{"id":8047,"date":"2014-11-17T10:22:03","date_gmt":"2014-11-17T07:22:03","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=8047"},"modified":"2014-11-17T10:22:03","modified_gmt":"2014-11-17T07:22:03","slug":"kes-vastutab-korterile-tekitatud-kahju-eest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/kes-vastutab-korterile-tekitatud-kahju-eest\/","title":{"rendered":"Kes vastutab korterile tekitatud kahju eest?"},"content":{"rendered":"
\"Pilt
Pilt on illustratiivne<\/figcaption><\/figure>\n

On levinud teadmine, et korteris toimuva ja sellest tuleneva kahju eest vastutab \u00fcldjuhul korteriomanik. Seda eelk\u00f5ige p\u00f5hjusel, et ta on korteri omanik ja kohustatud seda ka korrap\u00e4raselt hooldama. Elu ei ole samas alati mustvalge ja sageli v\u00f5ivad j\u00e4\u00e4da segaseks n\u00e4iteks olukorrad, kus korterit kahjustav tegevus tuleneb hoopis v\u00e4ljastpoolt korterit. Millal ja kellelt on korteriomanikul sellisel juhul \u00f5igus tekkinud kahju v\u00e4lja n\u00f5uda, sellest k\u00e4esolevas artiklis r\u00e4\u00e4gimegi.<\/strong><\/p>\n

Sageli p\u00f6\u00f6rdutakse probleemide nagu laest tilkuv vesi jms lahendamiseks esmalt korteri\u00fchistu poole, leides, et tekkinud kahju k\u00f5rvaldamine on korteri\u00fchistu kohustus. Kuna korteri\u00fchistu \u00fcheks seadusest tulenevaks \u00fclesandeks on korteriomanike \u00fchise omandi hooldamine, n\u00e4iteks elamu tehnos\u00fcsteemide korrashoidmine, katuse parandamine, maja \u00fchiskanalisatsiooni hooldamine jpm, siis on iseenesest \u00f5ige ka v\u00e4ide, et korteriomanikule kahju tekitamise eest v\u00f5ib teatud juhtudel vastutada korteri\u00fchistu. Raha kahju h\u00fcvitamiseks tuleb korteri\u00fchistult s.t \u00fchistu liikmetelt. S\u00f5ltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest v\u00f5ivad korteri\u00fchistu liikmed n\u00f5uda sellise kahju h\u00fcvitamist ka juhatuse liikmetelt kui juhatuse liikmed on oma kohustused s\u00fc\u00fcliselt t\u00e4itmata j\u00e4tnud.<\/p>\n

Korteri\u00fchistu vastu n\u00f5ude esitamine on v\u00f5imalik samas \u00fcksnes olukorras, kus korteri\u00fchistu on j\u00e4tnud oma kohustused t\u00e4itmata ja selle tagaj\u00e4rjel on korteriomanikule tekkinud kahju. N\u00e4iteks v\u00f5ib korteri\u00fchistu vastutada korteriomanike ees juhul, kui korteri\u00fchistu on j\u00e4tnud t\u00e4itmata korteri\u00fchistu \u00fcldkoosoleku otsuse elamu majandamiseks ja\/v\u00f5i hooldamiseks. Oletame, et korteri\u00fchistu \u00fcldkoosolek on vastu v\u00f5tnud otsuse parandada maja vana katus. Kui korteri\u00fchistu juhatus m\u00f5istliku aja jooksul oma kohustusi ei t\u00e4ida, siis on tegemist rikkumisega, mille alusel v\u00f5ib korteriomanikul olla \u00f5igus esitada n\u00f5ue korteri\u00fchistu vastu. \u00dches\u00f5naga, n\u00f5ude esitamisel tuleb enne v\u00e4lja selgitada, kelle kohustuste v\u00f5i \u00fclesannete rikkumise tulemusena on korteriomanikule kahju tekkinud. Siinkohal on oluline silmas pidada, et kahju ja kahju tekitaja tegevuse v\u00f5i tegevusetuse vahel peab olema p\u00f5hjuslik seos, s.t kahju peab olema tulenenud kahju tekitaja teost v\u00f5i tegevusetusest.<\/p>\n

