Uuring: uusarenduse süsiniku jalajäljele annab suurima mõju hoone kasutusaegne energia

2025. aastast alates on Eestis kohustuslik ehitusloa taotluses arvutada hoone CO2
jalajälg. Kinnisvaraarendaja Arco Vara viis A-energiaklassi uusarenduses läbi süsiniku
jalajälje uuringu, mille põhjal annab ehitise kliimamõjule suurima panuse hoone
kasutusaegne energia.

Stroomi ranna ääres asuva Kodulahe kvartali Rannakalda uusarenduse andmete põhjal läbi
viidud süsiniku jalajälje uuringu tulemustest selgus, et suurima kliimamõju moodustab hoone
kasutusaegne energia (57%), millele järgneb ehitusmaterjalide tootmine (33%).

Arco Vara juhi Miko Niinemäe sõnul aitab uusehitiste kliimamõju analüüs arendajatel ehitiste
keskkonnamõju paremini mõista ja vähendada. “Teostasime analüüsi selleks, et järgmiste
arenduste projekteerimise faasides arvestada võimalikke mõjusid kogu ehitise elukaare
jooksul,” selgitas Niinemäe lisades, et kliimamõju uuringu läbiviimine annab arendajale
võimaluse võrrelda enda toodet teiste sarnastega turul.

“Hoone kliimamõju analüüsi näol on tegemist meie jaoks olulise faktoriga, mida kavatseme
jälgida ka järgmistes Kodulahe etappides ning Arcojärve arenduse kavandamisel Harku järve
ranna ääres,” märkis Arco Vara juht.

Kuna kliimasoojenemise pidurdamiseks kehtestas Euroopa Komisjon alates 2020. aastast
ehitatavatele hoonetele A-energiaklassi nõude, siis on Arco viimastes arendustes näiteks
lisanud hoonetele päikesepaneelid, kasutanud tõhusamaid soojustusmaterjale, liitunud rohelise
kaugküttevõrgustikuga ja paigaldanud kõrge kvaliteediga aknaid.

A ja B energiaklassi hoonete vahel puudus keskkonnamõju erinevus

Arco Vara juhi hinnangul toovad uuringu tulemused välja kitsaskohti ehitus- ja kinnisvarasektorit
keskkonnasäästlikumaks muutvates regulatsioonides.

Möödunud aastal valminud Rannakalda A-energiaklassi hoone elutsükli süsiniku jalajälg on 31,4
ühikut ruutmeetri kohta. Uuringu teostanud ettevõte vaatles ka Tallinnas 2016. aastal valminud
B-energiaklassi hoonet, mille elutsükli jalajälg oli 28,2 ühikut ruutmeetri kohta. “See võrdlus
lubab järeldada, et praegusel hetkel puudub keskkonnamõju erinevus A ja B-energiaklassi
hoonete vahel. Samas nõuab A-energiaklassi saavutamine arendajatelt olulisi
lisainvesteeringuid, mis sektori elavdamist pigem piiravad,” ütles Niinemäe.

Rannakalda arenduse kliimamõju hindamiseks kasutati Eesti ehituse süsiniku jalajälje
arvutusmetoodikat, mille on välja töötanud TalTechi teadlased koostöös Soome ettevõtte One
Click LCA ekspertidega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel. Metoodika
hõlmab ka Eesti ehitusmaterjalide andmebaasi, mida täiendati vastavalt Arco Vara poolt
kasutatud materjalidega. Süsinikujalajälje mõõtmisel tegi kinnisvaraarendaja koostööd
jätkusuutliku ja vastutustundliku äri kujundamise partneriga Sustinere.