{"id":9638,"date":"2015-10-21T15:55:41","date_gmt":"2015-10-21T12:55:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=9638"},"modified":"2021-01-11T17:03:50","modified_gmt":"2021-01-11T14:03:50","slug":"domus-kinnisvara-inimesed-ei-vaja-uut-lasnamage","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/domus-kinnisvara-inimesed-ei-vaja-uut-lasnamage\/","title":{"rendered":"Domus Kinnisvara: Inimesed ei vaja uut Lasnam\u00e4ge"},"content":{"rendered":"

\"peale-remonti\"K\u00e4esolev ei ole \u00fcksnes oponeerimiseks kolleeg Martin Vahteri artiklile \u201eInimesed vajavad uut Lasnam\u00e4ge\u201c, vaid ka j\u00e4tkuks diskussioonile, mille t\u00f5statasin 08.10.2015 toimunud Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki kinnisvarakonverentsil.<\/strong><\/p>\n

Tundub, et t\u00e4na ei vaidlusta keegi, et meie elamufond on vana ning uuenemine ei k\u00e4i piisavalt tempokalt. K\u00fcsimusega, kuidas peaks uuenemisprotses toimuma, tegeleb uus menetletav energiamajanduse arengukava, mis paneb r\u00f5hu olemasolevate magalapiirkondade renoveerimisele. Selline valik ei pruugi meeldida ning on ka minu hinnangul pikas perspektiivis v\u00e4gagi k\u00fcsitav, kuid tugineb p\u00f5hjalikul anal\u00fc\u00fcsil olles seega mingilgi m\u00e4\u00e4ral p\u00f5hjendatud. Ent energiamajanduse arengukava ei tegele \u00f5nneks linnaplaneerimise ja kinnisvaraturu reguleerimisega.<\/p>\n

K\u00fcsimusele, kas inimesed vajavad uut uut lasnam\u00e4ge (loe: j\u00f5ukohase hinnatasemega uut ja m\u00f5istliku kvaliteediga kortermajade piirkonda), peaks teoreetiliselt vastama Tallinna linna ning l\u00e4hivaldade \u00fcldplaneeringud. \u00dcldplaneering on teadup\u00e4rast pikk ja vaevarikas kompromisside jada ning \u00fchel hetkel valminuna seda niipea \u00fcmber tegema ei hakata. Seega ei kajasta need dokumendid mitte niiv\u00f5rd tarbija eelistusi, mis ajas muutuvad, kuiv\u00f5rd just maaressursi v\u00f5imalusi. Uue lasnam\u00e4e rajamist me \u00fcldplaneeringutest ei leia. Pigem r\u00e4\u00e4gitakse Tallinnas olemasolevate elamupiirkondade tihendamisest ning \u00fcmbruskonna valdades on kavandatud ohtralt madala hoonestusega eramupiirkondi.<\/p>\n

Hiljuti k\u00f5neainet pakkunud EL uuringu kohaselt on Tallinn \u00fcks segregeerunum linn Euroopas. Kui omandireformi tulemusena said k\u00f5ik omanikeks ning seejuures pidid omandama seda, mida saada oli selle asemel, mida oleks v\u00f5imaldanud sinu rahaline seis. Uute linnaosade (nt Tallinnas Pirital v\u00f5i Rae vallas Peetri k\u00fclas) loomisega on aga rikkamad kolinud eemale v\u00e4hem rikkamatest ning t\u00f5en\u00e4oliselt on see pikas perspektiivis p\u00e4ris suur probleem getode jms tekkimise v\u00f5imalusena. Hoolimata sellest, et uute lasnam\u00e4gede p\u00f5hitarbijaks oleks keskklass, ei aitaks need kuidagi kaasa segregeerumisprobleemide lahendamisele ning pikas perspektiivis kujuneb v\u00e4ga kulukaks probleemiks.<\/p>\n

Kui algas Kalamaja, Supilinna jt puitasumite endise asurkonna asendumine uuema ning t\u00e4nagi tooni andva noorema p\u00f5lvkonnaga, siis olid need linnaosad olemasoleval kujul ca 80 aastased. Hea asukoha ja romantilise arhitektuuri t\u00f5ttu otsustati majad ja asumid korda teha. Mustam\u00e4e on varsti l\u00e4henemas 60-le s\u00fcnnip\u00e4evale. Arvestades, kui pikk on seadusandlik protsess, linnaplaneerimine ning ka projekteerimis- ja ehitusts\u00fckkel, oleks vaja m\u00f5elda sellele, mis juhtub siis, kui paneelmajadega magalarajoon saab 80 aastaseks. Kui t\u00e4na tehtavad renoveerimised on end taas ammendamas ja elustandardid on veelgi enam eemaldunud sellest, mida algselt projekteeriti.<\/p>\n

