Coop Pank: ehitusturu olukord soosib kortermajade renoveerimist

Ehitusturu olukord ja ehitushinnaindeksi kasvu pidurdumine on loonud korteriühistute jaoks viimaste aastate kõige soodsama olukorra kortermajade renoveerimisprojektide ellu viimiseks. Samuti on täna Eesti pangad huvitatud renoveerimisprojektide rahastamisest, kirjutab Coop Pangas korteriühistute laenudega tegelev ärikliendisuhete juht Villi Hunt.

Paljude korteriühistute juhatus ja liikmed on viimastel aastatel seisnud keerulise otsuse ees: millal oleks õige aeg oma korterelamu renoveerimisega algust teha? Tööde edasilükkamise poolt kõneles kiire ehitushindade kasv, mis muutis projektide eelarve koostamise prognoosimatuks. Kõhklusi süvendasid laenuintresside kiire kasv ja majanduse üldine jahtumine, mis seadsid löögi alla ühistu igasugused lisakulud. Teisalt sundis energiahindade kasv leidma viise, kuidas kulusid kokku hoida.

Villi Hundi sõnul on tänaseks olukord muutunud. „Kui ametlik statistika näitab ehitushinnaindeksi kasvu peatumist, siis reaalsed ehitusehinnad, mida korteriühistutele pakutakse, on praegu oluliselt odavamad, kui näiteks aasta tagasi. Seetõttu on praegu võitjad need ühistud, kes hakkasid oma renoveerimisprojekte aasta tagasi ette valmistama ja saavad praegu ehitada,“ sõnas Hunt. Ta lisas, et amortiseerunud korterelamute renoveerimine on vajalik eelkõige seetõttu, et parandada seal elavate inimeste elukvaliteeti.

Palju diskuteeritakse selle üle, kas ja millal renoveerimiseks tehtud investeering end ära tasub. Hunt lausus, et kuigi renoveerimine võib ajutiselt kergitada elanike remondifondimakseid, aitab see tulevikus säästa oluliselt suurema summa remonditöödelt. „Näiteks, kui ühistu otsustab praegu elukaare lõpus oleva katuse vahetamata jätta, võivad tulevikus katuse remont ja läbitilkuvast katusest tulenevad konstruktsioonide parandused juba oluliselt kallimaks osutuda. Renoveeritud elamu tõstab kinnisvara väärtust ja hinda ning sellepärast võidavad kõik omanikud, kes otsustavad oma korterelamu renoveerimise ette võtta,“ rääkis Hunt.

Ta tõi välja, et sageli on ühistutel soov küll renoveerimistööd ette võtta, kuid puudu jääb teadmisest, mis järjekorras asju ajada: kas enne panga poole pöördumist peab olemas olema nii projekt kui ka ehituspakkumised? Hundi sõnul tasub esimene kontakt teha pangaga võimalikult varakult, näiteks siis kui üldse tekib esimest korda idee renoveerimise kohta lähemalt uurida.

„Korteriühistute laenuprojektid teeb taotlejale sageli keeruliseks dokumentide hulk, mis laenu taotlemiseks pangale tuleb esitada. Kuid oluline on teada, et keegi ei oota, et ühistud peaksid ise välja nuputama, milliseid dokumente neilt oodatakse. Minu soovitus on ühistu esindajal pangaga ühendust võtta kohe, kui tekib mõte renoveerimisest. Nii saame selgitada kogu protsessi ja pakkuda isegi näidiseid ühistu protokollide korrektseks vormistamiseks ning anda fotode põhjal indikatiivse hinnangu projekti kogumaksumusele juba enne renoveerimisprojekti tellimust. See kõik aitab oluliselt kokku hoida ühistu aega ja alustada finantside planeerimist varakult. Näiteks üha enam ühistuid otsustab remondifondi makseid tõsta järk-järgult ja juba aasta või paar enne renoveerimisetöödega alustamist. Üheltpoolt aitab see omanikel suurema remondifondiga harjuda ja ka isiklikke rahaasju paremini planeerida ning teiselt poolt aitab see ühistul laenuvõtmise ajaks vajalik omafinantseering kokku saada,“ selgitas Hunt.

Ühistute jaoks on remondifondi korrigeerimine kindlasti suur väljakutse, kuna euribori täpset liikumist on väga raske ennustada. „Suure üldistusega võib aga arvestada sellega, et võrreldes ajaga kui euribor oli võrdsustatud 0%-ga, tuleb ühistutel tasuda laenu teenindamiseks näiteks 3,5%-lise euribori korral kuus ligi 45% suuremaid makseid,“ ütles Hunt. Kui 0%-lise euribori juures kogus ühistu korteriomanikelt iga ruutmeetri kohta remondifondi 0,64 eurot, siis 3,5% euribori puhul juba 0,92 eurot. See on näitlik arvutus, mille puhul ei ole arvesse võetud muid laenumakseid mõjutavaid näitajaid nagu laenujääk ja laenu tagasimakse tähtaeg jms. Kui korteriühistu pole kindel, kuidas ta peaks remondifondi koguma ning milline on tegelik võimekus laenu teenindada, aitab pank selle välja arvutada.

