Euroopa keskpank jättis aprillis intressimäärad langetamata, kuid see oli ka ootuspärane. Küll aga on turgudel suured ootused, et keskpank teeks intressimäärade langetamisega algust juunikuus. Seejärel peaks tasapisi allapoole tulema hakkama ka enamike kodulaenu aluseks olev kuue kuu euribor. Eluasemelaenuturule hakkavad need muutused aktiivsust tagasi tooma aga tasapisi, sest inimeste kindlustunde taastumine võtab aega. Laenuturg püsib aga stabiilne, kodulaene võetakse ja kinnisvara soetatakse, teatud muutused on aga toimunud põhjustes ja eelistustes.
Kodulaenu eest ostetakse kodusid
Kuivõrd kodulaenu kuumaksed moodustavad sissetulekust arvestatava osa, siis kaaluvad inimesed selle võtmist veelgi hoolikamalt läbi, eriti üldise hindade tõusu valguses. Väljastatud kodulaenude mahud näitavad, et need otsused siiski sünnivad ja see on ka igati mõistlik. Kuigi praegu on euribor suhteliselt kõrge ja seeläbi ka laenu kuumaksed suuremad, näitavad prognoosid, et euribor hakkab langema, muutes ka laenumaksed tasapisi taas väiksemaks. Samas on selge, et mõne aasta tagune aeg, mil euribor oli 0% või suisa miinuses, niipea tagasi ei tule. Parem on seda üldse mitte oodata. Kodulaen võetakse seejuures aga mitmekümneks aastaks ja selle perioodi sisse jäävadki majanduse erinevad tsüklid ja intresside määrad. See tähendab, et niivõrd pikaajalise mõjuga otsuse tegemisel ei mängi lühemad intresside ühes või teises suunas muutumise perioodid nii suurt rolli. Küll aga mõjutavad kõrgemad intressid seda, mis põhjusel kinnisvara soetatakse ja pigem ostetakse kinnisvara praegu just kodu omamise eesmärgil. Oluliselt on vähenenud kinnisvara ostmine investeeringuks ja välja üürimiseks.
Hinnas on korterid
Laenu kallinemise valguses on toimunud väiksed muutused ka kinnisvara tüübi eelistustes. Pigem on praegu hinnas korterid ja veidi vähem ostetakse era- ja paarismaju ning ridaelamubokse. Laenuturul on oluliseks märksõnaks kinnisvara taskukohasus, ehk rahaline võimekus kinnisvara soetada. Näiteks Tallinna kohta saab öelda, et see kukkus põhja eelmise aasta kolmandas kvartalis, kuid on nüüd hakanud sealt tasapisi välja tulema. Varasemate aastatega võrreldes on üldine taskukohasus aga oluliselt madalam ja suured käärid on siin tekkinud uute korterite ja järelturu korterite vahel. Järelturu korterite taskukohasus ei ole kiita, kuid enamikele majapidamistele on need siiski taskukohased. Samal ajal jäävad uued korterid enamike inimeste jaoks rahaliselt kättesaamatuks.
Kui võrrelda järelturu kinnisvara hindasid netopalgaga, siis 2021–2022. aastatel on see vahe oluliselt kasvanud. Kuigi eelmisel aastal hakkas see taas vähenema, on see kõrgem kui veel aastatel 2014–2020. See tähendab, et netopalga eest saab lubada väiksemat eluaset.
Samas aga, vaatamata sellele, et kinnisvara taskukohasus on langenud, ei ole kasvanud nende inimeste hulk, kes on laenumaksetega hätta jäänud. Swedbanki eluasemelaenu klientidest on 70 protsendil laenumaksed kasvanud aastases võrdluses kuni 100 eurot kuus ja vaid 8 protsendil on see tõusnud üle 250 euro. Inimesed on teinud pere eelarvetes vastavaid muudatusi ning selle tulemusel on viivistes olevate laenude osakaal jätkuvalt väga madal.
Ruutmeetrite asemel ostetakse tube
Seoses sellega, et üüriinvestoreid on kinnisvaraturul jäänud vähemaks, on vähenenud nõudlus ka väiksema tubade arvuga korteritele. Kuna pigem ostetakse kinnisvara kodu omamise eesmärgil, siis eelistatakse vähemalt kolmetoaliseid kortereid. Nagu kirjeldas Merko Kodud juhatuse liige Indrek Tarto Swedbanki taskuhäälingus kinnisvara turul valitsevat olukorda, siis tingituna laenu hinnast ja soovist siiski kodu omada, on eelkõige hakatud ostma tube, mitte ruutmeetreid. See tähendab, et eelistatud on küll kolmetoalised korterid, kuid ruutmeetreid on neis kolmetoalise kohta pigem vähe.
Lisaks sellele on toimunud muutus ka selles, et pildi järgi enam kortereid ei osteta. Kui laen oli soodsam, müüdi korterid enamasti välja juba enne, kui kortermaja üldse ehitama hakati. Täna ostetakse aga valmis toodet, inimene saab enne ostu füüsiliselt kohal käia ja valida kohapeal ka mitme korteri vahel.
Anne Pärgma
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht
Samal teemal:
Korterite taskukohasuse põhi jäi eelmise aasta kolmandasse kvartalisse. Nõudlust piirab majapidamiste nõrk kindlustunne ja korterite vähene taskukohasus. Intressimäärade langetamise tsükli . . .
Kinnisvaratehingute arv on aasta algusega võrreldes pöördunud aeglasele kasvule ning järjest enam spekuleeritakse, kas kinnisvarahindade langus on lähiajal oma põhja . . .
Iga kord kui seltskonnas räägitakse kinnisvarast, ei saa me üle ega ümber ka euriborist. Mis imeloom see euribor on ja . . .