Tallinna korteriturg on üliaktiivne, korteritehingute suur arv on kokkukuivatanud korterite müügipakkumiste hulga. Vähenenud pakkumine on viinud hindade kerkimisele. Nii on Tallinna korteritehingute tänane hind juba ligi 18% kõrgemal, kui see oli veel aasta tagasi. Portaali KV.EE Tallinna korteripakkumiste keskmine hind on samal ajal kerkinud 14%.
Stabiilse, ette-ennustatava ja tagasilöögiriske vältiva elamispindade turu huvides on tehingute arvu kasvu peatumine ja hinnatõusu oluline pidurdumine.
Süüdlased on teada
Korterihindade kiire kerkimise taga on mitmed tegurid – väga madal intressimäär, kasvav eluasemelaenude käive ja kiiresti kerkiv keskmine palk.
Tallinna keskmine palk oli statistikaameti andmetel 2013 III kvartalis 1078 eurot. Kui kogu Eesti keskmine palk kasvas aastaga 8,8%, siis Tallinna palga tõusunumbriks tuli isegi 9,2%.
Kasvav palk annab järjest enamatele inimestele võimaluse siseneda ostjana kinnisvaraturule. Nii suureneb nõudlus, mis annab omakorda võimaluse hindade kerkimiseks.
Palgad ja KV.EE pakkumishinnad on kerkinud neljandiku võrra
Tallinna keskmise palga tõus on olnud ühtlaselt 5 ja 9 protsendi vahel juba alates 2011. aasta algusest. Sellest ajast tänaseni on palk summaarsena kerkinud pea neljandiku võrra. Korterite pakkumishind portaali KV.EE näitajate baasil on samal ajal kasvanud 26% ehk ligikaudu sama palju.
Kui aga heidame pilgu KV.EE pakkumishindadelt korterite tehinguhindadele, siis näeme, et tehingute hinnatase on kolme aastaga kasvanud 41%.
Kui 2011 I kvartalis sai Tallinna keskmise palga eest 0,97 m² Tallinna keskmist korterit, siis 2013. aasta lõpuks on vastav näitaja kahanenud 0,85 ruutmeetri peale.
Palgatõus jääb alla tehinguhindade kasvule
Tallinna ja kogu Eesti keskmise palga kasv on olnud märgatav ning tööandjatele vastukarvakäiv. Kõrge palgatõus on siiski alla jäänud elamispindade hinnatõusule, mis on viimase kahe-kolme aasta jooksul summaarselt kerkinud oluliselt kiiremini.
Palgatõusust kiirem korterihindade kasv on vähendanud ostujõudu ehk inimeste võimekust elamispinda soetada. Ostuvõimekuse vähenemist on mõningal määral kompenseerinud ülimadal eluasemelaenude intressimäär.
Korterite hinnatõus peab aeglustuma
Koduostjate ostujõu säilitamiseks peab eluasemete hinnatõus oluliselt aeglustuma ja naasema suurusjärku, mis on ligilähedane sissetulekute kasvule. Arvestades kõrget sissetulekute kasvo oleks tänane mõistlik elamispindade hinnatõus 17% asemel 6-11%.
Vastasel korral võime ühel hetkel näha tehingute arvu kiiret vähenemist, sest ostuvaimustus läheb üle ja inimeste hammas ehk tarbijate rahakott ei hakka lihtsalt liiga kallitele korteritele enam peale.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
Samal teemal:
Elamispindade pakkumishinna muutusi peegeldav KV.EE Indeks jätkab kasvukursil, kuid liikumise kiirus on aeglustumas. KV.EE Indeks näitab 99,6 punkti taset, mis . . .
Hulk juttu on olnud 2013. aasta kiirest korterite hinnatõusust. Äärmusliku näitena on Mustamäe korterite keskmine tehinguhind aastaga kasvanud isegi 31%. . . .
Viimsi elamispindade turg on kui peegeldust pealinna korteriturul toimuvast. Suur tehingute arv ja kõrgele kerkinud korterite hinnad annavad inimestele võimaluse . . .