Villi Hunt lisas, et kuigi Coop Pank on valmis korterelamute renoveerimist finantseerima ka ilma ühistu omafinantseeringuta, aitab omafinantseeringu olemasolu alandada pangalaenu marginaali.

Coop Panga pakutav pika tähtaja ja soodsa intressiga korteriühistulaen on mõeldud korterelamu renoveerimiseks ja selle energiasäästlikkuse tõstmiseks. Energiasäästlikuks muudetud korterelamu hoiab kokku energiat ja elanike küttekulud külmal perioodil vähenevad. „Coop Panga eelis ka see, et me ei nõu ühistutelt energiamärgise taotlemist, mis on arvestatav lisakulu. Näiteks kui ühistu otsustab vahetada katuse ja selle käigus soojustada ka pööningu, siis arvestame seda energiat säästavaks lahenduseks ja olema valmis pakkuma tavapärase 20 aasta asemel laenugraafikut 30 aastaks,“ rääkis Hunt.

Kusjuures Coop Panga jaoks ei ole vahet, kas ühistu soovib kõik renoveerimistööd tellida korraga ühelt ehitusettevõttelt või tellib iga töö erinevatelt ehitajalt. Viimast lahendust eelistavad Hundi sõnul just väiksemad, kuni kümne korteriga ühistud. „Anname sageli laene just väiksematele korteriühistutele, kellele meeldib kulude kokku hoidmiseks kaasata renoveerimistöid tegema mitmeid erinevaid ehitusettevõtteid,“ lisas ta.

Uus katus, renoveeritud fassaad, remonditud trepikojad, uued aknad, uuendatud elektri- ja küttesüsteem tõstavad korterite üldist väärtust. Seetõttu võiks korteriühistute renoveerimine olla väga mitmel põhjusel motiveeriv kõigile omanikele.

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 180 300 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.

INFOKAST

Milliseid dokumente on vaja ühistule laenutaotlemiseks?

• Laenutaotlus pangale.
• Korteriühistu üldkoosoleku protokoll, kus on fikseeritud otsus laenu võtmise kohta. Protokolli juures peab olema ka üldkoosolekul osalenud liikmete registreerimisleht. Küsi protokolli näidist Coop Pangast.
• Viimase kahe majandusaasta aastaaruanded. Samuti jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne viimase kvartali lõpu seisuga.
• Teostatavate tööde lühikirjeldus, eelarve, ajakava, ehituspakkumiste koopiad, vajadusel projektid ja ehitusluba.
• Aruanne viivisvõlgnevuses korterite kohta.
• Väljavõte korteriühistu maksekonto(de)st vähemalt viimase 6 kuu kohta juhul, kui korteriühistu ei ole Coop Panga arveldusklient.
• Kinnisturaamatu väljavõte korteriomanike kohta.
• Majandamiskava, kus on sees ka taotletav laen.
• Suuremate teenuseosutajate viimased arved, mis näitavad võlgnevuse puudumist.
• Vajadusel ehitise ekspertiis või energiaaudit.

Millistel tingimustel saab korteriühistu laenu?

• Laenusumma võib olla maksimaalselt 100% tehtavate tööde maksumusest.
• Laenugraafiku pikkus võib olla kuni 20 aastat ja energiasäästu eesmärgil tehtavatel töödel maksimaalselt kuni 30 aastat.
• Laenusumma väljamaksmine toimub arvete ja aktide alusel ühistu arvelduskontole Coop Pangas.
• Renoveerimistööde ajal on võimalik kasutada kuni 12-kuulist maksepuhkust.
• Intress 6 kuu euribor + riskimarginaal.
• Korteriühistu peab olema registreeritud vähemalt 6 kuud enne laenu taotlemist.
• Korteriühistus peab olema vähemalt kolm korterit.
• Liikmete võlad ühistule ei tohi moodustada rohkem kui 10% viimase 6 kuu arvete kogusummast.
• Puuduvad ajatamata maksevõlgnevused krediidi- ja finantseerimisasutuste, maksuameti ning kommunaalteenuste osutajate ees.

Tagatis:

• Varaliste õiguste pant korteriühistu liikmete kohustustele.
• KredEx käendus, eraisiku või juriidilise isiku käendus, tähtajaline hoius või hüpoteek kinnisasjale.

Lisainfo korteriühistulaenu kohta:

Villi Hunt
ärikliendisuhete juht
+372 5331 5160
[email protected]