{"id":9684,"date":"2015-10-28T14:10:21","date_gmt":"2015-10-28T11:10:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/?p=9684"},"modified":"2021-01-11T17:04:03","modified_gmt":"2021-01-11T14:04:03","slug":"kuidas-sailitada-maamaja-vaartust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.kinnisvaraweb.ee\/blog\/kuidas-sailitada-maamaja-vaartust\/","title":{"rendered":"Kuidas s\u00e4ilitada maamaja v\u00e4\u00e4rtust?"},"content":{"rendered":"

\"1_4_50226654\"Maamajade m\u00fc\u00fcgiga tegeledes\u00a0on silma j\u00e4\u00e4nud kaks olulist asjaolu, millest tahaksin natuke l\u00e4hemalt kirjutada. Esmalt see, et sageli tegelevad maamajade m\u00fc\u00fcgiga p\u00e4rijad, ehk enamasti noored inimesed, kes ei ole ise m\u00fc\u00fcdavas majas kunagi elanud ega ole ka varem majaomanikud olnud. Seega ei ole neil, ega saagi olla, isikliku eramaja haldamiseks vajalikku elukogemust ega kompetentsi. Ja teine oluline aspekt on see, et maamajade m\u00fc\u00fcgiprotsess eriti hajaasustusega piirkonnas v\u00f5ib kujuneda suhteliselt pikaks venides sageli kuni paari aastani, mist\u00f5ttu tuleb ka m\u00fc\u00fcjatel tegeleda majaga suhteliselt pika aja v\u00e4ltel.<\/strong><\/p>\n

Mistahes kinnisvaratehingu esmane oodatav tulemus on v\u00f5imalikult k\u00f5rge m\u00fc\u00fcgihind. M\u00fc\u00fcgihind s\u00f5ltub aga neist v\u00e4\u00e4rtustest, mida m\u00fc\u00fcdav objekt sisaldab. T\u00f5mbekeskuste kinnisvara hinna kujundab pakutava objekti asukohaj\u00e4rgne pakkumise \u2013 n\u00f5udluse suhe ning pakutava mugavuse, energias\u00e4\u00e4stlikkuse ja erinevate esteetiliste jms. kriteeriumite keerukas kombinatsioon. Maamaja v\u00e4\u00e4rtust ei ole v\u00f5imalik hinnata nii \u00fcheselt, kuna sageli ei vasta maamaja mitte \u00fchelegi eelkirjeldatud kriteeriumitest. J\u00e4relikult peab maamaja ehk maakodu kandma mingisuguseid muid v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n

Milles seisneb maamaja v\u00e4\u00e4rtus<\/strong><\/p>\n

Maa- ehk k\u00fclaarhitektuur on osa meie kultuurip\u00e4randist. Iga vana maja on planeeritud ja ehitatud oma aja vajadustest ja v\u00f5imalustest l\u00e4htuvalt parimal v\u00f5imalikul moel. Puitdetailide vananemine loomuliku kulumise teel annab maamajale aukartust\u00e4ratava v\u00e4\u00e4rikuse ja autentsuse, mist\u00f5ttu on \u00a0v\u00e4\u00e4rtuslik k\u00f5ik see, mis on ehe ja originaalne ehk algup\u00e4rane. Vana maja v\u00e4\u00e4rtus v\u00f5ib seisneda nii kasutatud materjalides, kui ehituse stiilis. V\u00f5i hoopis hoonete ja haljastuse koosk\u00f5last s\u00fcndivas \u00f5uemilj\u00f6\u00f6s. Sageli saab m\u00e4\u00e4ravaks kogu talu energeetika \u2013 see m\u00e4\u00e4ramatu miski, mis meile sobib v\u00f5i ei sobi. Ja teil ei ole \u00f5rna aimugi, mida peab oluliseks teie maja tulevane ostja. Seega ei pruugi n\u00e4iteks tavap\u00e4rane renoveerimine t\u00f5sta objekti v\u00e4\u00e4rtust. P\u00e4ris kindlasti on aga mistahes ehitise \u00fcks p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtus v\u00f5imalikult hea p\u00f5hikonstruktsioonide seisukord.<\/p>\n

Kuidas tagada m\u00fc\u00fcdava maja p\u00f5hikonstruktsioonide hea seisukord<\/strong><\/p>\n

