{"id":7936,"date":"2014-10-31T15:21:08","date_gmt":"2014-10-31T12:21:08","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=7936"},"modified":"2014-10-31T15:21:08","modified_gmt":"2014-10-31T12:21:08","slug":"juurdepaas-oma-maale-ule-voora-maa-voimalused-ja-valistused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/juurdepaas-oma-maale-ule-voora-maa-voimalused-ja-valistused\/","title":{"rendered":"Juurdep\u00e4\u00e4s oma maale \u00fcle v\u00f5\u00f5ra maa, v\u00f5imalused ja v\u00e4listused."},"content":{"rendered":"

\"glocke-simbachIkka ja j\u00e4lle tekivad probleemid juurdep\u00e4\u00e4suga kodule \u00fcle v\u00f5\u00f5ra maa. Aitamaks probleemipuntras orienteeruda selgitame allj\u00e4rgnevalt kes on \u00f5igustatud ja kellelt n\u00f5udma juurdep\u00e4\u00e4su kinnisasjale \u00fcle v\u00f5\u00f5ra maa.<\/strong><\/p>\n

Asja\u00f5igusseaduse \u00a7 156 l\u00f5ige 1 on s\u00f5nastatud j\u00e4rgmiselt: \u201eOmanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdep\u00e4\u00e4s avalikult kasutatavalt teelt v\u00f5i kinnisasja eraldiseisvalt osalt, on \u00f5igus n\u00f5uda juurdep\u00e4\u00e4su \u00fcle v\u00f5\u00f5ra kinnisasja. Juurdep\u00e4\u00e4su asukoht, kasutamise t\u00e4htaeg ja tasu m\u00e4\u00e4ratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, m\u00e4\u00e4rab juurdep\u00e4\u00e4su ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdep\u00e4\u00e4su m\u00e4\u00e4ramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.\u201c<\/p>\n

Tsiteeritud \u00f5igusnormist saame vastuse esimesele k\u00fcsimusele \u2013 juurdep\u00e4\u00e4su on \u00fcle v\u00f5\u00f5ra kinnisasja \u00f5igustatud n\u00f5udma kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale puudub juurdep\u00e4\u00e4s avalikult kasutatavalt teelt. Vastav n\u00f5ude\u00f5igus ei kuulu kinnisasja rentnikule, \u00fc\u00fcrnikule v\u00f5i muul alusel kinnisaja kasutavale isikule.<\/p>\n

Isegi juhul kui juurdep\u00e4\u00e4s avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale puudub ei ole omanikul mitte alati \u00f5igust n\u00f5uda juurdep\u00e4\u00e4su \u00fcle v\u00f5\u00f5ra kinnisasja. Erandi s\u00e4testab asja\u00f5igusseaduse \u00a7 156 kolmas l\u00f5ige mille kohaselt kinnisaja omanikul ei ole \u00f5igust juurdep\u00e4\u00e4su n\u00f5uda, kui senine \u00fchendus avalikult kasutatava teega on katkenud omaniku tahtel. Selliseid juhuseid praktikas esineb. Vahel on omanik senise juurdep\u00e4\u00e4sutee lihtsalt likvideerinud, vahel on omanik senisele juurdep\u00e4\u00e4suteele ehitanud hoone ja seej\u00e4rel esitanud n\u00f5ude naabri vastu juurdep\u00e4\u00e4su n\u00f5udes. Kui tuvastatakse omaniku tahe senise juurdep\u00e4\u00e4su likvideerimiseks, siis n\u00f5ue naabri vastu viimase kinnisasja kasutamiseks rahuldamisele ei kuulu.<\/p>\n

Kui naabrid saavutavad kokkuleppe juurdep\u00e4\u00e4su\u00f5iguses \u00fcle v\u00f5\u00f5ra kinnisasja on m\u00f5istlik vastav kokkulepe vormistada notari juures lepinguga ning seej\u00e4rel kinnistusraamatusse kanda sellekohane teeservitut. Mida aga teha siis kui kokkuleppele ei j\u00f5uta?<\/p>\n

Asja\u00f5igusseaduse \u00a7 156 kohaselt m\u00e4\u00e4rab sellisel juhul juurdep\u00e4\u00e4su ja selle kasutamise tasu suuruse kohus. Seega omanik kes soovib juurdep\u00e4\u00e4su \u00fcle v\u00f5\u00f5ra kinnisasja peab p\u00f6\u00f6rduma kohtusse.<\/p>\n