N\u00e4itena v\u00f5ib siinkohal tuua olukorra kus korteri\u00fchistu \u00fcldkoosolek on 1,5 aastat tagasi vastu v\u00f5tnud otsuse v\u00e4lja vahetada korterelamu amortiseerunud katus. Koosolekust m\u00f6\u00f6dunud 1,5 aasta jooksul ei ole \u00fchistu juhatus otsuse elluviimiseks mingeid samme astunud ja n\u00fc\u00fcd toimub amortiseerunud katuse t\u00f5ttu vee l\u00e4bijooks viimase korruse korterisse rikkudes korteri siseviimistluse ja sisustuse. Seega on kahjustatud korteri omanikul \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda korteri\u00fchistu vastu n\u00f5udega h\u00fcvitada temale vee l\u00e4bijooksust tekkinud kahju, sest \u00fchistu on oma kohustusi (\u00fcldkoosoleku otsus v\u00e4lja vahetada elamu katus) rikkunud.<\/p>\n

Korteri\u00fchistu vastutus ei v\u00e4lista aga samas kohustusi rikkunud korteriomanike vastutust teise korteriomaniku vara kahjustamise eest. Korteriomanik v\u00f5ib kahju tekitamise eest vastutada kas iseseisvalt v\u00f5i solidaarselt korteri\u00fchistuga.<\/p>\n

Taolise situatsiooni n\u00e4iteks v\u00f5ib tuua olukorra kus \u00fcks korteriomanik ehitab elamu lamekatusele, mis on kaetud ruberoidilaadse kattematerjaliga, enda kasutuseks terrassi. Terrassi ehitamiseks eemaldab ta olemasoleva ruberoidkatte ning asendab selle osaliselt keraamiliste plaatide ja osaliselt terrassilaudadega. Koosk\u00f5lastused teiste korteriomanike ja korteri\u00fchistuga puuduvad, samuti ei ole terrassiehitajal olemas ehitusprojekti ega luba. Taolise isetegevuse tagaj\u00e4rjeks on see, et elamu katus ei ole enam veekindel ning vihmavesi ja talvel lumest tekkiv vesi valgub terrassi all asuvatesse korteritesse tekitades nende omanikele kahju. Siinkohal ongi kahjustatud korteriomanikul \u00f5igus p\u00f6\u00f6rduda kahju h\u00fcvitamise n\u00f5udega esmaj\u00e4rjekorras teise korteriomaniku poole kes omavoliliselt ehitas elamu katuse \u00fcmber. S\u00f5ltuvakt konkreetse juhtumi asjaoludest v\u00f5ib esineda ka alus korteri\u00fchistu vastutuseks (n\u00e4iteks on \u00fchistu juhatus andnud n\u00f5usoleku sellise \u00fcmberehituse teostamiseks).<\/p>\n

Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomandiseaduses (edaspidi \u2212 KOS). KOS \u00a7 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele \u00fcletab omandi tavakasutusest tekkivad m\u00f5jud. N\u00e4iteks asja\u00f5igusseaduse (edaspidi \u2212 A\u00d5S) \u00a7 74 j\u00e4rgi v\u00f5ib kaasomandis olevat asja v\u00f5i selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult k\u00f5igi kaasomanike kokkuleppel. Samuti tuleneb A\u00d5S \u00a7 72 lg 5 teisest lausest, et kaasomanikud peavad \u00fcksteise suhtes k\u00e4ituma l\u00e4htuvalt hea usu p\u00f5him\u00f5ttest, eelk\u00f5ige hoiduma teiste kaasomanike \u00f5iguste kahjustamisest. Eeltoodust l\u00e4htuvalt on kahjustatud korteriomanikul \u00f5igus esitada hagi korteriomaniku vastu, kes tegi v\u00f5i laskis teha \u00fcmberehitusi, mille tulemusena teiste korteriomanike \u00f5igusi rikuti.<\/p>\n

