{"id":8196,"date":"2014-12-18T10:53:21","date_gmt":"2014-12-18T07:53:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=8196"},"modified":"2014-12-18T10:53:21","modified_gmt":"2014-12-18T07:53:21","slug":"eesti-pank-kehtestab-eluasemelaenude-andmise-nouded-2015-aasta-martsist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/eesti-pank-kehtestab-eluasemelaenude-andmise-nouded-2015-aasta-martsist\/","title":{"rendered":"Eesti Pank kehtestab eluasemelaenude andmise n\u00f5uded 2015. aasta m\u00e4rtsist"},"content":{"rendered":"

\"eesti-pank-300x300\"Eesti Pank kehtestab alates 2015. aasta m\u00e4rtsist kommertspankadele eluasemelaenude andmisel kolm n\u00f5uet, mis v\u00e4hendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus.<\/strong><\/p>\n

Algselt plaanis keskpank kehtestada eluasemelaenude n\u00f5uded j\u00e4rgmise aasta algusest, kuid n\u00f5uete tutvustamise k\u00e4igus kommertspankadelt laekunud tagasisidet arvestades l\u00fckkas keskpank n\u00f5uete j\u00f5ustamise kaks kuud edasi, et anda pankadele aega n\u00f5uetega kohanemiseks ja vajadusel sisemiste laenuandmise protseduuride \u00fclevaatamiseks.<\/p>\n

Eluasemelaenude andmise esimene n\u00f5ue on see, et laenusumma v\u00f5ib olla kuni 85 protsenti tagatiseks oleva kinnisvara v\u00e4\u00e4rtusest. Kui laenu k\u00e4endab Kredex, siis v\u00f5ib laenu anda kuni 90 protsenti tagatise v\u00e4\u00e4rtusest.<\/p>\n

Teine n\u00f5ue on, et laenusoovija k\u00f5ik igakuised laenu- ja liisingumaksed kokku v\u00f5ivad moodustada kuni 50 protsenti tema netosissetulekust. Netosissetulek t\u00e4hendab regulaarset sissetulekut, mis p\u00e4rast maksude maksmist laekub pangaarvele.<\/p>\n

Kolmas n\u00f5ue on, et eluasemelaenu v\u00f5ib anda kuni 30 aastaks.<\/p>\n

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni s\u00f5nul aitab keskpanga ennetav samm \u00e4ra hoida laenubuumi riski tulevikus. \u201cEluasemelaenude n\u00f5uded kaitsevad Eesti finantss\u00fcsteemi riskide eest, kui konkureerivad pangad tahaks kiire laenukasvu ajal liigselt riske v\u00f5tta. N\u00f5uded kaitsevad ka laenuv\u00f5tjat, sest hoiavad \u00fclekuumenenud turul \u00e4ra tehingud, mis majanduslanguse korral t\u00e4hendaks probleeme laenumaksete tasumisel.\u201d<\/p>\n

Uued eluasemelaenude andmise n\u00f5uded kehtestatakse pankade praeguste laenustandardite l\u00e4hedasel tasemel. Seega ei avalda need n\u00f5uded suurt m\u00f5ju Eesti eluasemelaenuturul praegu pakutavatele tingimustele.<\/p>\n

Lisaks on pankadel lubatud teha seatud n\u00f5uetes erandeid 15 protsendi ulatuses kvartalis v\u00e4ljastatud eluasemelaenude mahust, mis tagab neile laenuotsuste tegemisel piisava paindlikkuse. Erandid on m\u00f5eldud n\u00e4iteks juhuks, kui laenuv\u00f5tjal on v\u00e4ga hea maksev\u00f5ime v\u00f5i v\u00e4ga hea tagatis.<\/p>\n

Eesti Panga n\u00f5uded hakkavad kehtima k\u00f5ikidele Eestis tegutsevatele pankadele, sealhulgas v\u00e4lispankade Eestis tegutsevatele filiaalidele. N\u00f5uded puudutavad eraisikule Eestis eluaseme ostmiseks, renoveerimiseks v\u00f5i ehitamiseks antud laene. N\u00f5uete t\u00e4itmist hakkab j\u00e4lgima finantsinspektsioon.<\/p>\n

