Möödunud aasta neljandas kvartalis langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes Balti eluaseme taskukohasuse indeks Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias.
Indeks vähenes kõige enam Vilniuses kiirelt kasvanud korterihindade tõttu, teatas Swedbank.
Samal põhjusel halvenes taskukohasus juba kuuendat kvartalit järjest ka Tallinnas. Riias paranes eluaseme taskukohasus tänu kiirele palgakasvule, mis ületas korterihindade kasvu.
Korterihindade aastakasv Tallinnas oli endiselt kiire (12 protsenti), kuid eelmise kvartaliga võrreldes kasvutempo aeglustus. Kiire hinnakasvu üks peamistest põhjustest olid tehingud uute ja kallimate korteritega.
Vilniuses tõusid korterihinnad aastases võrdluses 15 rpotsenti, ning Riias 0,6 protsenti.
Tallinnas korteritehingute vähenemine neljandas kvartalis taandus. Kui teises ja kolmandas kvartalis vähenesid tehingud aastases võrdluses 10%, siis aasta viimases kvartalis vaid 0,8 protsenti. Tehingute arv langes Vilniuses aastaga ligi 9 protsenti ning Riias 13 protsenti.
Kolme Balti riigi pealinnadest oli indeksi kohaselt eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias. Riias oli keskmist netopalka teeniva leibkonna sissetulek 55 protsenti, Tallinnas 49 protsenti ja Vilniuses 24 protsenti kõrgem palgatasemest, mida on vaja, et eluase oleks taskukohane.
Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on võetud leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 ruutmeetri suurust korterit.
Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15 protsenti suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30 protsenti leibkonna netopalgast.