Lisaks maa- ja ehitusressursi planeerimisele tuleb vaadata ka inimressurssi. T\u00e4nase kinnisvaraturu mootor on noored pered, kes hoiavad p\u00f6\u00f6rdeid sees nii uusarendusel kui ka j\u00e4relturul. Nemad on s\u00fcndinud 80-te l\u00f5pus \/ 90-te alguses. P\u00e4rast seda langes s\u00fcndivus Eestis drastiliselt \u2013 kaks korda. Ka maapiirkonnad, kes on seni Tallinnat ja teisi t\u00f5mbekeskuseid toitnud, hakkavad tasapisi noortest t\u00fchjaks valguma, mist\u00f5ttu on ka see surve n\u00f5udluse poolel pigem kahanemas. Tundub \u00fcsna selge, et 10 aasta p\u00e4rast on vajadust elukondlikute kinnisvaratehingute j\u00e4rele v\u00e4hem, kui t\u00e4na.<\/p>\n

Parema plaani puudumisel tundub, et vanad magalarajoonid ei kao kuskile hoolimata inimeste muutuvatest vajadustest. Ning riik on suunanud pilgu uusehituse asemel renoveerimisele. Getostumise jms sotsiaalsete probleemide v\u00e4timiseks tuleks uute lasnam\u00e4gede ehitamise asemel otsida lahendusi, kuidas tagada, et olemasolevad magalarajoonid vastaks elanike vajadusele ka 20 ja 30 aasta p\u00e4rast. Selleks aga on minu arvates vaja m\u00f5tteviisi muutust. T\u00e4nane \u00f5igusruum, linnaarhitektid ning ka elanikud ise on igap\u00e4evases praktikas pigem t\u00f5rjuvad uuenduste ja out-of-box ideede suhtes. Ent just seda on vaja olemasolevatele magalarajoonidele uue hingamise andmiseks.<\/p>\n

T\u00e4naseks on paljuski korrastatud hoonete vahelist ruumi (\u201eHoovid korda\u201c jms projektid). Mustam\u00e4el on ka mitmed edukad projektid, kus uus korterelamu on ehitatud olemasolevate vahele. Loomulikult palju fassaadi- ja katuseparandusi. Selliste protsesidega on kindlasti vaja j\u00e4tkata, ent v\u00f5iks astuda veel m\u00f5ned sammud edasi. N\u00e4iteks v\u00f5iks pilootprojektina teha m\u00f5ne olemasoleva kvartali arendamiseks-\u00fcmberkujundamiseks arhitektuurikonkursi, mille eesm\u00e4rgiks on lahendada probleeme, mida tavaline korteriomanik v\u00f5i ka \u00fchistutegelikult \u00fcksi ei sudua (parkimine, korterite planeeringud jms) ning kujundada uut p\u00f5nevat linnaruumi.<\/p>\n

Autor:\u00a0Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige<\/em><\/p>\n

\"Domus\"<\/a><\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4esolev ei ole \u00fcksnes oponeerimiseks kolleeg Martin Vahteri artiklile \u201eInimesed vajavad uut Lasnam\u00e4ge\u201c, vaid ka j\u00e4tkuks diskussioonile, mille t\u00f5statasin 08.10.2015<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[388,540,95,226,367,444,55,185,66,141,189,202,471,389,443,364,384,316,527,27,583,26,369,24,310,31,547,274,22,350,370,564,382,551,52,41,234,342],"class_list":["post-9638","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-est","tag-analuus","tag-arendus","tag-domus-kinnisvara","tag-eesti","tag-ehitus","tag-elamu","tag-energia","tag-eramu","tag-euro","tag-hoone","tag-kalamaja","tag-kinnisvara","tag-kinnisvarafirma","tag-kinnisvarakonverents","tag-kinnisvaratehing","tag-korter","tag-korterelamu","tag-kortermaja","tag-kvartal","tag-lasnamae","tag-linnaosa","tag-maa","tag-maja","tag-majad","tag-majandus","tag-mustamae","tag-ost","tag-parkimine","tag-pirita","tag-planeering","tag-projekt","tag-rae","tag-riik","tag-standard","tag-swedbank","tag-tallinn","tag-tehing","tag-uusarendus"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t