Tsiviilasju lahendatakse \u00fcldjuhul hagimenetluses, kus hageja esitab kostja vastu n\u00f5ude, mille kohus lahendab. Samas lahendatakse hulk asju hagita menetluses. Alates 1. jaanuarist 2009 lahendatakse avalikult kasutatavale teele juurdep\u00e4\u00e4su asjad hagita menetluses. Kui hagimenetluses lahendab kohus hageja poolt esitatud konkreetse n\u00f5ude hageja poolt m\u00e4rgitud isiku ehk kostja vastu ja kohus ei v\u00f5i v\u00e4ljuda hagin\u00f5ude piiridest, siis hagita menetluses on kohtu roll aktiivsem ja kohus ei ole seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ning nende hinnangutega asjaoludele. Hagita menetluses selgitab kohus ise v\u00e4lja asjaolud ja kogub t\u00f5endid. Mida see praktikas t\u00e4hendab?<\/p>\n

Esiteks ei ole kohus seotud kinnisasja omaniku n\u00f5udega konkreetse naabri vastu selle kinnistu kasutamiseks vaid kohus peab ja kaasab k\u00f5ik naaberkinnisasjade omanikud kohtumenetlusse ning selgitab ise v\u00e4lja millise naabri kinnisaja kasutades on k\u00f5ige \u00f5igem tagada juurdep\u00e4\u00e4s. Siin kaalutakse \u00fchelt poolt erinevaid juurdep\u00e4\u00e4su tehnilisi v\u00f5imalusi aga asja\u00f5igusseaduse \u00a7-st 156 tulenevalt erinevate kinnisasjade omanike huve ning otsustatakse, kust ja millisel viisil on k\u00f5ige \u00f5igem v\u00f5imaldada juurdep\u00e4\u00e4s. Seega mitte alati ei pruugi kohus m\u00e4\u00e4rata juurdep\u00e4\u00e4su nimelt sealt kus omanik n\u00f5uab vaid sealt kus kohus k\u00f5iki asjaolusid kaaludes \u00f5igeks peab ehk teisti \u00f6eldes n\u00f5ue on esitatud naaber Jaani vastu, kohus aga m\u00e4\u00e4rab juurdep\u00e4\u00e4su \u00fcle naaber Juhani kinnistu.<\/p>\n

\u00dclalm\u00e4rgitust on \u00fcks erand. Nimelt s\u00e4testab asja\u00f5igusseaduse \u00a7 156 teine l\u00f5ige, et kui kinnisasja osalise v\u00f5\u00f5randamise tagaj\u00e4rjel v\u00f5\u00f5randatud v\u00f5i allesj\u00e4\u00e4nud osa kaotab \u00fchenduse avalikult kasutatava teega, peab selle omanik, mille kaudu \u00fchendus seni toimus, v\u00f5imaldama teise osa omanikul \u00fchendust pidada oma kinnisasja kaudu. Praktikas t\u00e4hendab m\u00e4rgitu seda, et juurdep\u00e4\u00e4su n\u00f5ude aluseks on asja\u00f5igusseaduse \u00a7 156 l\u00f5ige 2 ja n\u00f5ue on v\u00f5imalik esitada ainult eraldatud kinnisasja omaniku mitte aga teiste naaberkinnisasjade omanike vastu.<\/p>\n

Hagita menetluses lahendab kohus asja mitte otsusega vaid kohtum\u00e4\u00e4rusega. Kohtum\u00e4\u00e4ruses m\u00e4\u00e4ratakse juurdep\u00e4\u00e4s ja selle kasutamise tasu. Kohtum\u00e4\u00e4ruse alusel on v\u00f5imalik kinnistusraamatuse kanda isiklik kasutus\u00f5igus naabri kinnisasja juurdep\u00e4\u00e4suks kasutamiseks.<\/p>\n

Juurdep\u00e4\u00e4su\u00f5igus on tasuline. Praktikas tekitab tasu suurus tihti vaidlusi. Sellest aga kirjutame j\u00e4rgmises blogipostituses.<\/p>\n

Autor:Leino Biin
\nBiin & Biin Advokaadib\u00fcroo vandeadvokaat<\/p>\n

\"leino-biin\"<\/p>\n

\"biin-biin\"<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ikka ja j\u00e4lle tekivad probleemid juurdep\u00e4\u00e4suga kodule \u00fcle v\u00f5\u00f5ra maa. Aitamaks probleemipuntras orienteeruda selgitame allj\u00e4rgnevalt kes on \u00f5igustatud ja kellelt<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[141,140,586,524,480,477,26,92,547,483,579],"class_list":["post-7936","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-est","tag-hoone","tag-kinnistu","tag-kinnistusraamat","tag-kodu","tag-kohus","tag-leping","tag-maa","tag-notar","tag-ost","tag-uur","tag-uurnik"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t