\u00e4ra.<\/p>\n

Kui vaidlevad pooled kokkulepet ei saavuta, ei v\u00f5i kohus m\u00e4\u00e4rata juurdep\u00e4\u00e4su tasuks suuremat summat kui teeniva kinnisasja s.t kinnisasja mida hakatakse juurdep\u00e4\u00e4suks kasutama, omanik on tasuna soovinud.<\/p>\n

Juhul kui teeniva kinnisaja omanik soovitavat tasu suurust ei avalda on kohus ise kohustatud koguma t\u00f5endeid, et m\u00e4\u00e4rata kindlaks \u00f5iglane juurdep\u00e4\u00e4sutasu. Sama kehtib ka olukorras kus pooled k\u00fcll vaidlevad tasu suuruse \u00fcle kuid n\u00f5udeid ja vastuv\u00e4iteid ei t\u00f5enda. J\u00e4llegi on kohus kohustatud ise t\u00f5endeid koguma.<\/p>\n

Riigikohus on selgitanud, et tasu\/h\u00fcvitis eratee kasutamise eest pole ainu\u00fcksi teeomaniku vaba otsustus ja m\u00e4rkinud, et teeomanikul on \u00f5igus n\u00f5uda tee kasutajatelt tasuna v\u00e4hemalt teeseaduse \u00a7 37 lg 3 j\u00e4rgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutuste h\u00fcvitamist ning arvestada tuleb ka tee omamisega kaasnevaid kohustusi, mis tulenevad teeseadusest ja heakorraeeskirjast. Nii n\u00e4iteks peab seadusest tulenevalt teeomanik looma tingimused teel ohutuks liiklemiseks ehk eratee peab vastama teeseadusest tulenevatele n\u00f5uetele ja tee n\u00f5uetele vastavas korras hoidmise kulu on teeomanik \u00f5igustatud n\u00f5udma tasuna\/h\u00fcvitisena tee kasutaja(te)lt.<\/p>\n

Lisaks m\u00e4rgitule on riigikohus leidnud, et omamisega kaasneva kohustusena tuleb k\u00e4sitada ka maamaksu tasumise kohustust maa eest, mis vastab juurdep\u00e4\u00e4sutee pindalale.<\/p>\n

Lihtsamaks tee korrashoiu kulude suuruse m\u00e4\u00e4ramise viisiks on kohtupraktika kohaselt analoogia kasutamine kus tasu m\u00e4\u00e4ramisel kasutatakse kohaliku omavalitsuse teehoiu riigihangete andmeid ja saadakse konkreetse teel\u00f5igu p\u00f5hjendatud korrashoiu kulu. M\u00e4gitule liidetakse maamaksu summa ning saadud tulem on tasu\/h\u00fcvitise suuruseks.<\/p>\n

Lisaks tee korrashoiu kuludele ja maamaksule saab tasu suuruse m\u00e4\u00e4ramisel n\u00f5uda ka h\u00fcvitist teise isiku teekasutuse t\u00f5ttu kinnistu turuv\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemise eest, kuid seda vaid ulatuses, milles see on suurem teeseaduses \u00a7 37 lg 3 j\u00e4rgi arvestatavat h\u00fcvitisest. Kohtupraktikas on aga m\u00e4rgitud n\u00f5ue harva esinev ja suhteliselt raskesti t\u00f5endatav.<\/p>\n

\u00dclalm\u00e4rgitust tulenevalt omab \u00f5ige ja \u00f5iglase tasu\/h\u00fcvitise m\u00e4\u00e4ramisel m\u00e4\u00e4ravat t\u00e4htsust tee hoolduskulude ja maamaksu suuruse piisavat t\u00e4pne v\u00e4ljaselgitamine, sest kohtupraktika kohaselt on need kaks komponenti tasu suuruse m\u00e4\u00e4ramisel t\u00e4htsaimad.<\/p>\n

Riigikohus on m\u00e4rkinud, et ebam\u00f5istlikult suur ja p\u00f5hjendamata tasun\u00f5ue on vastuolus hea usu p\u00f5him\u00f5ttega ja ei saa kuuluda rahuldamisele.<\/p>\n

Leino Biin
\nBiin & Biin Advokaadib\u00fcroo vandeadvokaat<\/p>\n

\"leino-biin\"<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcheks enamvaieldavaks teemaks juurdep\u00e4\u00e4suvaidlustes \u00fcle v\u00f5\u00f5ra maa on juurdep\u00e4\u00e4su eest makstava tasu suurus. Tasu suuruse osas on seadus napis\u00f5naline. Asja\u00f5igusseaduse<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[66,140,480,26,564,455,126],"class_list":["post-7905","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-est","tag-euro","tag-kinnistu","tag-kohus","tag-maa","tag-rae","tag-riigihange","tag-turuvaartus"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t