Eesti Pank k\u00fcsis arvamust eluasemelaenude andmise n\u00f5uete kava kohta rahandusministeeriumilt, finantsinspektsioonilt ja kommertspankadelt. Tagasiside p\u00f5hjal kohendas keskpank m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u s\u00f5nastusi ning tehnilise muudatusena pikendas erandite arvestamise ajavahemikku. Kui algselt oli plaanis erandite tegemise arvestust lubada kuu l\u00f5ikes, siis n\u00fc\u00fcd on selleks ajavahemikuks kvartal.<\/p>\n

Eesti Pank on \u00fchtlasi oma veebilehel ka avaldanud taustaanal\u00fc\u00fcsi, mis selgitab kehtestatavate n\u00f5uete eesm\u00e4rki ja kirjeldab neid n\u00f5udeid detailsemalt.<\/p>\n

\"eluasemelaenude_nouete_tabel\"<\/p>\n

Millised teised riigid on seadnud eluaselaenude andmisele sarnaseid n\u00f5udeid?<\/h3>\n

Eluasemelaenu tagatuse (loan-to-value<\/em>, LTV) piirm\u00e4\u00e4r ehk n\u00f5ue, mis m\u00e4\u00e4rab, kui suurt osa soetatava eluaseme maksumusest laenuv\u00f5tja v\u00f5ib laenurahaga finantseerida, on kogu maailmas \u00fcks enim kasutatavaid meetmeid laenukasvu riski v\u00e4hendamiseks.<\/p>\n

Eesti l\u00e4hiriikides on LTV piirm\u00e4\u00e4r hetkel samasugusel 85% tasemel kehtestatud Rootsis, Norras ja Leedus<\/strong>. Laenumaksete piirm\u00e4\u00e4r (debt service-to-income<\/em>, DSTI) on Euroopas m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem levinud, kuid siiski n\u00e4iteksLeedus<\/strong> kasutusel juba 2011. aastast ning 2014. aasta septembrist juurutatud ka Ungaris<\/strong>.<\/p>\n

Viimase aasta jooksul on laenusumma ja sissetuleku suhte piirm\u00e4\u00e4r kehtestatud USAs<\/strong> ja Suurbritannias<\/strong> ning kavandamisel on see Iirimaal<\/strong>.<\/p>\n

\u00dcldiselt hinnatakse laenutingimustele suunatud n\u00f5uete kasutegurit laenubuumi ohjamisel suhteliselt suureks, sest nende vahendite m\u00f5ju laenu andmisele on vahetum v\u00f5rreldes pankade kapitalin\u00f5uete t\u00f5stmisega.<\/p>\n

Kas eluasemelaenude n\u00f5uded piiravad tulevikus noorte perede kodu rajamise v\u00f5imalust?<\/h3>\n

Endiselt j\u00e4\u00e4b noortel peredel v\u00f5imalus v\u00e4hendada eluasemelaenu omafinantseeringu summat 10 protsendini, kui laen v\u00f5etakse Kredexi k\u00e4endusega<\/strong> (ehk eluasemelaenu tagatuse piirm\u00e4\u00e4r on sellisel juhul 90%). Antud n\u00f5uded kehtivad k\u00f5igile laenuv\u00f5tjatele ja seet\u00f5ttu ei ole noored pered erandlikus olukorras.<\/p>\n

Lisaks tasuks silmas pidada, et n\u00f5uded kaitsevad laenuv\u00f5tjat liigsete riskide v\u00f5tmise eest<\/strong>.<\/p>\n

Miks kehtestab Eesti Pank eluasemelaenude n\u00f5uded, kas kommertspankades on need riskid maandamata?<\/h3>\n

Pangad on oma sisereeglites need n\u00f5uded juba m\u00e4\u00e4ratlenud, seejuures m\u00e4rksa suurema detailsuse astmega. Laenuriskide juhtimise roll j\u00e4\u00e4b ka edaspidi kommertspankade kanda.<\/p>\n

Eesti Panga n\u00f5uded loovad neile reeglitele kogu turu jaoks t\u00e4iendavad raamid<\/strong>, mis v\u00f5ivad s\u00f5ltuvalt laenu- ja kinnisvaraturu ts\u00fcklist muutuda. T\u00e4iendavad raamid on m\u00f5eldud juhuks, kui kiire laenukasvu perioodil juhtuvad turuosa s\u00e4ilitamise nimel konkureerivad pangad liigselt riske v\u00f5tma<\/strong>.<\/p>\n