Maja hea seisukord tagatakse maja pideva asjakohase hooldusega. K\u00f5ige suuremat kahju teeb tavaliselt ikkagi niiskus, kuna tal on v\u00f5ime v\u00e4iksemastki praost sisse tungida ja oma v\u00f5imuala hoomamatult laiendada. Niiskus on omakorda v\u00e4ga tarvilik igasuguste kahjulike elusorganismide arenemiseks ja \u00a0paljunemiseks ning v\u00e4ga mitmek\u00fclgsete biokahjustuste tekitamiseks.<\/p>\n

Niisiis on maja k\u00f5ige t\u00f5husam hooldusv\u00f5te niiskuse eemalhoidmine majast v\u00e4listades k\u00f5ik need situatsioonid, mis v\u00f5imaldavad niiskusel imbuda sinna, kus ta olema ei peaks. Avatud akna- ja ukseavad, katkine katus, puuduvad harja- ja otsalauad, katkised v\u00f5i ummistunud vihmaveetorud, praod v\u00f5i v\u00e4lja vajunud kivid soklis ja vundamendis, lillepeenrad akna all, k\u00f5rghaljastus hoonete vahetus l\u00e4heduses, pinnase vajumine ja maja poole suunatud kalded vundamendi \u00e4\u00e4res v\u00f5i vihmaveetoru all \u2013 k\u00f5ik need on sellised tegurid, mis koguvad ja hoiavad niiskust maja konstruktsioonidel tekitades seal aja jooksul t\u00f5siseid kahjustusi.<\/p>\n

Millises seisukorras on maja<\/strong><\/p>\n

Maja seisukorra hindamiseks on m\u00f5istlik teostada p\u00f5hjalik \u00fclevaatus, mille k\u00e4igus selgub, milline on maja tegelik seisukord ning kas maja v\u00e4\u00e4rtuse pikemaajaliseks s\u00e4ilitamiseks on vajalik midagi ette v\u00f5tta. M\u00fc\u00fcgiprotsessi k\u00e4ivitumisel on samuti vajalik objekti seisukorra p\u00f5hjalik kaardistamine, mist\u00f5ttu on v\u00e4rskel majaomanikul igal juhul vaja ennast maja seisukorraga kurssi viia isegi siis, kui endal ei ole plaaniski sinna elama asuda. Edasine tegevus v\u00f5iks l\u00e4htuda p\u00f5him\u00f5ttest, et likvideeri otsene kahjutekitaja ja remondi ainult seda, mille remontimata j\u00e4tmine tekitaks edaspidi kahju.<\/p>\n

Maja \u00fclevaatust v\u00f5iks alustada vundamendist ja soklist, kuna hoone alusm\u00fc\u00fcr peab taluma nii ehitise koormust, kui pinnasest tulenevate niiskuse, k\u00fclmumise, sulamise, surve, vibratsiooni, huumushappesuse jms. tegurite koostoimet. Silmn\u00e4htavad praod soklis viitavad v\u00f5imalikele pragudele ka vundamendis. Sokli ja vundamendi kahjustuste taga on sageli majale liiga l\u00e4hedal asuvad puud \u2013 p\u00f5\u00f5sad v\u00f5i pinnaset\u00f6\u00f6d (vee- ja kanalisatsioonis\u00fcsteemide paigaldamine, ka lillepeenrad) vundamendi vahetus l\u00e4heduses jms. Ehk on huvitav teada, et meil v\u00e4ga armastatud metsviinapuu juur on j\u00e4medam, kui t\u00e4ismehe k\u00e4sivars. Kujutlege siis seda j\u00f5udu, millega lammutab vundamenti ainu\u00fcksi metsviinapuu, p\u00f5listammest r\u00e4\u00e4kimata. Rusikareegel: vundamendi \u00e4\u00e4res peab pinnasekalle olema silmn\u00e4htava kaldega majast eemale, pinnas tihendatud ja tuulele ning p\u00e4ikesele avatud.<\/p>\n

Ukse- ja aknaavade, ka lakaluukide sulgemine on elementaarne, niisamuti katuse l\u00e4bijooksude likvideerimine. K\u00f5ige suuremaks ohuks vanade majade katustele on tavaliselt liiga l\u00e4hedal kasvavad p\u00f5lispuud, mille lehe- ja oksarisu j\u00e4\u00e4b katusele niiskust koguma, mis tekitab katuse konstruktsioonidele ohtlikku lisaraskust. Ka ohustavad tormidega murduvad suured oksad katust. Siin ei ole teha muud, kui puud maha saagida ning puhastada katus r\u00e4mpsust. Sama lugu on vihmaveetorudega \u2013 puhastada r\u00e4mpsust ja kontrollida, et kalded ikka \u00f5igele poole oleksid.<\/p>\n

