{"id":8800,"date":"2015-04-20T10:15:25","date_gmt":"2015-04-20T07:15:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=8800"},"modified":"2020-12-30T09:36:54","modified_gmt":"2020-12-30T06:36:54","slug":"mis-imeloom-on-kaasomand-ja-kuidas-seda-lopetada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/mis-imeloom-on-kaasomand-ja-kuidas-seda-lopetada\/","title":{"rendered":"Mis imeloom on kaasomand ja kuidas seda l\u00f5petada?"},"content":{"rendered":"
\n

Kui \u00fchel asjal on mitu omanikku, tekib kaasomand. Selline omand tekib p\u00e4rimisel, mitmele isikule vara tagastamisel v\u00f5i \u00fche kinnistu ostmisel mitme isiku poolt.<\/strong><\/p>\n

Kaasomand ei ole igavesti eksisteeriv ja kaasomanikul, kui t\u00e4ie\u00f5iguslikul omanikul, on alati \u00f5igus n\u00f5uda kaasomandi l\u00f5petamist ja asja jagamist, kui see ei ole v\u00e4listatud kaasomanike kokkuleppega.<\/p>\n

Kaasomand l\u00f5petatakse \u00fcldjuhul kaasomanike kokkuleppel, kus kaasomanikud otsustavad millisel viisil nad kaasomandi l\u00f5petavad. Kui kaasomanikud ei suuda kaasomandit poolte kokkuleppel l\u00f5petada v\u00f5i vaidlevad l\u00f5petamise viisi \u00fcle, siis lahendab vaidluse \u00fche kaasomaniku n\u00f5udel kohtus.<\/p>\n

Kaasomandi l\u00f5petamise viisideks on esiteks asja jagamine reaalosadeks, teiseks asja j\u00e4tmine \u00fche v\u00f5i mitme kaasomaniku omandisse koos kohustusega h\u00fcvitada teisele kaasomanikule tema omandiosa v\u00e4\u00e4rtus, kolmandaks asja m\u00fc\u00fcmine kas kaasomanikevahelisel v\u00f5i avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.<\/p>\n

Asja jagamine reaalosadeks<\/em><\/strong><\/p>\n

Korteriomanditeks saab jagada iga kaasomandis oleva kinnistu, kus majas on reaalosadena eraldatavad korterid. Iga korteriomand koosneb sel juhul korterist ja selle juurde kuuluvast kaasomandi m\u00f5ttelisest osast krundile ning maja kandvatele konstruktsioonidele. Iga selline korteriomand on iseseisev kinnisasi. Omanikud saavad ise otsustada, mis hakkab majas kuuluma neile ainuomandi koosseisus ja mis j\u00e4\u00e4b \u00fchisesse kasutusse majas v\u00f5i k\u00f5rvalhoonetes. Selle kokkuleppe alusel tuleb maja plaanidel (selleks on vaja m\u00f5\u00f5distus- v\u00f5i ehitusprojekti) joonistada reaalosade (korterite) piirid ja selline plaan kohalikus omavalitsuses ehitusametniku poolt kinnitada. Seej\u00e4rel saavad k\u00f5ik kaasomanikud \u00fchiselt minna notarib\u00fcroosse ja s\u00f5lmida vastavasisulise kokkuleppe, mille alusel kinnistusraamatus moodustataksegi eraldi korteriomand. Korteriomandite seadmisel v\u00f5i kasutuskorra kokkuleppimisel tuleb tasuda m\u00f5lemal juhul notari tasu ja riigil\u00f5iv ja see s\u00f5ltub kinnistu v\u00e4\u00e4rtusest. Kulude jagunemine on poolte kokkuleppe k\u00fcsimus ja sageli kantakse need v\u00f5rdsetes osades v\u00f5i s\u00f5ltuvalt kaasomandi osa suurusest.<\/p>\n

\u00dche kaasomaniku v\u00e4ljaostmine<\/em><\/strong><\/p>\n

Levinud ja \u00fcheks lihtsamaks kaasomandi l\u00f5petamise viisiks on olukord,kus \u00fcks kaasomanik ostab teise kaasomaniku osa \u00e4ra ning seel\u00e4bi saab ainuomanikuks. Igal kaasomanikul on \u00f5igus osta m\u00fc\u00fcgitehinguni (ka ainult v\u00f5la\u00f5igusliku lepinguni) viidud kaasomandi osa samadel tingimustel , mis lepingus s\u00e4testatud. Ostuees\u00f5igust v\u00f5ib teostada kahe kuu jooksul hetkest, mil tehingust teada saadakse. Kui kaasomanikud ei j\u00f5ua hinnas kokkuleppele, on vajalik kaasomandi v\u00e4\u00e4rtuse kindlaskstegemiseks m\u00e4\u00e4rata ekspertiis v\u00f5i hindamine.<\/p>\n

Asja m\u00fc\u00fcmine kaasomanikevahelisel v\u00f5i avalikul enampakkumisel<\/em><\/strong><\/p>\n

Kui kaasomanikud soovivad m\u00f5lemad asja enda ainuomandisse j\u00e4tta v\u00f5i ei suuda kokku leppida asja hinnas, on v\u00f5imalik kasutada kaasomandi l\u00f5petamise viisi,kus asi m\u00fc\u00fcakse kaasomanikevahelisel v\u00f5i avalikul enampakkumisel. Enampakkumine toob v\u00e4lja kaasomandis oleva asja hinna. Avalikku enampakkumist tasub kaaluda siis, kui kumbki kaasomanik ei soovi kinnistut, \u00fchiselt tavam\u00fc\u00fcki aga korraldada ei \u00f5nnestu.<\/p>\n

Kui kaasomandi l\u00f5petamises kaasomanikud kokkuleppele ei j\u00f5ua, v\u00f5ib kaasomandit l\u00f5petada sooviv kaasomanik p\u00f6\u00f6rduda hagiga kohtu poole.<\/p>\n

Segaduste v\u00e4ltimiseks\u00a0kasuta\u00a0professionaalsete maaklerite abi, sest neil on kogemusi ning nad tunnevad seadusi.<\/p>\n

Autor<\/strong><\/p>\n

<\/a><\/p>\n

Sirle Koorts<\/em><\/address>\n
Domus Kinnisvara maakler<\/address>\n
\"Domus\"<\/a><\/address>\n
\u00a0<\/address>\n
\u00a0<\/address>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui \u00fchel asjal on mitu omanikku, tekib kaasomand. Selline omand tekib p\u00e4rimisel, mitmele isikule vara tagastamisel v\u00f5i \u00fche kinnistu ostmisel<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[95,367,436,442,478,141,440,488,140,586,202,480,364,20,439,477,26,42,369,515,135,92,547,370,482,234],"class_list":["post-8800","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-est","tag-domus-kinnisvara","tag-ehitus","tag-ekspertiis","tag-enampakkumine","tag-hindamine","tag-hoone","tag-kaasomand","tag-kinnisasi","tag-kinnistu","tag-kinnistusraamat","tag-kinnisvara","tag-kohus","tag-korter","tag-korterid","tag-korteriomand","tag-leping","tag-maa","tag-maakler","tag-maja","tag-muugitehing","tag-muuk","tag-notar","tag-ost","tag-projekt","tag-riigiloiv","tag-tehing"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t