Viimane laenubuum ja sellele j\u00e4rgnenud kriisist saadud kogemus n\u00e4itas, et \u00fcksikute pankade tasandil tehtud otsused v\u00f5ivad s\u00fcsteemi jaoks tervikuna t\u00e4hendada olulist riskide kuhjumist. Seega on vajalik arvestada riske kogu finantss\u00fcsteemi seisukohalt ning vajadusel astuda samme nende riskide juhtimiseks<\/strong>.<\/p>\n

Seda n.\u00f6 makrofinantsj\u00e4relevalve asutuse rolli t\u00e4idab Eestis Eesti Pank, kes hindab ja tegeleb finantss\u00fcsteemi kui terviku stabiilsust ohustavate riskidega. Finantsstabiilsus t\u00e4hendab seda, et pangandussektor on tugev ja usaldusv\u00e4\u00e4rne ning suudab ka halvematel aegadel j\u00e4tkata klientidele pangateenuste pakkumist.<\/p>\n

Miks on vaja anda pankadele t\u00e4iendavat paindlikkust reeglite rakendamisel?<\/h3>\n

Finantsstabiilsuse seisukohalt on lisaks riskide ennetamisele t\u00e4htis ka laenuturu t\u00f5hus ja l\u00e4bipaistev toimimine<\/strong>, mist\u00f5ttu erandlikel juhtudel piirm\u00e4\u00e4rade \u00fcletamise lubamine v\u00f5ib m\u00f5juda finantss\u00fcsteemi toimimisele positiivselt.<\/p>\n

Riskihinnangust l\u00e4htuv erandite kasutamine on panga enda m\u00e4\u00e4ratleda. See v\u00f5ib p\u00f5hineda n\u00e4iteks laenuv\u00f5tja maksev\u00f5ime tugevusel ja kestlikkusel, tagatise kvaliteedil v\u00f5i muudel asjaoludel.<\/p>\n

Milliseid tagatisi arvestatakse LTV arvutuses?<\/h3>\n

Eluasemelaenu tagatisena arvestatakse kinnisvarale seatud h\u00fcpoteeke.<\/p>\n

Enamasti on eluasemelaenu tagatiseks h\u00fcpoteek, mis on seatud selle laenuga soetatavale eluasemele v\u00f5i laenusaaja m\u00f5nele muule kinnisasjale.<\/p>\n

Milline sissetulek v\u00f5etakse aluseks DSTI suhtarvu arvutamisel?<\/h3>\n

DSTI suhtarvu arvutustes kasutatud laenuv\u00f5tja igakuine netosissetulek peab olema regulaarne ja t\u00f5endatud.<\/p>\n

Oluline on, et sissetuleku laekumine oleks kestlik<\/strong>, seejuures kestlikkuse hindamisel on \u00fcheks oluliseks sisendinfoks sissetuleku varasem laekumine.<\/p>\n

Kuna iga laenuotsus on erinev, siis konkreetse ajavahemiku sissetuleku laekumise ja t\u00f5endamise n\u00f5uded m\u00e4\u00e4ravad pangad ise, vastavalt oma sisereeglitele. Sisereeglite olemasolu ja piisavust hindab Finantsinspektsioon vastavalt inspektsiooni poolt kehtestatud \u201eVastutustundliku laenamise n\u00f5uete\u201c soovituslikule juhendile.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti Pank kehtestab alates 2015. aasta m\u00e4rtsist kommertspankadele eluasemelaenude andmisel kolm n\u00f5uet, mis v\u00e4hendavad ennetava sammuna laenubuumi riski tulevikus. Algselt<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[388,226,84,555,166,66,309,202,524,195,527,70,89,357,26,369,310,547,53,487,564,164,382,236,82,551,234],"class_list":["post-8196","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-est","tag-analuus","tag-eesti","tag-eesti-pank","tag-eluase","tag-eluasemelaen","tag-euro","tag-hupoteek","tag-kinnisvara","tag-kodu","tag-kredex","tag-kvartal","tag-laen","tag-leedu","tag-liising","tag-maa","tag-maja","tag-majandus","tag-ost","tag-pangad","tag-pank","tag-rae","tag-rahandusministeerium","tag-riik","tag-rootsi","tag-skp","tag-standard","tag-tehing"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t