Seinapalkide kahjustuste korral on k\u00f5ige m\u00f5istlikum v\u00f5imaluse korral v\u00e4listada edasised kahjustused ja j\u00e4tta paranduses spetsialistide teha. Kivim\u00fc\u00fcride ja saviseinte parandusega on sama lugu, sest oskamatu parandus v\u00f5ib pikas perspektiivis hoopis kahju tuua, kuid teadma peaks seda, et nii kivim\u00fc\u00fcre, kui saviseinu kahjustab k\u00f5ige enam vihma- ja lumesulavesi ning selle k\u00fclmumine-sulamine. Niisiis on kivim\u00fc\u00fcri ja savisina edasise lagunemise v\u00e4ltimiseks vajalik kaitsta neid otsese vee eest olgu siis katuse parandamise v\u00f5i ajutise kattevarju ehitamise teel.<\/p>\n

Siseruumide k\u00f5ige t\u00f5husam hooldustegevus on koristamine. K\u00f5ik mittevajalik majast v\u00e4lja, eriti puudutab see igasugust riidekraami, pehmet m\u00f6\u00f6blit jms, mis meelsasti niiskust kogub ning k\u00f5ike sellist, mis v\u00f5iks ligi meelitada n\u00e4rilisi ja putukaid. Teine v\u00e4ga t\u00f5hus tegevus on orgaanilise mustuse eemaldamine k\u00f5igilt pindadelt, kuna orgaaniline mustus on imeliseks toidulauaks igasugustele hallitusseentele ja vetikatele, mis levides tekitavad arvestatava biokahjustuse.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et vanad maamajad, kui k\u00f5ige ehedamad elu- ja ajaloo kandjad on teile t\u00e4nulikud teie pealehakkamise ning hoolitsuse eest ning hoolsa peremehe hoitud vara leiab oluliselt h\u00f5lpsamalt endale uue omaniku, kui hoole ja armastuseta j\u00e4etud lagunevad hooned.<\/p>\n

Kasulik kirjandus<\/strong><\/p>\n

1. Vana maamaja. K\u00e4siraamat. Koostanud Joosep Metslang Tammerraamat 2012<\/div>\n
2. Majavamm, puukoi ja teised kahjurid. Koostanud Kurmo Konsa, Kalle Pilt \u00a0Tammerraamat 2013<\/div>\n
3. Maja ja niiskus.Praktilisi n\u00f5uandeid niiskuskahjustuste ennetamiseks. Lea T\u00e4hev\u00e4li Stroh \u00a0Kodukiri 2005<\/div>\n
4. Vana aken.Praktilisi n\u00f5uandeid puitakende korrastamiseks ja hooldamiseks. Lea T\u00e4hev\u00e4li Stroh 2005<\/div>\n
<\/div>\n
Artikkel ilmus kinnisvaraajakirja Immo 2015.a. s\u00fcgisnumbris.\u00a0<\/em><\/div>\n
<\/div>\n
Autor: Terje Oden, Domus Kinnisvara\u00a0Tartu kontori maakler<\/em><\/div>\n
\"Domus\"<\/a><\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Maamajade m\u00fc\u00fcgiga tegeledes\u00a0on silma j\u00e4\u00e4nud kaks olulist asjaolu, millest tahaksin natuke l\u00e4hemalt kirjutada. Esmalt see, et sageli tegelevad maamajade m\u00fc\u00fcgiga<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[95,437,367,55,353,430,141,506,202,443,524,26,42,289,369,24,424,294,547,607,328,46,234,483],"class_list":["post-9684","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-est","tag-domus-kinnisvara","tag-ehitis","tag-ehitus","tag-energia","tag-energiasaast","tag-eramaja","tag-hoone","tag-kasiraamat","tag-kinnisvara","tag-kinnisvaratehing","tag-kodu","tag-maa","tag-maakler","tag-maakodu","tag-maja","tag-majad","tag-objekt","tag-oru","tag-ost","tag-remont","tag-renoveerimine","tag-tartu","tag-tehing","tag-uur"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t