Kinnisvara ost ja energiakulud

Olgu korter või eramaja, üheks suurimaks kuluks on küttega seotud kulud. Kui vaadata ajas ettepoole siis ole näha veel lahendust energiaprobleemile. Pigem vastupidi, energiahinnad jätkavad kasvamist ja tõenäoliselt järjest kiiremas tempos.

Suured energiakulud
Mida ette võtta, et majanduslanguse tingimustes niigi langenud palgast, ei kuluks ülemäära suurt osa kütte- ja energiakuludele?

Oma korteri või eramu valikul muutuvad järjest oluliseks energiakuludega seotud kriteeriumid:

  • soojapidavus (nii piirdekonstruktsioonid kui aknad, uksed)
  • küttesüsteem ja kütteliik
  • kvaliteetne ventilatsioonisüsteem

Kuigi kodu valimisel jäävad kindlasti kehtima kõik olulised valiku kriteeriumid ja ennekõike asukoht, muutub energia mõistlik kasutamine prioriteediks.

Kui vaadata viimastel aastatel ja ka praegu ehitamisel olevaid uusi kortermaju, siis vastavad need küll kenasti Eestis kehtivatele normidele, kuid sellistes majades elades tekivad siiski väga suured arved

Ei saa normaalseks pidada olukorda, kus uues korteris talvekuudel on näiteks 80-100 m2 korteri kommunaalkulud u. 4000 – 5000 kr/ kuus või suuremad. Palju sõltub tarbimisest, kuid pigem on probleem ikkagi suures energiakulus.

Energiasäästlikud kortermajad
Seetõttu usun, et ei ole kaugel see aeg, kus järjest rohkem arendajaid hakkavad juba projekteerimise staadiumis mõtlema kortermaja energiasäästule. Variante, kuidas saavutada energiasäästu, on mitmeid:

  • Ehitada majad soojemad, kui näevad ette kehtivad ehitusnormid.
  • Valida küttesüsteemid, mille kasutuskulud on täna ja tulevikus mõistlikud. Näiteks tsentraalsed küttelahendused või kui on piisavalt sobilikku vaba maad, kasutada maakütet.
  • Kasutada ka kortermajades soojustagastusega ventilatsioonisüsteeme või näiteks passiivselt eelsoojendada või jahutada majja sissetulevat õhku.
  • Kasutada ära sadevesi, näiteks haljasalade kastmiseks.

Eestis käivitunud energiamärgise nõue aitab kindlasti kaasa valiku tegemisel. Probleemiks on aga pigem see, et enamik kortermaju ehitatakse seni energiaklassiga peamiselt „D“ ja „E“, mis aga kipuvad elanikele suuri arveid tekitama. Õnneks on selleski lõigus toimunud viimasel ajal muutusi ja käivitunud ka „C“ ja isegi „B“ energiaklassiga korterelamute projektid.

Teadlik korteriostja võiks valida oma koduks võimalusel vähemalt „C“ energiaklassi maja või parema. Kuigi täna on selliste majade valik väike, on see lähiaastatel kindlasti muutumas.

Allikas:  Eno Pappel/www.majaehitaja.ee