Ekspert annab nõu: kuidas vabaneda pahatahtlikust üürnikust?

Korteri väljaüürimine võib kujuneda tõeliseks õudusunenäoks, kui üürnik pidevalt võlgu jääb ning tagatipuks elamispinnalt lahkumast keeldub. Kuidas sellistest olukordadest hoiduda või leping korrektselt lõpetada, kirjutab ERGO kindlustuse esindaja Maiko Kalvet.

Kõige enam tekib probleeme siis, kui eeltöö korteri väljaüürimisel jääb tegemata ning üürisuhe korrektselt vormistamata. Õigusabikulude kindlustuse statistikast on selgelt näha, et üürileandjad on üha enam hädas pahatahtlike üürnikega, mitte vastupidi. Seega tasub iseenda ja oma vara kaitseks teha pigem rohkem kui pelgalt õnnele lootma jääda.

Lepingusse tuleks suhtuda tõsiselt

Kui üürihuviline on leitud, tuleks enne lepingu vormistamist paluda potentsiaalsel üürnikul esitada enda maksehäirete raport. Kroonilisele võlgnikule oma korteri väljaüürimine on selge õnnetuse väljakutsumine isegi siis, kui lubatakse maksta head üürihinda. Samuti tuleks kontrollida üürniku andmeid ID-kaardi või passi alusel ning panna isikukood, dokumendi number ja muu info üürilepingusse kirja.

Kindlasti tuleb alati sõlmida kirjalik üürileping, kuhu panna täpselt kirja poolte kohustused, üürimakse suurus ja maksetähtaeg ning kommunaalmaksetega seonduv. Leping on soovitav sõlmida tähtajalisena ilma automaatse pikenemiseta. Vaidluste vältimiseks tuleb võtmete üleandmisel sõlmida üleandmise-vastuvõtmise akt, mis peaks sisaldama korteri seisukorra kirjeldust koos fotodega, sisustuse loetelu (mööbel, kodutehnika jne) ning mõõdikute näite.

Rahalised hoovad probleemide vältimiseks

Kindlasti tuleks üürimakseid küsida igakuiselt ja ettemaksuna, vastasel juhul võib viimase kuu üür kergesti saamata jääda. Vältimaks vaidlusi korterile tekitatud kahjustuste ja kadunud sisustuse osas, tasuks üürnikult küsida tagatisraha näiteks ühe kuu üürisumma ulatuses. Probleemide korral saab selle arvelt siis kahjustuste kõrvaldamist rahastada või uut sisustust soetada. Kui aga muresid pole, makstakse see üürnikule tagasi.

Kommunaalmaksete osas on mõistlik hoida jäme ots enda käes. Laske kõikvõimalikud arved saata enda e-postile ning tasuge need ise, lisades kommunaalmaksed üürisummale. Kui kommunaalmaksete tasumine on jäänud üürniku hooleks, pole harvad juhtumid, kus üürnik seda ei tee ning hiljem tuleb võlg koos viivistega tasuda omanikul. Üürnikult tagantjärele selle võla kättesaamine on võimalik, kuid tülikas ja ajamahukas.

Seadus on üürniku poolel

Kui aga üürnik on tõeliselt pahatahtlik, keeldub vaatamata võlale lahkumast ning isegi vahetab korterilukud, tõotab temast vabanemine kujuneda katsumuseks, sest Eesti seadus on vägagi üürniku poolel. Kindlasti ei soovita omakohtu teel asju lahendada – on ette tulnud olukordi, kus liiga jõuline tegutsemine päädib üürileandja enda kriminaalkorras süüdimõistmisega ebaseadusliku väljatõstmise tunnustel.

Võimalused terroriseeriva üürniku vastu politsei abi otsida on suhteliselt piiratud, kuna enamasti on tegemist tsiviilvaidlusega, mille lahendamisega politsei tegeleda ei saa. Tsiviilvaidlus eeldab, et võlga ja korteri vabastamist tuleb nõuda kohtus. Kui arvestada seda, et kohtumenetlused võivad kesta aastaid, siis ei tasu loota kiiret lahendust. Ilma kehtiva õigusabikulude kindlustuse lepinguta tuleb lisaks tasuda sadu eurosid riigilõivu ning sageli palgata ka juriidiline esindaja, et dokumendid oleksid korrektselt koostatud. Üürivõla sissenõudmisel võib väiksemate kuludega ja kiiremini abi saada maksekäsu kiirmenetlusest, kuid pahatahtliku üürniku väljatõstmise vastu sellest rohtu pole.

Alles pärast jõustunud kohtuotsust saab kohtutäiturilt paluda abi üürnikust vabanemisel ja võla kättesaamisel, kui viimane kohtuotsuse kättesaamisel seda ise pole täitma asunud. Kaheldav on, kas lõppkokkuvõttes tuhandeid eurosid maksta võiv kolgata tee pahatahtliku võlglase väljasaamiseks teile kuuluvast korterist on õiglane. Seaduslik on see paraku küll.

Kas tõesti võib loata võõras korteris elada?

Kui tähtajaline üürileping on lõppenud, võib siiski üritada politsei abil oma korterisse pääsemist ning üürnikust lahtisaamist. Nimelt kirjeldab karistusseadustiku paragrahv 266 valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslikku tungimist või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslikku täitmata jätmist. Kui õnnestub tõestada, et üürniku käitumises on süüteo koosseis olemas, võib teda oodata kuni 1200-eurone trahv või arest.

Siiski võib karistusõiguslike vahenditega üürniku terrorist vabanemine olla suhteliselt keerukas. Kindlasti tuleb enne politseisse pöördumist valmis panna korteri omandiõigust, üürisuhte lõppemist ja seadusliku lahkumisnõude eiramist käsitlev dokumentatsioon. Paha ei tee ka mõnelt juristilt abi palumine süüteoteate koostamisel ja politseiga suhtlemisel, sest vastasel juhul võidakse tegevusest keelduda ja väita, et tegemist on tsiviilvaidlusega.