Elamispindade turg on raskustest selgelt üle saanud

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade 2010 iii kvartalJärgneb KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar.

Euro-ootuses tuksuv elamispindade turg elab jätkuvalt positiivses eufoorias. Tehingute arv tõuseb ning hinnad on põhjast üle saanud. Järjest turule lisanduvad uued arendusprojektid siiski panevad kukalt kratsima, kas nendega tänases kesises makromajanduslikus keskkonnas liiale pole mindud.

  • Töötute endiselt kõrge. 2010. a. II kvartali seisuga oli Eestis töötuid 128 000. See number on küll jooksvalt langenud, kuid töötute arv on siiski väga kõrge ning üle 10-protsendilist tööpuudust prognoositakse ka eelolevateks aastateks.
  • Palgalangus sai pidama. 2010. a. II kvartali keskmine palk oli 12 869 krooni, mis on aastatagusest 1,2% võrra kõrgem. Asjaolu, et palk on peale viiekvartalist langust pidama saanud ei tähenda veel, et alguse peaks saama püsiv ja kõrge palgatõus.
  • Ehitustööde maht kukub jätkuvalt. 2010. a. II kvartalis 7,6 miljardit krooni ehk aastatagusest veerandi võrra vähem. Ehitustööde mahu languse põhjusteks on nii vähesem töö hulk, kui ka oluliselt langenud, kuid siiski juba tõusule suundunud ehitushinnad.
  • Põhivarainvesteeringud tagasihoidlikud. 2010. a. II kvartalis olid ettevõtete investeerignud hoonete-rajatiste ehitamisse 1,4 miljardit krooni, nende soetamisse aga 425 miljonit krooni. Aastaga langesid ehitusinvesteeringud 20% ja soetamisse 69%.
  • Intressimäärad stabiilsel tasemel. 2010. a. III kvartali euro-põhiste eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 3,4%. Intressimäär on samal tasemel püsinud juba ligi aasta. Intressimäära stabiilsust on toetanud juba viis kvartalit 1% läheduses püsinud euribor.
  • Laenujäägid endiselt langevad. Nii eraisiku-, kui eluasemelaenude jäägid on juba viiendat aastat järjest aasta baasil paariprotsendilises languses olnud. 2010. a. III kvartali lõpu seisuga oli eluasemelaenude jääk 94 miljardit krooni.
  • Eluasemelaenude käive tõuseb. 2010. a. III kvartalis väljastati uusi eluasemelaene 1,77 miljardi krooni väärtuses. Võrreldes aastatagusega on laenukäive suurenenud 9%. Tegemist on siiski kuus korda väiksema laenukäibega, kui 2006. a. IV kvartalis olnud tipphetkel.
  • Ärilaene jääb vähemaks. Äriühingute laenujääk oli 2010. a. III kvartali lõpus 107 miljardit krooni ehk aastatagusest 6% vähem. Uusi laene väljastati III kvartalis äriühingutele 7,2 miljardi krooni väärtuses ehk eelmise aasta samast perioodist 8% enam.
  • Eraisikute laenukoormus väheneb. 2010. a. II kvartali seisuga oli laenukoormus 53% sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ja see on vähenemas. Seda põhjusel, et SKT on asunud kasvama, kuid laenujääk vaatamata suurenevale laenukäibele väheneb.
  • Eluruume valmib järjest vähem. Vaatamata positiivsetele nootidele eluruumide arenduse turul on valmivate eluruumide arv endiselt vähenemas. 2010. a. III kvartalis sai kasutusloa 481 uut eluruumi kogupinnaga 49 000 m² ehk eelmisest aastast vastavalt 30 ja 35% vähem.
  • Uute mitteeluruume arv väheneb. 2010. a. III kvartalis sai kasutusloa 174 uut mitteeluruumi kogupinnaga 87 000 m². See on eelmise aastaga võrreldes vastavalt 26 ja 44% vähem.
  • Kinnisvaratehingute väärtus oluliselt tõusnud. 2010. a. III kvartalis tehti 10 614 kinnisvaratehignut koguväärtusega 6,7 miljardit krooni. Võrreldes aastataguse ajaga on tehignute arv suurenenud 14%, kuid tehignute väärtus koguni 40%.

Elamispindade turg on raskustest üle saamas. Turule annavad positiivsust juurde nii turule tulevad uued arendusprojektid, kui stabiilsete intresside najal tõusvad laenukäibed. Siiski tasuks säilitada pisut konservatiivset joont, sest paljud majandusnäitajad on endiselt sügavas miinuses ega näita olulisi kiire taastumise märke. Nii on suureks probleemiks kõrgena püsiv tööpuudus ja ettevõtete vähene valmidus investeerida, et seeläbi uusi töökohti luua.

Vahetult enne euro saabumist tuleks anda ka kohustuslik kommentaar sel teemal. Vaevalt võib arvata, et euro saabumine uue aasta hakul midagi olulist muudaks. Siiski võib oodata ajutisi emotsionaalseid mullistusi, mis on põhjustatud uute numbritega harjumise raskustest. Vaevalt sellised mõjutused väga pikaajalised saavad olla.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Ülevaade