N\u00e4itena v\u00f5ib siin tuua olukorra kus korteriomanik eemaldab oma korterist omavoliliselt seina, mis on tegelikult kandevsein ja selle t\u00f5ttu muutuvad elamu konstruktsioonid ebastabiilseks. N\u00e4iteks puitmaja I korrusel oleva kandevseinast osa eemaldamise t\u00f5ttu kaotavad maja konstruktsioonid oma j\u00e4ikuse ning teise korruse p\u00f5randad hakkavad l\u00e4bi vajuma, ahi vajub viltu ning muutub tuleohtlikuks kuna ahju seintes ja korstnas on vajumise t\u00f5ttu s\u00f5rmej\u00e4medused praod. Taolises olukorras on teistel korteriomanikel n\u00f5ude\u00f5igus selle korteriomaniku vastu kes n\u00f5uetevastaselt eemaldas kandevseina ja tekitas sellega teistele korteriomanikele kahju.<\/p>\n

KOS \u00a7 11 alusel vaidlust lahendades ei ole oluline kahju tekitaja s\u00fc\u00fc. Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS \u00a7 11 lg 1 p-s 1 s\u00e4testatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu n\u00f5uab omandi rikkumisega tekitatud kahju h\u00fcvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda \u00fcksnes siis, kui ta t\u00f5endab, et rikkumine oli vabandatav.<\/p>\n

Vabandatavuse n\u00e4iteks v\u00f5ime tuua \u00fclalkirjeldatud puumajast seina eemaldamise. K\u00e4esoleval juhul on korteriomanikul, kes soovib oma korteris \u00fche seina eemaldada, olemas ehitusprojekt ja vajalikud koosk\u00f5lastused kohalikult omavalitsuselt. Samuti ei ole eemaldatava seina n\u00e4ol tegemist kandevseinaga. Kuid millegip\u00e4rast peale seina eemaldamist toimub maja konstruktsioonides vajumine ning naaberkorterite omanikele tekib kahju. Siinkohal ei ole automaatselt korteriomanikul kohustust naabritele tekkinud kahju h\u00fcvitada kui ta suudab t\u00f5endada, et tema on k\u00e4itunud igati korrektselt ning vajumise p\u00f5hjuseks v\u00f5is olla asjaolu, et elamu on ligi 100 aastat vana ning taolist kahju tekkimist ei olnud m\u00f5istlikul viisil v\u00f5imalik ette n\u00e4ha (n\u00e4iteks ilmneb peale kahju tekkimist l\u00e4biviidud ekspertiisi k\u00e4igus, et s\u00f5ja ajal on maja varjatud konstruktsioonid kannatada saanud ja seda ei olnud m\u00f5istlikul viisil v\u00f5imalik enne t\u00f6\u00f6de teostamist n\u00e4ha ega eeldada).<\/p>\n

Hetkel Riigikogu menetluses oleva uue korteriomandi- ja korteri\u00fchistuseaduse eeln\u00f5u kohaselt, mis peaks j\u00f5ustuma 2018. aasta jaanuaris, antud k\u00fcsimuses p\u00f5him\u00f5ttelisi erinevusi kehtivast seadusest ei plaanita.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et vastutava isiku m\u00e4\u00e4ramisel on vajalik eelk\u00f5ige anal\u00fc\u00fcsida, kelle tegevus v\u00f5i tegevusetus on kahju tekkimise p\u00f5hjustanud. Korteri\u00fchistu vastutab eelk\u00f5ige oma kohustuste mittet\u00e4itmisega korteriomanikele tekitatud kahjude eest. Selleks, et oma \u00f5igusi paremini kaitsta soovitame eelnevalt pidada n\u00f5u advokaadiga.<\/p>\n

Alan Biin<\/strong>
\n Biin & Biin Advokaadib\u00fcroo vandeadvokaat<\/strong><\/p>\n

\"biin-biin\"<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

On levinud teadmine, et korteris toimuva ja sellest tuleneva kahju eest vastutab \u00fcldjuhul korteriomanik. Seda eelk\u00f5ige p\u00f5hjusel, et ta on<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[388,386,367,436,444,440,480,364,384,439,414,26,369,310,547,370],"class_list":["post-8047","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-est","tag-analuus","tag-ehitaja","tag-ehitus","tag-ekspertiis","tag-elamu","tag-kaasomand","tag-kohus","tag-korter","tag-korterelamu","tag-korteriomand","tag-korteriuhistu","tag-maa","tag-maja","tag-majandus","tag-ost","tag-projekt"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t